02.04.08 | Majanduse jahenemine kaotab vähemalt 30 000 inimese töökoha
Eks ma ühel hetkel olen kokk tagasi,” muigab Anu, endine kokk, kes praegu töötab ehitusel krohvija-viimistlejana. Tema lugu on tüüpiline, mida ilmselt võiksid rääkida tuhanded eestlased. Anu elab Kesk-Eestis, kuid töötab Tallinnas. Kahe aasta taguse ametivahetuse põhjus oli väga lihtne: kokana sai ta kuus kätte 5000 krooni, krohvijana aga 15 000. Kolmekordne vahe. Aga viimasel ajal tuleb üha tihedamini pähe mõte, et äkki läheks vanasse ametisse tagasi. Ehitusel muutuvad nimelt olud üha halvemaks. Et harjunud teenistust kätte saada, tuleb tööd teha ka nädalavahetustel. Ja mis kõige tähtsam: töötasu väheneb. Viimistlusruutmeetri hind, millelt teenistust arvestatakse, langes hiljuti 90 kroonilt 65–70 kroonini. Sisuliselt tähendab see palga alandamist.
Statistikaamet annab Anu loole ka makronäitajad taha. Kinnisvarabuumi ajal suundus kõigest kahe aasta jooksul ehitusse 40 000 uut inimest. Kui 2005. aasta alguses töötas ehitusvaldkonnas 45 000 inimest, siis tippajal 2007. aasta kolmandas kvartalis oli neid juba 85 900. Sama uuring näitab aga ka seda, et eelmise aasta viimase kolme kuuga kadus ehitussektorist juba 4000 hinge.
Tõsi, nende arvude üle võib vaielda. Eesti ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson kahtleb natuke, kas ehituses ikkagi töötab nii palju inimesi. Statistikaamet lisab ju isegi täpsustuseks, et andmed sisaldavad ka näiteks ehitusfirmas palgal olevaid koristajaid ja raamatupidajaid ning tüüpperesid stiilis: naine Eestis, mees Soomes ehitusel. Defineerimisruum on seega ehk natuke veniv, kuid suundumust – väga kiire tõus ja nüüd alanud langus – ei vaidlusta keegi.
Kui palju töökohti ehitusalalt kaob, on raske täpselt ennustada. Ehitusfirmade juhid ja ehitusettevõtjate liit pakuvad selle kohta, kui palju töötajaid aasta-paari perspektiivis vähemaks jääb, väga erinevaid arve: 5000, 6000, 10 000, 20 000 inimest. Kuid see on ainult jäämäe tipp, sest nii nagu kinnisvarabuum surus üles palju eri sektoreid, nii levib ka langus eri suundadesse.
Eri hinnangud
“Pakuksin, et 10–20%, maksimaalselt 30% maakleritest võib töö kaotada,” arvab kinnisvarafirma Uus Maa juhataja Jaanus Laugus. Uus Maa on oma 180 töötajaga, kellest 100 on maaklerid, Eesti suurim kinnisvara vahendaja. Mis arvust on aga täpselt jutt, ei oska keegi öelda, sest keegi lihtsalt ei tea, kui palju kinnisvaramaaklereid Eestis üldse on. Tuhat kindlasti, aga äkki isegi kaks tuhat? Ainuke asi, mis on selge: langust on tunda. Kinnisvaramaaklerite kojast öeldakse näiteks, et kutseeksamit teha soovijate hulk on võrreldes eelmise aasta sügisega poole võrra vähenenud
Tööjõu liikumine toimub aga ka seal, kus kogu suur kinnisvarabuum käivitati, ehk Eesti eri pankades. “Teeme laenunõustajate töös ümberkorraldusi,” kinnitab Silver Vohu SEB pangast. “Kaasame laenuhaldureid teistesse projektidesse,” sekundeerib Kristi Künnapas Hansapangast. Laenutaotlusi ja laenuandmisi jääb vähemaks ning nii lähevad ka laenuhaldurid teisele tööle. Osa inimesi liigub pankade endi sees uude ametisse, näiteks investeerimisalale. Osa võtab aga vastu “uued väljakutsed” pangandusest eemal.
Kinnisvaraturu mõju ulatub muidugi läbi kümnete sektorite: kindlustusest kuni ehituskaupade tootjate ja müüjateni. Uudiseid tuleb eri aladelt. Näiteks Võru mööblitootja Wermo teatas alles eelmisel nädalal, et koondab 50 töökohta. Eesti metsatööstuse liidu tegevjuht Andres Talijärv viitab omakorda, kuidas ehitusbuum muutis muidu ekspordile suunatud metsameeste jaoks tähtsaks ka kohaliku turu ning kuidas selle jahtumine avaldab nüüd omakorda tagurpidist mõju. Aga uutes oludes peavad töötama ka projekteerijad, arhitektid ja need kümned sisustuspoed ja disainistuudiod, mis on Tallinna viimase paari aasta jooksul kerkinud.
Eesti suuremate töövahendusportaalide CV Keskus ja CV Online juhid nimetavad tööturu hetkeseisu ooteasendiks. Väga selget trendi veel ei paista. Signaalid on vastuolulised, ütleb CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson. Mõned tähelepanekud siiski: pakkumiste arv on kinnisvara- ja ehitussektoris kokku kuivanud. “Tajume ka uut huvilainet välismaal töötamise vastu,” lisab Johanson. Tööportaalide juhid viitavad veel sellele, et kinnisvara ja ehituse taustaga inimestel on suured ootused ja teistega võrreldes ka kõrgemad palgasoovid. Agu Vahur CV Online’ist räägib näiteks, kuidas nad ise on üritanud kinnisvaramaaklereid oma firmasse müügitööle meelitada. “Aga ega nad ei tule, vähemalt veel mitte,” ütleb Vahur. “Nad on harjunud kõrge teenistusega ja isegi praegu, kui müük ehk eriti ei lähe, nad veel ootavad. Elavad oma rasvakihi peal.”
Personal
Kinnisvarabuumi mõjust
•• Kahe aasta jooksul suundus ehitustööle 40 000 uut inimest.
•• Maksimaalselt 30% kinnisvaramaaklereid võib töö kaotada.
Ümberkorraldused pankades
•• Laenuandmine väheneb ja laenuhaldurid lähevad teisele tööle.
•• Osa võtab aga vastu “uued väljakutsed” pangandusest eemal.
Allikas: 2.aprill 2008.a. Eesti Päevalehe lisa Ärileht
