Месяц: Ноябрь 2008

Miljon krooni on jälle raha, millega kinnisvaraturul on midagi peale hakata. Muidugi mitte suurlinnade eliitrajoonides, ent vahva kodu maal leiab koguni poole miljoni eest. Kes pole suurlinnaga laulatatud, leiab endale juba poole miljoni eest omanäolise kodu Jõgevamaal, Häädemeestel, Kadrina külje all või Peipsi rannal. Tingimusele „valmis” vastab city24 ligi 800 kuni miljonikroonist maja üle Eesti.

Kui kuulutust lähemalt vaadata, selgub, et osa neist vajab remonti. Soodne hind ei tähenda veel, et tuleb loobuda igasugusest luksusest: pea kõigil on vesi kaevus, mõnel ka tuppa veetud, kuivkäimla pole samuti reegel, mõnel on vetsus lausa põrandaküte. On nii palkmaju kui ka graniitkivist mõisahooneid, talukohti ja kõige harilikumaid kivimaju.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman tõdeb, et ehkki suuremas linnas miljoni eest elumaja ei saa, on see väikelinnas täiesti võimalik. Pindi Kinnisvara portfellis on alla miljonikrooniseid maju ligi 80. „Tõsi, osa neist on tugevalt renoveerimist vajavad hooned, kuid paljud, ka väikelinnades, täiesti korralikud elamiskõlblikud eramud,” kirjeldab Sooman üldpilti. Ta toob näitena ühe 129-ruutmeetrise ahikütte ja veevärgiga eramu Tapal hinnaga 850 000 krooni. Uus Maa miljoni-krooni-pakkumine asub Padise vallas poolsada kilomeetrit pealinnast: 108 ruutmeetrit kenas renoveeritud puitkarkass-eramus, oma puurkaevu ja 1600-ruutmeetrise krundiga.

„Hinnad on sealkandis aasta jooksul langenud kuni 30 protsenti,” nendib maja müüv maakler Külli Friedrichson. Harjumaa turul tegutsev maakler peabki miljonit korras maja hinnapiiriks – need jäävad 50–70 kilomeetri kaugusele pealinnast. Keilas saaks kuuekümnendatel aastatel ehitatud era­mu ca 1,5 miljoni eest, usub ta. Maal veelgi odavam Arco Vara kinnisvarabüroo maakler Tõnis Volt toob esile Viljandi lähedal asuva imekena veevärgi ja kõrvalhoonetega maja, mis maksab 930 000 krooni.

„Viljandi linnas heas seisukorras maja miljoni eest ei leia, kuid umbes 15 kilomeetri kaugusel on alla miljoni krooniseid häid maju küll. Loomulikult uued ehitised või ilusad renoveeritud ajaloohõnguga talumajad maksavad rohkem,” vahendab Volt. Tema sõnul leidub heas seisukorras miljonikrooniseid maju peamiselt 15–20 kilomeetri raadiuses linnade ümber. Erandiks on vaid Tallinna naabrus.

„üldiselt võib väita, et Eesti väikelinnades maksavad küllaltki heas korras eramud isegi alla miljoni krooni, suuremates linnades – Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus on hinnatase suurusjärgu võrra kõrgem,” ütleb Peep Sooman. Väiksematest linnadest paari kilomeetri kaugusel vähenevad hinnad miljonilt poolele miljonile, näitab müügiportaalides tuhlamine. 

Kust saada miljonit?

Pankade laenutingimused on karmistunud

•• Miljonikroonise laenu võtmi­seks peab, sõltuvalt pangast, pere või üksiktaotleja netosissetulek kuus olema 15  000– 18 000 krooni. Täiendavate laenukohustuste puhul peab ka sissetulek olema suurem. Lae­nukohustused tohivad moodustada 30–50% pere sissetulekust.

•• Laenutaotleja peab tääkohas olema läbinud katseaja, tal ei tohi olla eelnevaid maksehäireid Krediidiinfos.

•• Laenuperioodi lõpuks ei tohi klient olla vanem kui 70 aastat. Enamik pankasid väljastab laenu maksimaalselt 30 aastaks, DnB Nord pank maksimaalselt 40 aastaks.

•• Sõltuvalt laenust on omafinantseeringut, mis eri pankades peab moodustama 20–34% laenatavast summast.

•• Juhul kui võetakse miljon krooni laenu 30 aastaks intressiga 6,6%, kujuneb kuumakseks ca 6400 krooni.

•• Kui laen väljastatakse näi­teks kuni 70% tagatisest, saaks miljonikroonise kinnisvaraostu puhul laenu 700 000 krooni.

•• Kui soovitakse laenu võtta miljon krooni, peab tagatise turuväärtus olema 1 450 000–1 500 000 krooni.

Allikas: 20.november 2008.a. Eesti Päevaleht

Pindi Kinnisvara avas Eesti esimese kinnisvarafirmana kinnisvaraõigusele spetsialiseerunud õigusbüroo, mis pakub kõiki enam levinud kinnisvaraga seotud õigusteenuseid.
Uus teenus täätab firma müügiüksustest täiesti eraldi ning on pühendunud vaid juriidilisele nõustamisele, muu hulgas on võimalik büroo kaudu soetada  tüüplepingute põhjasid.

Pindi Kinnisvara jurist Margus Sardis lausus, et nõudlus teenuse järele on keerulisemaks muutunud majanduskeskkonnas oluliselt suurenenud.
«Meie poole päärdub üha rohkem inimesi, kes soovivad meilt osta vaid juriidilist teenust, kuna nad ei oska või julge kellegi muu poole päärduda,» sõnas ta.

Sardise sõnul teenindatakse Pindi Kinnisvara vahendusteenuse kliente jätkuvalt teenuse raames tasuta. «Tegemist ei ole kindlasti katsega oma klientidelt rohkem raha saada, enamgi veel – juriidiline teenus saab olema turul väga konkurentsivõimelise hinnaga, millele samaväärset vastu leida on äärmiselt keeruline,» lisas Sardis.

Teenuse kasutamiseks saab registreeruda Pindi Kinnisvara kodulehel www.pindi.ee, kuhu on võimalik jätta oma kontaktandmed koos probleemi kirjeldusega ning kliendiga võetakse ühendust ühe tääpäeva jooksul, eelkonsultatsiooni raames probleemistiku kirjeldamine on tasuta.

1995. aastal asutatud Pindi Kinnisvara on Eesti suurima kontoritevõrguga kinnisvarabüroo, mis tegutseb Realia kaubamärgi all ka Riias ja Vilniuses. Firma annab tääd ligi 300 inimesele. (PM)

Allikas: 12.november 2008.a. Postimees
Enamik Eesti pankasid on võtnud seisukoha, et SMS- ja kiirlaenude võtjad ei ole piisavalt usaldusväärsed, et neile kodu soetamiseks eluasemelaenu väljastada.

üha rohkem tuleb pankades ette juhtumeid, kus täiesti maksevõimeline klient saab pankade laenukomiteedest eitava vastuse vaid seetõttu, et ta on kunagi võtnud kõrge intressiga lühiajalist laenu.

Mõne kliendi puhul tuleb see välja siis, kui pank teeb isiku kohta krediidiinfost päringu ja sealt selgub, et laenu sooviva kodaniku suhtes on kiirlaenu väljastaja poolt nõue üleval. Sellised inimesed nn diskvalifitseeruvad automaatselt ning tuleb tunnistada, et ega panku saa sellise hoiaku tõttu ka hukka mõista – kui inimene ei suuda ära teenindada 3000-kroonist kiirlaenu, oleks naiivne arvata, et ta saab hakkama pikaajalise eluasemelaenuga. Pank tajub probleemi ning suure tõenäosusega keeldub laenu andmisest.

Kuid pankade murelikkus on nüüdseks jõudnud juba uuele tasemele – välja praagitakse ka sellised kliendid, kelle kontole on kunagi kiirlaen üle kantud, pidamata seejuures oluliseks, kas laenukohustus on õigeaegselt täidetud või mitte. Oma kodupangas laenu taotlemisel ei ole võimalik kiirlaenu võtmise fakti ka kuidagi varjata – märge konto väljavõttele jääb aastateks. Teisest pangast laenu taotlemisel on eeliseks, et dokumentide esitamisel on nõutav viimase kuue kuu konto väljavõte, varasemad pangapoolse heakskiiduta kohustused jäävad minevikku ning pangale teadmata, juhul muidugi, kui kohustus oli tähtajaliselt täidetud.

Oleme sel teemal eraviisiliselt ka pangaesindajatega vestelnud.
Kodulaenu väljastamisest keeldumine SMS-laenu võtnutele ei ole pankade ametlik seisukoht. Küll aga määnavad nad äärmiselt ettevaatlikku suhtumist sellisesse klienti, kes jooksvalt oma rahaasjadega hakkama ei saa ning on igapäevaseks majandamiseks kiirlaenu võtnud. See on panga jaoks ennekõike märk kliendi usaldusväärsusest – märk, mis paremal juhul lükkab teie kodu- või ka näiteks autoostu, võimalik ka, et olemasoleva kodu remonti, pooleks aastaks edasi.

Summa, mida SMS-laenuga võtta võimalik ning probleemid, mida seeläbi lahendada saab, pole pikemal kaalumisel seda kindlasti väärt. Puutume oma tääs viimasel ajal tihti kokku olukorraga, kus tehing jääb vormistamata ja kodu soetamata, takistuseks üks väikene mõne tuhande kroonine kiirlaen.

Pankurid aga soovivad rõhutada, et lisaks kiirlaenudele on ka muid asjaolusid, mis pealtnäha maksevõimelise kliendi väärtust kahandab – kui näiteks pangaväljavõttest selgub, et isik külastab regulaarselt kasiinosid.

Lõppude lõpuks otsustavad kõik kommertspangad ise, kellele nad soovivad laenu anda ning kellele mitte. Samas on teada, et eriti viimaste kuude sündmuste taustal on raha hind märkimisväärselt kasvanud ning lisaks kõrgemale intressitasemele ja muudele karmimatele tingimustele on tavakodaniku jaoks nn kõrgemaks hinnaks ka nõutav laitmatu minevik, mis veel mõned aastad tagasi üldse oluline polnud. Seetõttu soovitame laenuhuvilistel soojalt oma kontod «hämaratest» tehingutest puhtad hoida, sest näiliselt süütu toiming võib pangaametniku silmis olla piisava raskusastmega süütegu, et inimene kvalifitseeruks kehvemal juhul aastateks kui krediidikõlbmatu klient.

Allikas: 5.november 2008.a. Postimehe lisa Kinnisvara & Ehitus

Kinnisvarafirmade liidu (EKFL) tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on kinnisvarapinda vähemalt pooleteiseks aastaks «lattu» toodetud ja olukord võib õigetesse rääbastesse minema hakata 2010. aasta sügisest.
Praeguse olukorra peapõhjuseks on järsult kallinenud laenuraha, mis põhjustaski kinnisavaraturu taandarengu, rääkis Rüütel. «Siis, kui raha oli veel priipärast käes, toimus suur lattu tootmine, eriti elukondliku pinna osas,» lausus ta.

Praegu iseloomustab kinnisvaraturgu ootus ja inimesed lükkavad ostuotsuseid edasi. «Aga häda on selles, et see korter või maja, mida sina vajad, ei pruugi enam odavamaks minna,» hoiatas Rüütel.

Ta lisas, et kinnisvara on tänaseks juba odavnenud kolmandiku kuni poole võrra ja edasi ei pruugi hinnad enam eriti langeda.

Rüütli sõnul on kinnisvaramulli lõhkemine kummutanud müüdi sellest, et Tallinna vanalinnas hinnad ei lange. «On ikka kukkunud küll, ehkki erineval määral, olenevalt asukohast ja kvaliteedist.»

Nagu ehitusse, nii jäävad ka kinnisvarasektorisse tääle professionaalid ja hõlptulu otsijad peavad lahkuma. Vahepeal oli ka selles valdkonnas palju juhuslikke inimesi ja harvad polnud juhtumid, kus tehingud jäid maakleri näpuvea tõttu ära või kaebas klient vahendaja peale EKFLi aukohtusse.

Praegu toimub kinnisvarasektoris turu korrastumine, nõudlus on küll vähenenud, kuid päris kadunud pole. Neil, kel plaanis kodu soetada, tasub igal juhul pangaga nõu pidada. Vahepeal sel turul tegutsenud spekulandid lakuvad praegu aga Rüütli sõnul haavu.

EKFLis on praegu 45 firmat. Aasta lõpuks astub välja 3-4 tegevust lõpetavat ettevõtet, samas on viimasel paaril kuul liitunud 3 arendusega tegelevat firmat.

Allikas: 21.nomember 2008.a. Postimees

Kuigi ehitus- ja kinnisvarafirmade sõnul tasub just nüüd osta korter või ehitada maja, on see praeguste laenutingimuste puhul enamiku noorte jaoks mõttetu informatsioon.
Teisisõnu jäävad kinnisvaraturu soikumisega kaasnevad hüved – korterite hinnalangus, ehituse odavnemine ning õigus nõuda arendajatelt kvaliteeti – enamikule jätkuvalt kättesaamatuks.

«Mis on sellest kõigest kasu?» – just nii küsis Postimehelt oma kodu ihkav noor tallinlanna ja rääkis oma loo: «Veel eelmisel talvel ütles pank, et olen laenukõlblik. Mul oli kogutud suure vaevaga 50 000 krooni.»

Hinnalanguse ootuses venis ostu tegemine edasi. Selleks sügiseks olid panga lubadused kõik haihtunud. «Selgus, et kodulaenu saamiseks peaks nüüd olema endal juba neli-viis korda suurem omaosalus,» nentis naine pettunult.

Lisatagatist tal välja panna pole. Praeguse palga juures puudujääva 150 000 krooni kogumist peab ta ebareaalseks. Kas elada üürikorteris või vanemate juures – muud võimalust ilmselt pole. Kolmas variant on leida korteriga elukaaslane.

Kehvade firmade mõju

Tallinnas toimunud rahvusvahelise kinnisvarakonverentsi «Kas languse lõpp või tõusu algus?» esinejad tunnistasid, et turg kukub majanduslanguse pärast, mitte seetõttu, et kinnisvara ei vajata.

«Kui on raha, millega osta, siis tasub praegu osta, aga tuleb analüüsida, mis on kvaliteetne. Tehingut ei tohi teha vaid sel põhimõttel, et jooksid kiiremini kui naabrimees,» ütles Ardi Roosimaa Trigon Capitalist.
Eesti inimene elab ikka kitsamates oludes kui keskmine eurooplane.

«Nõudlus ei ole tegelikult kuhugi kadunud. Inimesed sünnivad, abielluvad, lahutavad ning kortereid on vaja,» märkis Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben.

Roben tunnistas, et praegu ellu astuval põlvkonnal tuleb ilmselt koduostmine laenukraanide kinnikeeramise tõttu edasi lükata. «Ma arvan, et see kestab mõnda aega, mil tuleb jälle vanematega koos elada. Nagu see on varasematelgi aegadel olnud,» nentis ta.

Millal eestlase eluase avaramaks muutub või millal kinnisvarahind palgaga võrreldes normaalsesse suhtesse jõuab, ei julge Roben prognoosida. Tema väitel mõjutab praegust hinnapoliitikat ka kehvemate ehitusfirmade jätkuv võim turul.

Samas nentis Roben, et inimesed ei tahagi elada majades, kus on ilmnenud juba probleemid ning pole mingit garantiid. Halb on aga see, et seadus ei keela vusserdajatel uue nime all turule tagasi tulla.

Hindadest õhk väljas

Kuigi räägitakse, et klient on praegu kuningas, kes saab nõuda kõrget kvaliteeti, ei käi see vähese rahaga tellija kohta.

«Klient peab tajuma, mis hinnaga ta tellib. Ega Lada hinnaga ju Mercedest saa,» selgitas Roben.

Seega on tekkinud justkui nõiaring: kui enne ei saanud kvaliteeti nõuda, sest ehitajad olid kehvad või nõudlus suur, siis nüüd on põhjuseks kliendi õhuke rahakott.

«Järgmise aasta lõpp on täis küsimärke. Suurimad probleemid tulevad alltäävõtjatel ja materjalitootjatel,» prognoosis YIT Ehituse juht Priit Sauk.

Samas tõdesid teisedki suured ehitusfirmad, et muutused ehitusturul pole vaatamata tääjõu vähendamisele end veel tõsiselt tunda andnud, sest lepingud on jõus ja projektid lõpetamata. Tõelist kukkumist on firmade hinnangul oodata ilmselt 2009. aastal.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink tõdes, et suurt osa ehitusfirmadest ootavad probleemid. Kui seni on ehitushinnad langenud materjalitootjate ja ehitajate kopsakate kasumite arvel, siis edaspidi võib see toimuda vaid tänu efektiivsuse suurenemisele.

Roben tunnistas, et hindadest on nüüd enamasti õhk väljas. «2008. aastal need veel langevad. See saab toimuda, sest firmade struktuurid muutuvad,» lausus ta.

Allikas: 11.november 2008.a. Postimees

Domus Kinnisvara on viimase poole aasta jooksul saanud oma tääliste ridadesse viis uut inimest teistest kinnisvarafirmadest. Juhatuse liikme Raul Reino sõnul on nad maaklerite tääjõuturul aktiivselt levitanud teavet, et otsivad uusi tegijaid.

Reino sõnul pole majanduslik olukord hetkel selline, et saaks pakkuda kõrgemat protsenti, ent maaklereid meelitatakse muude väärtustega – firma teeb koolitusi ja reklaamib objekte. „Olukord on selline, et suuremates firmades on kogenud maakleritel praegu tääd rohkem kui kunagi varem,” lisab Reino. Lisaks müüjale on nüüd tähelepanu hakatud osutama ka ostjale. Kui vaadatud objekt ei sobinud, püütakse ostja vajadused välja selgitada ja midagi muud pakkuda. Varem lasti müüjal lihtsalt oma teed minna.

Reino meelest on praegu hea aeg uut turuosa võita. Ta ennustab, et nii mõnegi tuntud kinnisvarafirma osatähtsus turul langeb ja esile kerkivad uued tegijad.

1Partner Kinnisvara arendusjuhi Ragnar Everesti sõnul on kinnisvara sektoris personali koha pealt huvitavad ajad. Nende kollektiiviga on liitunud viis-kuus inimest mõnest teisest kinnisvarafirmast. Everest ei tee saladust sellest, et nemad plaanivad antud olukorras kindlasti laieneda.

Aeg tugevdada vundamenti

„Praegu on täiesti õige aeg tugevdada nii-äelda vundamenti, et olla valmis järgmiseks tõusulaineks,” ütleb Everest. „Pole saladus seegi, et tänases situatsioonis toimub laienemine kindlasti kellegi turuosa arvelt.”

Everesti sõnul on nad alati valmis läbirääkimisteks ja teisi firmasid üle ostma. “Selleteemalisi läbirääkimisi oleme käesoleval aastal paari firmaga pidanud. Seda ka tulemuslikult,” lisab ta.

Pikemaajalise tääkogemusega maaklerid tulevad üle oma klientide võrgustikuga. “Kuna üldjuhul on liikumine siiski tundmatumast ettevõttest tuntumasse, siis pigem võib maakler oma uudisega tääkoha vahetusest kliente isegi positiivselt üllatada. Oma kogemustest ei tea mina ühtegi sellekohast negatiivset tagasisidet,” lisab Everest.

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli tunnistab, et nendega on veidi enam kui aasta jooksul liitunud üheksa inimest teistest kinnisvarabüroodest. Tema sõnul on neile tuldud liidergrupi firmadest, ent ületuleku põhjusteks on olnud ka endise tääandja majandusraskused. Roosiväli sõnul on tegu siiski jäämäe veepealse osaga, sest nemad on erinevatel põhjustel ära äelnud kordades suuremale hulgale tääle soovijale.

Pindi Kinnisvaras täätab prae­gu 45 maaklerit ja müüdavad objekte on 1800 kogumaksumusega 4,9 miljardit krooni. „Tegutseme optimumi kursil, kuid ruu­mi uutele headele tegijatele leiaksime veel kindlasti,” lisab Roosiväli. Hea maakler on tema sõnul „inimene nagu orkester” – ta peab olema hea psühholoog, müügimees ja turuanalüütik ühes isikus. „Eriti praeguses turuolukorras on äärmiselt oluline tulemustele orienteeritus – kontoris arvutimängude mängijaid on pooled Eesti firmad täis, meie selliseid ei otsi,” kinnitab Roosiväli.

Täätajaid on kaotanud aga Uus Maa kinnisvarabüroo. Pärnu büroost on lahkunud pooled täätajaist. Narva kontor pandi aga hoopis kinni ja selle piirkonna asjadega tegeleb edaspidi Jõhvi kontor. „Otsustasime, et kõige efektiivsem tee jätkata on kontorita ning projektipõhiselt nii, et meie Jõhvi kontor suunab ja abistab Narvas,” lisab Uus Maa tegevjuht Mika Sucksdorff. Tallinnas otsitakse  asendajaid 14 lahkunud täälisele ja lisaks soovitakse palgata veel kaks inimest. Sucksdorff lisab, et nende üheks märksõnaks on olnud efektiivsus ja seda eriti selle aasta algusest. üle on vaatatud kõikide kontorite ja inimeste tulemused. Täätajad, kes pole olnud efektiivsed, on lahkunud või lahkumas, lisab ta.

Allikas: 30.oktoober 2008.a. Eesti Päevalehe lisa Kodu&Kinnisvara

  • 1
  • 2

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus