{"id":22098,"date":"2014-08-04T00:00:00","date_gmt":"2014-08-04T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2014-08-04T00:00:00","modified_gmt":"2014-08-04T00:00:00","slug":"uudis-22098","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-22098\/","title":{"rendered":"V\u00e4\u00e4rtpaberid j\u00e4\u00e4vad teenimatult veel kinnis\u00e5_vara\u00e5_usku eestlase t\u00e4helepanuta"},"content":{"rendered":"

Kuigi v\u00e4\u00e4rtpaberite ostmiseks on vaja palju v\u00e4hem raha kui korteri soetamiseks ja aktsiakontot hallata pole kulukas, eelistavad eestlased raha paigutada kallisse kinnisvarasse.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Eestlane peab k\u00f5ige kindlamaks ja tulusamaks kinnisvarasse investeerimist. Konjunktuuriinstituudi Swedbanki tellimusel korraldatud uuringust selgus, et 55% vastajatel oli v\u00f5imalik investeerimise huvides oma igap\u00e4evast tarbimist piirata. Tuleviku kindlustamiseks usaldatakse enim kinnisvara – nii vastas 47% k\u00fcsitletuid. See edestab \u00fclekaalukalt nii aktsiatesse kui ka pensionisammastesse investeerijate osakaalu (vastavalt 13% ja 8%). Sealjuures usub kinnisvarasse enim k\u00f5rgema sissetuleku ja k\u00f5rgharidusega pigem noorepoolne Tallinna mees.<\/p>\n

 <\/p>\n

Samal ajal on eestlased oma kinnisvaraga emotsionaalselt v\u00e4ga tugevasti seotud ega taha seda m\u00fc\u00fca ka majandusraskuste tekkides. H\u00e4da korral kinnisvara m\u00fc\u00fcmine l\u00e4heb vastuollu ootusega vanadusp\u00f5lves kinnisvarast majanduslikku tuge saada. Seet\u00f5ttu peaks eestlane m\u00f5tlema alternatiivsetele investeeringutele. „Kaaludes konkreetseid investeeringuid, tuleb eelk\u00f5ige l\u00e4htuda investeerimise, kogumise eesm\u00e4rkidest – sellest, mille jaoks raha k\u00f5rvale pannakse,” m\u00e4rkis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Lee Maripuu. Tema soovituse j\u00e4rgi tasub esimese asjana \u00fcle vaadata oma s\u00e4\u00e4stutagavarad, et n\u00e4ha, kui kaua suudetaks n\u00e4iteks ootamatu t\u00e4\u00e4kaotuse v\u00f5i haiguse korral ilma sissetulekuta hakkama saada. See osa s\u00e4\u00e4ste peaks olema paigutatud v\u00f5imalikult turvaliselt ja suure tootluse teenimine ei saa olla eraldi eesm\u00e4rk. „Riskantsemaid investeeringuid, nagu aktsiad ja fondid, v\u00f5iks kaaluma hakata alles olukorras, kus nn likviidsuspuhver on juba olemas ja raha s\u00e4\u00e4stetakse kaugemate eesm\u00e4rkide (v\u00e4hemalt kolm aastat) tarvis. N\u00e4iteks pension ja lapsed,” lisas Maripuu.<\/p>\n

 <\/p>\n

Uuringust selgus ka paradoks: kuigi inimesed peavad kinnisvarasse investeerimist k\u00f5ige tulusamaks, ei j\u00e4lgi nad oma investeeringu v\u00e4\u00e4rtust turul. Seega nad ei tea, kui palju neile kuuluv vara v\u00e4\u00e4rt on, ja m\u00fc\u00fcgi korral ei pruugi hind ootustele vastata. \u00fchtlasi ei anta endale aru, et kinnisvarasse investeerimine pole \u00fchekordne kulu, vaid toob edaspidigi v\u00e4ljaminekuid. „Kinnisvarainvesteeringu eest hoolitsemine on laias laastus kindlasti kulukam ja energiamahukam kui v\u00e4\u00e4rtpaberiportfelli haldamine,” m\u00e4rkis Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu. Teisalt on kinnisvara v\u00f5imalik k\u00e4ega katsuda, n\u00e4iteks oma korteris ise remonti teha ja maja \u00fcmbert muru niita. V\u00e4\u00e4rtpaberitega toimetavad aga teised. B\u00e4rsiettev\u00f5tte v\u00e4ikeaktsion\u00e4ril pole erilist v\u00f5imalust ettev\u00f5tte k\u00e4ek\u00e4iku m\u00f5jutada. V\u00e4\u00e4rtpaberite puhul on plussiks see, et v\u00f5ib alustada suhteliselt v\u00e4ikese summaga ja kui elamisest raha \u00fcle j\u00e4\u00e4b, kasv\u00f5i iga kuu v\u00e4\u00e4rtpabereid juurde osta. „Kinnisvarainvesteeringul on n-\u00e4 sisenemisbarj\u00e4\u00e4r ja tehingukulud oluliselt k\u00f5rgemad. Vajaduse korral saad v\u00e4\u00e4rtpabereid kiiremini rahaks vahetada kui kinnisvara. Kui investeerimisel aga s\u00fcdamest m\u00e4\u00e4da paned, on nii aktsiate, kinnisvara kui ka \u00fcksk\u00f5ik mis muu investeeringu puhul l\u00f5pptulemus ikka \u00fcks: t\u00fchjad taskud,” selgitas Tammistu.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kodu pole investeering<\/p>\n

 <\/p>\n

Investor Rene Ilves t\u00f5des, et enamik inimesi ostab kinnisvara oma koduks ja seda ei saa pidada investeeringuks. „Investeeringu eesm\u00e4rk peaks olema toota passiivset tulu, oma kodu toodab aga ainult kulu. Eestlaste esimene valik on traditsiooniliselt olnud kinnisvara, seda peamiselt seet\u00f5ttu, et kinnisvara ostmiseks saab v\u00f5tta v\u00e4ga lihtsalt ja soodsa intressiga laenu. Teistesse investeerimisinstrumentidesse paigutatakse tavaliselt oma kapitali, mida paljudel lihtsalt pole,” nentis ta.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kui 2009.–2010. aastal oli investeerimisv\u00f5imalusi rohkem kui investeerijaid, siis praegu on investeerimisv\u00f5imalused v\u00e4ga piiratud: paljud kapitaliomanikud on hirmust \u00fcle saanud. „Kui kellelgi on tekkinud raha \u00fclej\u00e4\u00e4k ja ta soovib seda kuhugi paigutada, siis minu esimene soovitus on kaaluda ise ettev\u00f5tjaks hakkamist,” \u00fctles Ilves.<\/p>\n

 <\/p>\n

„\u00fchest vastust k\u00fcsimusele, kas alati osta aktsiaid v\u00f5i alati osta kinnisvara, pole – see s\u00f5ltub sellest, mis parasjagu maailmas toimub,” s\u00f5nas Arengufondi majandusekspert ja tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik. Tema arvates peaks targal investoril olema nii kinnisvara kui ka aktsiaportfelli, et riske hajutada. „Kui me vaatame kolm aastat ette, siis ma \u00fctleks, et t\u00e4na on aktsiaturud \u00fclehinnatud, tegu on m\u00f5ningase mullistumisega. T\u00e4na tuleks olla ettevaatlik v\u00e4\u00e4rtpaberiinvesteeringutega aktsiaturgudele ja kinnisvara on v\u00f5ib-olla m\u00f5istlikum. Aga kui aktsiad kukuvad maailmas 30–40%, siis olukord muutub ning aktsiad l\u00e4hevad v\u00f5rreldes kinnisvaraga soodsamaks,” selgitas ta.<\/p>\n

 <\/p>\n

Alustajale sobiksid fondid<\/p>\n

 <\/p>\n

LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi s\u00f5nul v\u00f5iks investeerimist alustada emmal-kummal moel: kas k\u00e4ia v\u00e4lja korraga veidi suurem summa (nt 1000 eurot) v\u00f5i investeerida perioodiliselt v\u00e4iksem summa (nt 50 eurot kuus). Alustav investor v\u00f5iks Vallikivi soovitusel m\u00f5elda eelk\u00f5ige fondidele: nende sisenemistasu on v\u00e4ike, enamasti 1% investeeritavast summast, ja h\u00e4sti hajutatud, investeering on tehtud k\u00fcmnetesse, m\u00f5nel juhul isegi tuhandetesse aktsiatesse. „Fonde valides tuleks esmalt vaadata, kui suured on tasud. Sisenemis- ja v\u00e4ljumistasud v\u00f5iksid j\u00e4\u00e4da 1–2% piiresse. Fonde valides tuleks l\u00e4htuda oma riskivalmidusest: mida v\u00e4iksem on huvi riske v\u00f5tta, seda laiap\u00f5hjalisem peaks fond olema,” m\u00e4rkis ta. Ka v\u00f5lakirjade osakaaluga saab oma riski v\u00e4hendada: mida rohkem on fond v\u00f5lakirjade poole kaldu, seda v\u00e4iksem on fondi risk. Lihtsaim v\u00f5imalus oleks osta indekseid j\u00e4rgivaid fonde, mis investeerivad samadesse aktsiatesse, mis kuuluvad indeksisse, n\u00e4iteks USA suurettev\u00f5tteid koondav S&P 500 indeks v\u00f5i tehnoloogiasektori aktsiaid koondav Nasdaqi indeks.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kohalikule v\u00f5i Balti b\u00e4rsidele investeerimisel olulist vahet ei ole, internetipangas saab tehinguid edastada \u00fcle kogu maailma. „K\u00fcsimus v\u00f5ib olla teenustasus, sest enamasti on Balti v\u00e4\u00e4rtpaberite teenustasud odavamad,” lisas Vallikivi. Balti aktsiaturg taastus k\u00fcll 2008. aasta kriisist p\u00e4ris kiiresti, kuid p\u00e4rast seda on ettev\u00f5tete kasv takerdunud ja investorite huvi kohalike ettev\u00f5tete vastu v\u00e4henenud. See aga on aktsiate hindadele kehvasti m\u00f5junud. <\/p>\n

 <\/p>\n

B\u00e4rsihai soovitab algajale investoriledividendiaktsiaid<\/strong><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

LHV investeerimis- ja kauplemism\u00e4ngu B\u00e4rsihai kahe viimase aasta v\u00f5itja Marat Kasparov m\u00e4rkis, et m\u00e4ngus tehtut ta p\u00e4risturul ei kordaks. „M\u00e4ngus v\u00f5tsin maksimaalse riski, kuid see pole j\u00e4tkusuutlik strateegia. Tegelikkuses tuleb riske siiski maandada. Investeerimise puhul on 10–25% tootlust v\u00e4ga hea tulemus, p\u00e4evakauplemisel aga mitte. Igap\u00e4evaselt tegelen p\u00e4evakauplemisega ja olen sellega tegelenud aktiivselt viis-kuus aastat,” \u00fctles Kasparov. Kui iseloom ei kannata v\u00e4ga riskimist ja soovite pigem madalat ja turvalist riski, siis soovitan dividendiaktsiaid: panku, telekome, riigiettev\u00f5tteid – n\u00e4iteks Tallinna Vesi.”<\/p>\n

 <\/p>\n

Kasparov soovitab unustada k\u00f5ik ebalikviidsed instrumendid v\u00f5i keskkonnad nagu Forex, Bitcoin, sendiaktsiad, volatiilsusinstrumendid (mida suurem on volatiilsus, seda n\u00e4rvilisemalt liigub aktsia), p\u00fcramiidid, futuurid (v\u00e4\u00e4rtpaberid, mis kohustavad vara tulevikus varem kokku lepitud ajal ja hinnaga ostma-m\u00fc\u00fcma). „Uskuge mind, minust riskantsemaid inimesi on v\u00e4he. Kuid ei tohi loll olla, riskida tuleb \u00f5iges kohas ja \u00f5igel ajal ning kuldne reegel on see, et tasuta raha pole olemas,” kinnitas ta.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u00fc\u00fcrikorteri puhul tuleb esmalt m\u00f5elda sihtgrupile<\/strong><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht<\/p>\n

Selleks et soetatavat kinnisvara saaks vajaduse korral ka m\u00f5istliku aja jooksul ja tulusalt m\u00fc\u00fca, tuleb vaadata edasisi kulusid. Eriti remondifondi ja hoonega seotud laene, sest \u00fcldjuhul tuleb need tasuda omanikul, mitte \u00fc\u00fcrnikul. Tuleb arvestada ostetava kinnisvara haldamisele kuluvat aega. Kas osta viis korterit \u00e4\u00e4relinna v\u00f5i sama raha eest kaks korterit kesklinna? \u00fc\u00fcritulu on \u00fcldjoontes sama, kuid \u00fchel juhul on t\u00e4\u00e4d rohkem, teisel juhul j\u00e4lle vakantsus v\u00e4iksem. T\u00fchjana seisev kallim korter on nii saamata j\u00e4\u00e4nud \u00fc\u00fcri kui ka kommunaalkulude tasumise vajaduse poolest suurem rahaline kaotus kui v\u00e4iksemat, kuid pidevat positiivset rahavoogu tootev \u00e4\u00e4relinnakorter.<\/p>\n

 <\/p>\n

Investeerimise eesm\u00e4rgil soetatavat eluaset tuleb vaadata kui kaupa, mis toodaks tulu. Esmalt tuleb m\u00f5elda sihtgrupile, kes seal tahaks elada, ja siis arvutada, kui palju see sihtgrupp maksta suudab. Kui osta korter mitte \u00fc\u00fcritulu teenimiseks, vaid pigem kordategemiseks, ajutiseks kasutamiseks ja hiljem m\u00fc\u00fcmiseks, tasub arvestada, et ostja ei maksa \u00fcldjuhul kinni korteris tehtud remonti ega sinna paigaldatud kvaliteetseid seadmeid. See-eest saab n\u00e4iteks k\u00e4\u00e4gim\u00e4\u00e4bli ja kodumasinatega korterit m\u00fc\u00fca kiiremini kui teisi samas hinnaklassis olevaid kortereid, milles neid ei ole.<\/p>\n

 <\/p>\n

Investeerides pange enne ostu kindlasti paika ajahorisont, kui kaua soovite raha konkreetse kinnisvara all hoida. Pikas perspektiivis on Eesti kinnisvara hinnad t\u00f5usuteel, kuid teatud juhtudel v\u00e4hendavad ajas ja konkreetses piirkonnas toimuvad muutused ostetava kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust. N\u00e4iteks kui naabrusse ehitatakse m\u00fcrarikas, tolmu ja haisu tekitav tehas v\u00f5i merevaadet, mille eest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse summa maksite, hakkavad varjama uusehitised.<\/p>\n

 <\/p>\n

Eestlane peab tulusaimaks investeerida kinnisvarasse<\/p>\n

 <\/p>\n

Swedbanki uuringust selgus, et 55% vastajatel oleks v\u00f5imalik oma igap\u00e4evast tarbimist investeerimise nimel piirata. Tuleviku kindlustamiseks usaldatakse enim kinnisvara, ent oma korterit ei taheta m\u00fc\u00fca ka majandusraskuste leevendamiseks.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kuhu eelistate oma vaba raha paigutada?<\/p>\n

 <\/p>\n

TELEFONIK\u00fcSITLUSELE VASTAS 800 EESTI ELANIKKU.<\/p>\n

 <\/p>\n

* Raha paigutamine „sukas\u00e4\u00e4rde, madratsi v\u00f5i padja alla”, lapsed ja lapselapsed, v\u00e4\u00e4rismetallid (kuld), ettev\u00f5tlus, haridus<\/p>\n

 <\/p>\n

Aktsiatehingute tasud Eesti v\u00e4\u00e4rtpaberiturul<\/p>\n

 <\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

Investeerimis\u00fching<\/strong><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Konto avamise tasu<\/strong><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Konto hooldustasu kuus Kuu hooldustasu aktsiaportfelli v\u00e4\u00e4rtuse j\u00e4rgi<\/strong><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Tehingutasu<\/strong><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

 <\/p>\n<\/td>\n

\n

 <\/p>\n<\/td>\n

\n

kuni 5000 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

kuni 10 000 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

 <\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

LHV<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Tasuta<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Tasuta Tasuta<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Tasuta<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

3 eurot+0,20%<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Danske Bank<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

3,2 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

0,83 eurot (kontol on kuni 10 000 eurot) 0,83 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

0,83 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

0,2%, min 9,59 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

SEB<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

1,6 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

min 0,77 eurot 0,77 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

2,3 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

0,2%, min 3,20 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Swedbank<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

1,92 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

0,77 eurot (kontol on kuni 6391 eurot) 0,77 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

3,84 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

0,2%, min 3,20 eurot<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

 <\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

 <\/p>\n<\/td>\n

\n

 <\/p>\n<\/td>\n

\n

 <\/p>\n<\/td>\n

\n

Allikas: finantsinspektsiooni tarbijaveeb <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/span>minuraha.ee<\/strong><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

 <\/p>\n

Eesti v\u00e4\u00e4rtpaberikeskuses (EVK) registreeritud v\u00e4\u00e4rtpaberikontot saab kasutada EVK-s arveldatavate v\u00e4\u00e4rtpaberite jaoks, n\u00e4iteks tehinguteks Eesti, L\u00e4ti, Leedu v\u00e4\u00e4rtpaberitega. K\u00f5ik tabelis toodud pan<\/span><\/span><\/span><\/span>gad pakuvad v\u00e4\u00e4rtpaberikontot, mis on EVK-s registreeritud.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Allikas: arileht.delfi.ee <\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuigi v\u00e4\u00e4rtpaberite ostmiseks on vaja palju v\u00e4hem raha kui korteri soetamiseks ja aktsiakontot hallata pole kulukas, eelistavad eestlased raha paigutada kallisse kinnisvarasse.   Eestlane peab k\u00f5ige kindlamaks ja tulusamaks kinnisvarasse investeerimist. Konjunktuuriinstituudi Swedbanki tellimusel korraldatud uuringust selgus, et 55% vastajatel oli v\u00f5imalik investeerimise huvides oma igap\u00e4evast tarbimist piirata. Tuleviku kindlustamiseks usaldatakse enim kinnisvara – nii […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22098"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22098"}],"version-history":[{"count":0,"href":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22098\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22098"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22098"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22098"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}