EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU AUKOHTU STATUUT

Kinnitatud EKFL-i üldkoosolekul
16.aprillil 2002.a.

EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU AUKOHTU STATUUT

I. ÜLDSÄTTED
1.1 Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (edaspidi "Liit") aukohus (edaspidi "Aukohus") moodustatakse Liidu põhikirjas ettenähtud korras. Aukohus juhindub oma tegevuses käesolevast Statuudist, Liidu põhikirjast, Liidu üldkoosoleku otsustest, Liidu Heade Tavade Koodeksist ning õigusaktidest.
1.2 Aukohtu pädevusse kuulub Liidu liikmete või nende töötajate või Liidu liikmete nimel tegutsevate isikute kutse-eetika võimalike rikkumiste uurimine, arutamine ja nendele hinnangu andmine.
1.3 Igal Liidu liikmel on õigus teise Liidu liikme poolt rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks pöörduda avaldusega Aukohtu poole.
1.4 Igal Liidu liikme kliendil on õigus Liidu liikme poolt rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda avaldusega Aukohtu poole.
1.5 Aukohus arutab ja lahendab vaidlusi esitatud avalduste alusel juhul, kui avaldus on esitatud mitte hiljem kui ühe aasta jooksul avalduse sisuks oleva juriidilise fakti toimumisest arvates. Avalduse arutamiseks kutsutakse kokku Aukohtu istung 3 kuu jooksul avalduse saabumisest alates.

II. AUKOHTU KOOSSEIS JA TÖÖ KORRALDAMINE.
2.1 Aukohus on 6-liikmeline. Aukohtu 6 liiget ja 2 asendusliiget valib Liidu üldkoosolek. Aukohtu tööd juhib Aukohtu esimees, kelle valib Aukohus enda hulgast.
2.2 Aukohtu töövorm on kinnine istung. Aukohtu esimehel on õigus kutsuda istungist nõuandva häälega osa võtma teisi isikuid, kelle osalemine aitab kaasa Aukohtu tegevusele. Aukohus võib kehtestada reglemendi, kuidas ja millistel juhtudel viiakse istung läbi elektrooniliselt.
2.3 Aukohus on pädev arutama vaidlusi, kui kohal on vähemalt 3 Aukohtu liiget või asendusliiget, nende hulgas Aukohtu esimees. Juhul kui Aukohtu liige ei saa osaleda istungil, tuleb tal eelnevalt teatada sellest Aukohtu esimehele, kes vajadusel kutsub istungile asendusliikme, kellel on antud istungil kõik Aukohtu liikme õigused ja kohustused.
2.4 Aukohtu liige ei või osa võtta vaidluse arutamisest, kui vaidlus puudutab ettevõtjat, kus ta töötab või kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud vaidluse lõpplahendusest või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Sellisel juhul taandatakse Aukohtu liige kas tema enese või vaidluse poole avalduse alusel. Taandatud liikme asemele kutsutakse vajadusel asendusliige.
2.5 Aukohtu istungi kutsub kokku ja istungit juhib Aukohtu esimees. Aukohtu istungid protokollitakse. Istungi protokolli sisu peab kajastama arutluse käiku ning vastuvõetud otsuseid ja hääletamise tulemusi. Istungi protokollija, kes ei pea olema Aukohtu liige, määratakse Aukohtu esimehe poolt.
2.6. Aukohus teeb oma otsused lihthäälteenamusega.

III. POOLED
3.1. Pool, kes esitab avalduse vaidluse lahendamiseks Aukohtus, on avaldaja. Teine pool on Vastustaja.
3.2. Pooltel on asja arutamise käigus võrdsed õigused ja kohustused.
3.3. Juhul, kui Pooled või üks pooltest ei ilmu Aukohtu istungile, võib Aukohus istungi edasi lükata. Juhul, kui Avaldaja ei ilmu Aukohtu istungile, jäetakse avaldus läbi vaatamata. Juhul, kui Vastustaja ei ilmu teistkordselt Aukohtu istungile, teeb Aukohus otsuse tagaselja.
3.4. Poolel on õigus:
3.4.1. võtta isiklikult osa Aukohtu istungist;
3.4.2. tutvuda esitatud materjalidega ning saada nendest koopiaid;
3.4.3. esitada taandusi Aukohtu koosseisu suhtes ning muid taotlusi;
3.4.4. esitada Aukohtule tõendeid ning anda seletusi ja põhjendusi vaidluse kohta;
3.4.5. igal ajal loobuda oma avaldusest;
3.4.6. saada Aukohtu otsus kirjalikul või elektroonilisel kujul;
3.4.7. esitada Liidu juhatusele apellatsioon Aukohtu otsuse peale.
3.5. Poolel on kohustus:
3.5.1. esitada Aukohtule kõik tema käsutuses olevad vaidlust puudutavad dokumendid ja kinnitada nende õigsust oma allkirjaga, anda Aukohtu istungil tõeseid ja ammendavaid ütlusi;
3.5.2. ilmuda Aukohtu kutsel vaidluse lahendamiseks peetavale istungile;
3.5.3. katta kõik oma kulud, mis võivad arutelu läbiviimise käigus tekkida.

IV. TÕENDAMINE
4.1. Tõendiks on igasugune dokument või teave, mille alusel Aukohus teeb kindlaks poolte nõudmisi ja väiteid põhjendavate asjaolude olemasolu või puudumise, samuti muud vaidluse lahendamise suhtes tähtsust omavad asjaolud.
4.2. Kumbki pool peab asja arutamisel tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja väited. Tõendeid esitavad pooled kas omal algatusel või Aukohtu nõudmisel.
4.3. Aukohus võib poole taotlusel ära kuulata tunnistajaid. Kõik kulutused seoses tunnistaja Aukohtu istungile kutsumisega kannab pool, kelle taotlusel tunnistaja kutsuti.

V. AUKOHTU LAHENDID
5.1. Aukohus võib:
5.1.1. jätta avalduse läbi vaatamata, kajastades selle põhjuse Aukohtu protokollis;
5.1.2. lahendada vaidluse sisuliselt oma otsusega.
5.1.3. avaldada oma seisukoha arutatavas küsimuses määruse vormis, tegemata sisulist otsust avaldaja kaebuse kohta.
5.2. Avaldus jäetakse läbi vaatamata, kui
5.2.1. vaidlus ei kuulu Aukohtu pädevusse;
5.2.2. avaldus on esitatud hiljem kui 1 aasta jooksul avalduse sisuks oleva juriidilise fakti toimumisest;
5.2.3. Avaldaja võtab selle tagasi;
5.2.4. Avaldaja ei ilmu Aukohtu istungile;
5.2.5. saavutatakse poolte kokkulepe;
5.2.6. vaidlus antakse samaaegselt või arutelu käigus lahendamiseks kohtule;
5.2.7. avaldus on esitatud isiku poolt, kellel ei ole volitusi Avaldaja esindamiseks;
5.2.8. Avaldaja pöördub teistkordselt Aukohtu poole samas vaidluses, samadel alustel ja sama Poole vastu.
5.3. Aukohtu otsus vaidluse lahendamisel saab olla õigeks- või süüdimõistev. Otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik asja arutamisel osalenud Aukohtu liikmed. Otsus edastatakse Pooltele ja Liidu juhatusele.
5.4. Aukohus võib Liidu liikme suhtes määrata ühe järgmistest distsiplinaarkaristustest:
5.4.1. noomitus;
5.4.2. trahv kuni 1 kvartali liikmemaksu ulatuses;
5.4.3. ettepanek Liidu juhatusele Liidust välja arvamise kohta.
5.5. Süüdimõistva otsuse puhul võib Aukohus teha Liidu juhatusele ettepaneku vaidluse sisu ja Aukohtu otsuse avalikustamiseks.
5.6. Aukohtu otsuse peale võib esitada apellatsiooni Liidu juhatusele 30 (kolmekümne) päeva jooksul.
5.7. Aukohus võib määruse vormis teha ettepanekuid Liidu liikmetele teatud olukordades käitumiseks või sellest hoidumiseks, dokumentide vormistamiseks ja asjaajamiseks. Määrus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik asja arutamisel osalenud Aukohtu liikmed.

Milleks aukohus?

 

Liidu liikmete turvalise ja häid tavasid järgiva teenindamise tagamiseks on vastuvõetud Heade Tavade Koodeks (HTK) ja asutatud selle täitmiseks Aukohus (AK), kes juhindub HTK-st ja maailmas tunnustatud praktikast.

 

Aukohus arutab ja lahendab vaidlusi, kus vähemalt üks osapool on Liidu liige. AK poole on avalduse või kaebusega õigus pöörduda igal Liidu liikmesfirma kliendil, samuti Liidu liikmel.