Kinnisvara soetamisel tasub olla tähelepanelik ostja ja eelnevalt täpsustada dokumentide ja vajalike lubade olemasolu. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse aseesimees Mart Saa toob välja 10 punkti, millele tasub eelnevalt vastused leida.

Tüüpilisemad ohukohad, millele tähelepana päärata enne ostulepingu sõlmimist. 

1. Kontrolli ja täpsusta üle, mis on ostetava objekti täpne suurus ehk ruutmeetrite arv. Maja puhul ka krundi suurus. Hea oleks samuti teada kortermaja krundi suurust ja piire.

2. Saa kinnitust objekti ametliku kasutusele võtmise aasta kohta.

3. Küsi näha objekti dokumentatsiooni. Eramajade puhul on aina olulisemaks tõusmas kasutusloa olemasolu. Kindlasti tasuks tutvuda ka maja projektiga ning uurida, kas majal on eriosade projekt olemas. Kui neid ei ole, siis püüa aru saada miks ei ole ja kes nende taastamise või saamise korda ajab? Korterite puhul tasuks veenduda, et siseseinte ümberehitusi ei ole tehtud või kui on, siis kas need on ka seadustatud.

4. Korteri puhul kontrolli korteriühistu kaudu kommunaalmaksete võlgnevuste puudumist.

5. Tasuks uurida kortermaja elanike üldist maksedistsipliini kommunaalkulude osas, sest palju võlglasi tähendab korterelamu majandamisel võimalikke raskusi ja maja üldseisukorra halvenemist.

6. Uuri, kas korteriühistu on laenu võtnud maja korrastamiseks ja kui on, siis kui suured on igakuised laenumaksed antud korteri osas.

7. Selgita välja millised on parkimisvõimalused kortermaja ümbruses ja kuidas need on reguleeritud majaelanike vahel.

8. Puitmaja korral tasuks selgitada ega ei ole infot majaseente/majavammi olemasolu kohta. Kas seda on üldse uuritud?

9. Notariaalsesse lepingusse pane kirja kõik ,milles ostja ja müüja omavahel kokku lepivad. Kui on müügiobjektil puudusi, siis tasuks kindlasti need kirja panna ning kelle peale jääb nende likvideerimise kohustus ja mis on selle tegevuse tähtaeg.  Nii jääb ka vähem võimalusi segaduseks müüja poolt varjatud ja varjamata puuduste osas.

10. Notariaalse lepingu järgselt vormistage kindlasti ka objekti üleandmise-vastuvõtmise akt, kus kirjas üleandmise hetke mõõdikute näidud ning ka võimalikud puudused või muud kokkulepped edaspidiseks tegevuseks, kui neid võiks veel teha jääda.

Neil, kellele teema tundub keerukas ja võõras, on võimalik kasutada kinnisvarabüroode abi. Suur osa kinnisvara tehingutes toimuvadki kinnisvarabüroode kaasabil, nii peaks need nüansid iga professionaalne maakler juba enne objekti avalikku müüki panemist endale selgeks olema teinud.