Страница 1 из 4

JÕUSTUNUD SEADUSED

Jõustuvad elektrituruseaduse muudatused

Riigi Teatajas avaldati elektrituruseaduse muutmise seaduse, millega muudetakse võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni. Muudatuse kohaselt katavad olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse liitujatele fikseeritud hinnakiri. Seletuskirja kohaselt võimaldatakse nii potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.

Seaduse muudatused jõustuvad 13.06.2025.

Vt elektrituruseaduse muutmise seadust siin ja uudist siin.

Jõustusid hädaolukorra seaduse muudatused

01.05.2025 jõustus hädaolukorra seaduse muutmise seadus, mille järgi peab elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu, et vähendada katkestuste riski ja kindlustada teenuse järjepidevus. Välisriigis asuva elutähtsa teenuse osutaja infosüsteemide üle teeb edaspidi järelevalvet Riigi Infosüsteemi Ameti asemel teenuse toimepidavust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutajate üle tehtava järelevalve raames.

Vt muudatust siin ja uudist siin.

Jõustusid ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muudatused

25.04.2025 jõustunud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Sellega lüheneb osade puurkaevude ehitusloa taotlemise aeg. Reoveekogumisalade kinnitamise õigus antakse ministrilt Keskkonnaameti peadirektorile. Veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Veemajanduskava rakendamisega seotud kavade kehtestamine viiakse ministeeriumist Keskkonnaameti tasemele ning täpsustatakse põhjavee ümberjuhtimiseks veeloa nõuet selliselt, et lisatakse konkreetne künnis, millal on põhjavee ümberjuhtimiseks veeluba vajalik.

Vt muudatust siin ja uudist siin.

JÕUSTUNUD MÄÄRUSED

Jõustusid energiatõhususe määruste muudatused

01.06.2025 jõustusid uuendatud hoonete energiatõhususe nõuded. Muudatused kajastuvad kolme määruse uutes redaktsioonides: „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”. Muutused puudutavad energiamärgiseid, arvutusmetoodikat, aga ka kütte- ja jahutuse seadeväärtuseid.

Vt uudist siin.

SEADUSTE JA MÄÄRUSTE EELNÕUD

Kooskõlastusringile esitati  Kliimaministeeriumi määruse eelnõu „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“

Kooskõlastusele esitatud määrusega reguleeritakse elektriautode laadimistaristu rajamise toetuse andmist kortermajade piirkonda, millega antakse muude riiklike meetmetega koosmõjus tõuge elektriautode laialdasemaks kasutuselevõtuks Eestis. Ettepanekuid saab eelnõule esitada kuni 20.06.2025.

Materjalidega saab tutvuda siin ja uudisega siin.

Justiits- ja Digiministeeriumile esitati kooskõlastamiseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Eelnõu keskne eesmärk on lahendada planeerimisseaduse ligi kümne aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud õiguslikke, rakenduslikke ning kohtupraktikast tulenenud probleeme. Seaduse üldine eesmärk on muuta planeerimismenetlused selgemaks ja kiirendada neid. Kooskõlastamise tähtaeg on 17.06.2025.

Materjalidega saab tutvuda siin.

Riigikogu menetluses on hädaolukorra seadus ja teiste seaduste muutmise seadus

Riigikogu menetluses olev eelnõu kehtestab selgemad reeglid ja kohustused nii riigiasutustele kui ka eraettevõtetele, et kriisiolukordades liiguks info inimesteni võimalikult kiiresti ja inimesed teaksid kuidas käituda. Seadusesse lisatakse mitmed mõisted, näiteks viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM. Uue korra järgi peavad kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad liituma EE-ALARM süsteemiga. Suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, tekib kohustus rajada varjend või vähemalt kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb rajada uutesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Eelnõu kohaselt hakkab see nõue kehtima alates 1. juulist 2026. Alates 1. juulist 2028 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2. Ka olemasolevates hoonetes tuleb ruumid võimalusel kohandada varjumiskohtadeks. 

Vt eelnõud ja materjale siin.

Riigikogu võttis menetlusse ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

Eelnõu näeb ette ehitusseaduse muutmist nii, et igas uues või põhjalikult uuendatavas kortermajas peab olema kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu juba ette nähtud. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sidevõrku saaks pakkuda rohkem kui üks ettevõte. Oluline uuendus on ka ühtsete riiklike digitaalsete teabepunktide loomine, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Eestis täidavad seda rolli ehitisregister ja maakatastri kitsenduste kaart. See muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut. Muudatuse eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitab see vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutuks keeruliseks või kulukaks. 

Materjalidega saab tutvuda siin.

KOHTU-UUDISED

Riigikohus tegi lahendi maakleritasu nõudes

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 11.06.2025 otsuses, et maakleri kohustuste täitmise hindamisel on oluline käsundiandjaga sõlmitava lepingu n.-ö identiteet – kui maakler leiab käsundiandjale ostja, kuid käsundiandja jätab seejärel maakleri lepingu sõlmimise protsessist kõrvale ja sõlmib ostjaga lepingu mõnevõrra teistsugustel tingimustel, kui ta maakleriga kokku leppis, on maakleril siiski õigus saada kokkulepitud tasu, kui käsundiandja saavutab sõlmitava lepinguga olulises osas maaklerilepinguga silmas peetud eesmärgi. Iseenesest on maakleri tasunõuet reguleerivad sätted dispositiivsed, mis tähendab, et pooled võivad muu hulgas leppida kokku ka nii, et maakleril on õigus saada tasu üksnes siis, kui vahendatav leping sõlmitakse kindla hinnaga või mingite muude lisatingimustega. Siiski on kolleegium oma varasemas praktikas leidnud, et maaklerilepingu tingimus, mille kohaselt on maakleril õigus saada tasu üksnes siis, kui tehing tehakse kindla hinnaga, peab oma erandlikkuse ja maaklerit kahjustava olemuse tõttu olema poolte vahel selgesti kokku lepitud. Selline erikokkulepe, mis oleks maakleritasu saamise eeldus, peab nähtuma maaklerilepingust või olema tõendatud muude tõenditega, näiteks lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud ja tõendatud asjaoludega. Nende juhistega saatis Riigikohus asja uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtule.

Vt lahendit siin.

Riigikohus selgitas korteriomaniku õigusi korterelamu ohu korral

Riigikohus selgitas, millistel tingimustel on korteriomanikul õigus teha korterelamu säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste omanike või korteriühistu nõusolekuta, samuti nõuda sellise toimingu tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et erandkorras on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta. Selliste toimingute tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist saab korteriomanik hiljem nõuda korteriühistult, kuid sedagi üksnes vajalikus ulatuses. Vaidlusaluses kohtuasjas ei kontrollinud maa- ega ringkonnakohus, kas korteriomaniku toiming (katuste vahetamine) oli kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik või mitte, mistõttu saatis Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Vt lahendit siin ja uudist siin.

Riigikohus selgitas korteriomandi eriomandi esemest tekkinud kahju hüvitamist korteriomanike vahelistes suhetes

Kohtusse pöördus kindlustusandja (edaspidi avaldaja), kes nõudis kahju hüvitamist korteriomanikult, kelle korteri vaheseinas asunud äravoolutoru hakkas lekkima. Selle tagajärjel toimus veeavarii, mille tõttu sai kahjustada alumise naabri korter. Avaldaja hüvitas naabrile tekitatud kahju ning esitas kahju põhjustanud korteriomaniku vastu (edaspidi puudutatud isik) kahju hüvitamise nõude. Viimane aga leidis, et nõue tuleb esitada korteriühistule, kuna veelekkega seotud torustik asub kaasomandis oleva seina sees, ning et korteriomanikul puudus võimalus toru seisukorda kontrollida. Maa- ja ringkonnakohus jätsid avaldaja nõude rahuldamata. Riigikohus jättis samuti avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus selgitas, et ka juhul, kui kahju lähtub eriomandi esemest, on sellel korteriomanikul kahju hüvitamise kohustus üksnes juhul, kui ta on rikkunud enda kohustust, st kahju ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest. Praeguses asjas olid kohtud tuvastanud, et veeleke oli tingitud ehitusveast, mitte korteriomaniku rikkumisest, mistõttu jätsid kohtud õigesti avalduse rahuldamata.

Vt lahendit siin ja uudist siin.

Riigikohus selgitas korteriühistu otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata

Kohtuasjas oli keskse tähendusega korteriühistu põhikirja p 6.14, mis sätestas, et üldkoosoleku otsustega võrdsustatakse otsused, mis on vastu võetud kirjaliku hääletamise teel, kui hääletamisele pandud otsuse poolt hääletasid kõik ühistu liikmed. Menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas nimetatud säte on vastuolus seadusega ning kas selle sätte asemel tuli otsustusvõime tuvastamisel otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata lähtuda seaduses sätestatust. Riigikohus nõustus, et põhikirjas oli kokku lepitud erisättes, mis võimaldas võtta otsuse vastu koosolekut kokku kutsumata vaid siis, kui hääletamisel osalevad kõik korteriühistu liikmed. Riigikohus selgitas, et põhikirjas võib määrata erinevad nõuded otsustusvõimele otsuste vastuvõtmisel üldkoosolekul ja koosolekut kokku kutsumata. Kui põhikirjas ei ole eraldi reguleeritud nõuet otsustusvõimele koosolekut kokku kutsumata, kohaldub sellele põhikirjas või seaduses ettenähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline.

Vt lahendit siin.

Riigikohus selgitas kaasomandi lõpetamist

Kolleegium selgitas otsuses kaasomandi lõpetamise asjas esitatavaid nõudeid ning rõhutas, et kohus ei saa lõpetada kaasomandit muul viisil, kui on sätestatud AÕS § 77 lg-s 2, mis on kaasomandi lõpetamise nõude alusnorm. See ei ole võimalik ka juhul, kui kaasomanike panused kinnisasja soetamisse või sellel asuva elamu parendamisse ja hooldamisse on erinevad. Kaasomandi jagamine muul viisil, kui on AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud, ei ole võimalik ka juhul, kui kinnisasja kaasomanikud on endised elukaaslased, kes soetasid kinnisasja mitteabielulise kooselu kestel eesmärgiga kinnisasjal asuvas elamus ühiselt elada ja tegid selleks võrreldavad majanduslikud panused. Olukorras, kus üks kaasomanik on teinud kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsusel kinnisasja korrashoiuks, säilitamiseks või parendamiseks kulutusi või kinnisasja säilitamiseks vajalikke toiminguid eelneva kokkuleppe või enamuse otsuseta, on kulusid kandnud kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt AÕS § 72 lg-te 1 ja 4 alusel kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga.

Vt lahendit siin.

Euroopa Kohus lahendas asulareovee puhastamise küsimust

27.03.2025 Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C-515/23 Euroopa Komisjon vs. Itaalia (asulareovee puhastamine) määras Euroopa Kohus Itaaliale rahalised karistused, kuna Itaalia ei täitnud nelja linna reovee kogumise ja puhastamise kohustust. Euroopa Kohus oli juba 2014. aastal tehtud otsuses tuvastanud, et Itaalia ei ole oma kohustusi täitnud.

Vt lahendit siin.

TALLINNA LINNA DETAILPLANEERINGUD

Tallinna linnavalitsus kehtestas 27.05.2025 korraldusega nr 523 Paevälja asumis detailplaneeringu (Narva mnt 150, 150a, 150b ja Alvari tn 1, 1a, 3, 5 kinnistute ning lähiala detailplaneering), misvõimaldab rajada uusi elukohti ning ärisid. Planeering hõlmab 5,53 hektari suurust maa-ala, kus moodustatakse 14 krunti, mille sihtotstarve jaguneb elamu- ja ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa ja transpordimaa vahel. Planeeringuga antakse ehitusõigus kuni 16 hoone rajamiseks, mille kõrgus varieerub kolmest kuni kaheksa korruseni.

Vt materjale siin ja uudist siin.

22.05.2025 – 04.06.2025 toimus USA saatkonna detailplaneeringu (Suur-Ameerika tn 3 // Väike-Ameerika tn 4 kinnistu detailplaneering)lahenduse avalik väljapanek. Tegemist on rahvusvaheliselt märgilise objektiga, mida kujundatakse kohalikke tavasid ja olusid arvestades.

Vt täpsemalt siin.

Tallinna linnavolikogule esitati vastuvõtmiseks Asula 6a, Asula 6d ja Asula 16d kinnistuid hõlmav detailplaneering Kitsekülas. Planeering näeb ette 1,3 hektari suuruse pargi, lisaks ka korterelamute ja äriruumide rajamise. Detailplaneeringu eesmärk on kavandada alale hoonestus, mis koosneb viiest 5-korruselisest korterelamust ning ühest kuni 8-korruselisest äripindadega korterelamust või ärihoonest. Planeeringuala suure osa moodustab sinna kavandatud park, mis paikneb tänavamaaga külgneval krundil, tagades mugava ligipääsu kõigile kasutajatele. Park rajatakse arendaja poolt ning antakse pärast valmimist tasuta üle Tallinna linnale.

Vt täpsemalt siin.

Tallinna Linnavolikogu algatas Põhja-Tallinna endisel tööstusalal kaks uut detailplaneeringut: Sepa tänav 16 ning Sepa tänav 22 ja 22a detailplaneeringud. Mõlema planeeringu keskne eesmärk on anda uus elu endistele tootmis- ja ärimaadele, võimaldades nende arendamist elamualadena.

Vt materjale siin/siin ja uudist siin.

TARTU LINNA DETAILPLANEERINGUD

Tartu Linnavalitsus saatis 05.06.2025 linnavolikogule Siuru kultuurikeskuse detailplaneeringu kehtestamise eelnõu. Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kujundada Uueturu, Küüni ja Poe tänava ning Emajõega piirnev ala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.

Vt uudist siin.

Tartu Linnavalitsus suunas 03.06.2025 istungil volikokku eelnõu Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks. Detailplaneeringuga antakse võimalus anda Kvissentali piirkondaehitusõigus 22 kahekorruselise kaheksa korteriga elamu rajamiseks Kvissentali linnaosas. Planeeringuala suurus on 5,2 hektarit. Ühe hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 414 m².

Vt täpsemalt siin.

29.05.2025 toimus Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu lahendust tutvustav avalik arutelu. Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga luuakse võimalus laiendada Ilmatsalu alevikku väikeelamute piirkonnaga ja rajada endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla. Planeeringuala suurus on 200 hektarit.

Vt täpsemalt siin.

Tartu Linnavalitsus algatas Sadamakvartali detailplaneeringu eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks äri- ja eluhoonete rajamiseks ning avalike alade kavandamiseks. Planeeringuala suurusega 5,2 ha asub Kesklinna linnaosas Emajõe ääres.

Vt täpsemalt siin.

MUUD UUDISED

Tallinn alustab uue ülelinnalise üldplaneeringu koostamist

Tallinna linnavolikogu kinnitas 29.05.2025 istungil üldplaneeringute ülevaatamise aruande, mille järel alustab linnaplaneerimise amet uue ülelinnalise üldplaneeringu „Tallinn 2035+“ ettevalmistamist. Uue planeeringu koostamine aitab ühtlustada planeerimistavade kvaliteeti eri linnaosades, suurendada ruumilise planeerimise selgust ja efektiivsust ning tagada, et linna arendamisel lähtutakse terviklikust visioonist. Samuti pannakse paika planeeringute ajakohastamise teekaart, tööjaotus ja prioriteetsed teemavaldkonnad.

Vt uudist siin.

Tallinna linn kiirendab detailplaneeringute menetlemist

Tallinna linnavalitsus muutis linnaplaneerimise valdkonna töökorraldust selliselt, et edaspidi teeb detailplaneeringu algatamisotsuse linnavalitsuse asemel Tallinna linnaplaneerimise amet. Muudatus võimaldab algatada detailplaneeringud seaduses ette nähtud 30 päeva jooksul ning sellest tulenevalt kiirendada märkimisväärselt kogu detailplaneeringu koostamise protsessi. Samuti viidi protsessid paremasse vastavusse üld- ja detailplaneeringute menetlemise praktikaga.. 

Vt uudist siin.

Tallinna linn tegi esimeses kvartalis rekordarvu planeeringuotsuseid

Tallinna linnaplaneerimise ametis tehtud töökorralduslikud muudatused on kiirendanud planeeringute menetlemist. 2025 aasta esimeses kvartalis on Tallinna linn teinud otsused 20 planeeringu osas, mis on kaks korda rohkem kui 2024. aastal ja neli korda rohkem kui 2023. aastal samal perioodil. 2025. aasta esimeses kvartalis on Tallinna linn teinud otsused 20 detailplaneeringu osas, sh algatanud üheksa, vastu võtnud seitse ja kehtestanud neli detailplaneeringut. 2024. aastal samal perioodil tehti otsus 11 detailplaneeringu ja 2023. aastal viie detailplaneeringu osas. 2025. aasta I kvartalis on lõpetatud ligi 50 mitteaktiivset detailplaneeringut.

Vt uudist siin.

Valmis Rail Balticu Pärnumaa trassi planeering

Majandus- ja tööstusministri 01.04.2025 käskkirjaga nr 47 kehtestati Rail Balticu Pärnumaa trassi planeering, mis annab võimaluse raudtee väljaehitusega alustada ka Pärnumaa lõigul, mille varasema planeeringu Riigikohus 19.05.2020 otsusega nr 3-18-529 osaliselt tühistas.

Vt uudist siin.

Valitsus algatas tuumajaama riigi eriplaneeringu

Valitsus algatas majandus- ja tööstusministri ettepanekul 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja Vinni vallas ning Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-Järve linnas ning mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km².

Vt uudist siin.

Valmis ruumilise planeerimise deklaratsioon

Ruumilise planeerimisega seotud ministrid, Maa-ja Ruumiamet, ülikoolid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja erialaliidud allkirjastasid Eesti Planeerijate Ühingu eestvedamisel valminud ruumilise planeerimise deklaratsiooni, millega lepiti kokku ühises väärtusruumis.

Vt uudist siin.

Selgusid riigi toel valmivad ehitusvaldkonna digiprojektid

Kliimaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus avalikustasid ehituse e-hüppe programmi viimasest voorust toetust saavad 34 projekti. Rahastatavate projektidega arendatakse ehitusprotsessidega seotud digilahendusi ja nende kasutuselevõttu ehitussektoris.

Vt uudist siin.

Ilmus artikkel kinnisasja omaniku õiguste kitsendamisest

Ajakirjas Juridica ilmus artikkel „Kinnisasja omaniku õiguste kitsendamine tulenevalt teise isiku majanduslikest huvidest“. Asjaõigusseaduse § 68 lõige 2 sätestab põhimõtte, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Artikkel keskendub kinnisasja omaniku õiguste kitsendamisele erahuvide tõttu.

Vt artiklit siin

Artikkel korteriomaniku kahju hüvitamise nõudest korteriühistu vastu 

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 19.03.2021 tsiviilasjas 2-18-13649 otsuse, milles käsitles kahju hüvitamise võimalust olukorras, kus korteriomandi omanikule on tekkinud kahju kaasomandi esemest tuleneva kahjuliku mõjutuse tõttu. Artikli autor uuris maa- ja ringkonnakohtute jõustunud kohtulaeid, kus viidati kolleegiumi otsusele, sooviga teada saada, kuidas on Riigikohtu otsusest aru saadud.

Vt uudist siin.

Artikkel vastutustundliku kindlustamise põhimõttest

Artiklis analüüsitakse, kuhu maani ulatub kindlustuse turustaja kohustus aidata kindlustusvõtjat teadliku kindlustamisotsuse tegemisel ehk kas kindlustusõiguses eksisteerib vastutustundliku kindlustamise põhimõte ning millal kindlustusandja, kindlustusmaakler ja kindlustusagent vastutavad (ja mis ulatuses) vastava kohustuse rikkumise eest.

Vt uudist siin.

Jõustus käibemaksu digiajastu pakett

14.04.2025 jõustus käibemaksu digiajastu pakett (ViDA – VAT in the Digital Age), mille eesmärk on kaasajastada ja ühtlustada ELi käibemaksusüsteemi vastavalt digimajanduse arengutele. Reformi rakendamine toimub järk-järgult kuni 2035. aastani ning toob kaasa olulisi muudatusi e-arveldamises, platvormimajanduses ja piiriüleses maksuarvestuses.

Vt uudist siin.

Ülevaate koostaja Advokaadibüroo WALLESS on üks suurimaid ärikliendile suunatud advokaadibüroosid Baltikumis. Meie tiimi kuulub üle 150 õiguseksperdi, neist ligikaudu kolmandik tegutseb Eestis. WALLESSil on kontorid Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses.

Oleme võrdselt tugevad nii kohtuvaidlustes kui tehingutes ja üldises ärinõustamises. Meie tööd on kõrgelt hinnanud rahvusvahelised õigusekspertide reitinguagentuurid The Chambers Europe, The Legal 500 ja IFLR, kes on tunnustanud WALESSI eksperte kõrgeimate tunnustustega. 2023. aasta lõpus tunnustas Äripäev WALLESSit, asetades meid Eesti advokaadibüroode TOPis auväärsele kolmandale kohale.

*Käesolev ülevaade on suunatud üksnes selle adressaadile ning selle edastamine kolmandatele isikutele ilma koostaja eelneva nõusolekuta ei ole lubatud.