\u00fcks osa Eestis elavaid inimesi oli laenuv\u00f5imelised ja nad otsustasid v\u00f5tta eluasemelaenu. Teine osa sai t\u00e4\u00e4d nende jaoks vajalike majade ja korterite ehitamisel. Ehitust\u00e4\u00e4lised teenisid h\u00e4sti ja muutusid ise laenuv\u00f5imelisteks. Neil endil tekkis v\u00f5imalus v\u00f5tta eluasemelaenu ja nad kasutasid seda v\u00f5imalust. Suure osa riigi elanike prioriteediks muutus uute eluasemete soetamine, mis tingis kinnisvara- ja ehitushindade kiire t\u00f5usu. Kiirelt t\u00f5usnud kinnisvara v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5imaldas laenata ka tarbimiseks ja muuta oma eluj\u00e4rg praktiliselt \u00fcle\u00e4\u00e4 n\u00fc\u00fcdisaegse heaolu-tarbija\u00fchiskonna sarnaseks. Suurtarbimine t\u00f5i kaasa paljude ettev\u00f5tete k\u00e4ibe suurenemise ja sealt ka majanduskasvu – ehk sisen\u00f5udlusel p\u00f5hineva majanduse arengu. <\/p>\n
Mis saab edasi? Anal\u00fc\u00fctikud ennustavad, et aastal 2007 tuleb m\u00fc\u00fcki v\u00e4hemalt 5000 uut korterit. Kardetakse, et ei j\u00e4tku piisavalt laenuv\u00f5imelisi kliente ja kinnisvara hinnad hakkavad kukkuma. Kui hinnad ka ei lange, siis n\u00f5udluse kahanedes ei ole v\u00e4hemalt vaja ehitada uusi kortereid ja maju. K\u00f5igile ehitajatele pole enam tegevust ja seet\u00f5ttu ka sissetulekut. Pole enam millestki tagasi maksta laene ning ka tarbimine tuleb kokku t\u00f5mmata. Kui pangav\u00f5lglasi tekib palju, siis n\u00e4eme varsti Eestis esimest korda suuremahulist kinnistute sundm\u00fc\u00fcki.<\/p>\n
Oluliselt kahaneb sisen\u00f5udlus – see, mis meie majandust on viimastel aastatel \u00fcles k\u00fctnud. Kui v\u00e4heneb ettev\u00f5tete k\u00e4ive, siis pole ka raha, mida palkadeks v\u00e4lja maksta. Mis sest, et palgad on paberil suured. Neil, kes majandusbuumi harjale ujuda ei suutnud, pole ka enam v\u00e4ljavaadet uut elamispinda soetada. Oluliselt kahaneb elanikkonna v\u00f5ime igap\u00e4evaselt tarbida ja varasid soetada. Tulemuseks on ostuj\u00f5uetus. Arvestada tuleb ka sellega, et hinnad t\u00f5usevad iga p\u00e4evaga.<\/p>\n
\u00fches\u00f5naga kokkuv\u00f5tvalt: ehitasime teineteisele elamispindu ja selle tegevuse k\u00e4igus leidsime v\u00f5imaluse ohtralt tarbida ja laenata. Kui aga majad ja korterid valmis, siis tuleb m\u00f5elda, mida tegelikult edasi teha ja kuidas raha teenima hakata. Kui head edasimineku varianti ei leia, siis l\u00f5hkeb ka kinnisvaramull.<\/p>\n
Palgareform on hetkel ainuke reaalne ja k\u00e4egakatsutav majanduspoliitiline meede, mis v\u00f5imaldab meil leida variante ka p\u00e4rast eluasemete valmis ehitamist ja laenulimiidi t\u00e4is laenamist t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikult edasi elamiseks. Palgareform tagab ettev\u00f5tluse arengu, sest motiveerib t\u00e4\u00e4tajaid ennast arendama ja v\u00e4\u00e4rtustab teadmistel p\u00f5hineva, Euroopas konkurentsiv\u00f5imelise t\u00e4\u00e4j\u00f5u. Palgareform loob reaalse keskklassi, sest v\u00f5imaldab inimestel koguda vara ning vabastab nad sundseisust elatada ennast laenudest.<\/p>\n
Palgareform aitab inflatsiooni kontrolli all hoida ja euro kehtestamisele l\u00e4hemale j\u00f5uda, sest palgad avaldavad hinnat\u00f5usule tarbimislaenudega v\u00f5rreldes v\u00e4hem survet. Palka on v\u00f5imalik ka investeerida ja s\u00e4\u00e4sta. Tarbimiskrediiti s\u00e4\u00e4sta ja pikaajalisteks investeeringuteks kasutada ei ole v\u00f5imalik – j\u00e4relikult tuleb tarbimislaen kohe ja m\u00f5tlematult sirgu l\u00fc\u00fca. Siit tulebki oluline vahe.<\/p>\n
Laenu v\u00f5tmine ja elamufondi kiire v\u00e4ljaarendamine on vajalik, kuna inimestel on \u00f5igustatud ootus inimv\u00e4\u00e4rsele elule Euroopa Liidu liikmesriigis. Et laenud ega saavutatud inimv\u00e4\u00e4rne elu liiga l\u00fchikeseks ja n\u00e4iliseks ei osutuks, selleks tuleb hoolitseda, et Eesti inimeste sissetulekud suureneksid ja see sissetulekute kasv oleks rajatud j\u00e4tkusuutlikkuse vundamendile.<\/p>\n
Aru tuleb saada sellest, et meie majandus on nagu arenev laps. Kui on saavutatud \u00fcks arengutase, siis tuleb hakata p\u00fc\u00fcdlema teise poole. Kui g\u00fcmnaasiumiharidus on k\u00e4es, siis tuleb hakata omandama k\u00f5rgharidust. Kui eluasemed valmis ja laenud kaelas, siis tuleb kiirelt k\u00e4ima saada ekspordisuutlik teadmistel baseeruv teenuste osutamine ja tootmine. Laps vajab \u00fclikoolis toime tulemiseks m\u00e4rksa rohkemaid sisendeid kui g\u00fcmnaasiumis. Eesti vajab j\u00e4rgmisel arenguastmel palgareformi.<\/p>\n
Kui laps ei l\u00e4he \u00fclikooli kohe p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist, siis hiljem on seda sammu juba palju raskem astuda. Astumata j\u00e4tmine v\u00f5ib t\u00e4hendada allak\u00e4iku. Eesti peab suutma j\u00e4tkata oma majanduse konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmist t\u00e4na ja kohe. Sellest tulenevalt on vajalik palgareform l\u00e4bi viia t\u00e4na ja kohe. Muid majanduspoliitilisi meetmeid, mis tagaksid palgareformiga v\u00f5rreldava efekti sama kiire aja jooksul, pole olemas. Majanduse omapead j\u00e4tmine ilma suunava majanduspoliitikata on v\u00f5rreldav lapse viskamisega t\u00e4navale koos tema \u00e4ral\u00f5ikamisega k\u00f5igist hariduse- ja karj\u00e4\u00e4riperspektiividest.<\/p>\n