Nii sisenes Soome kinnisvarakonsultatsiooni firma Catella andmetel aastatel 2001-2005 Soome kinnisvaraturule 31 m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse suurusega v\u00e4lisinvestorit, 2006. aasta s\u00fcgise seisuga oli veel lisandunud 11. Peaaegu k\u00f5ik neist on Soome ka pidama j\u00e4\u00e4nud. <\/p>\n
Suurte investorite v\u00f5im
Kui kuni eelmise aastani oli tehingute maht kinnisvara investeerimisturul suurusj\u00e4rgus 2-3 miljardit eurot, siis 2006. aastalt oodati mahu kasvamist 5 miljardi euroni. Siinkohal on silmas peetud seda osa turust, mis on seotud kontorite, kaubanduspindade, tootmis- ja laopindadega ning hotellidega. <\/p>\n
Elamispindasid ei ole hulka arvatud. V\u00e4lismaiste investorite osakaal turul on kasvanud 70 protsendini. Iseloomulik on ka see, et \u00fcle poolte tehingutest on seotud kinnisvaraportfellidega. <\/p>\n
Otse loomulikult on seel\u00e4bi \u00fcksikobjektide osakaal turul v\u00e4henenud ja seel\u00e4bi v\u00f5ib v\u00e4ita, et \u00fcha suurem osa kinnisvaraobjektidest koondub suhteliselt v\u00e4ikese hulga suurte investorite k\u00e4tte. <\/p>\n
Soome areng on \u00fchtlasem <\/p>\n
Soomes on \u00fcle 60 protsendi kinnisvarturu k\u00e4ibest on seotud Helsingi piirkonnaga. \u00fchest k\u00fcljest on see k\u00fcll k\u00f5rge n\u00e4itaja, kuid Eestiga v\u00f5rreldes on pigem p\u00f5hjust v\u00e4ita, et kiire areng on Soome puhul omane siiski ka mitmele teisele kasvukeskusele ehk siis pealinnakesksust on oluliselt v\u00e4hem. Enamik Soome v\u00e4lismaistest kinnisvarainvestoritest on Eesti oludes tundmatud. <\/p>\n
K\u00f5ige enam, kokku k\u00fcmmekond erinevat investorit on Saksa taustaga, investoreid on rohkem ka Suurbritanniast, Taanist ja Ameerika \u00fchendriikidest. Naaberriikidest Norrast ja Rootsist on Soome turule tulnud ainult \u00fcksikud investorid. Soome turg on atraktiivne eelk\u00f5ige t\u00e4nu oma korrastatusele ja l\u00e4bipaistvusele. <\/p>\n
Renditootlus on kiirelt langenud ja oli Catella andmetel 2006. aasta s\u00fcgisel parimate objektide puhul keskmiselt 5,3 protsenti. Vaatamata kiirele langusele v\u00f5ib t\u00f5deda, et Eesti tootlus on tasemelt j\u00f5udnud Soomele v\u00e4ga l\u00e4hedale. Omamoodi huvitav situatsioon on tekkinud aga seoses v\u00f5\u00f5rfinantseerimisega. <\/p>\n
Kuna Euribor on viimasel ajal erinevalt renditootlusest hoopis t\u00f5usnud, siis on laenuintressid j\u00f5udnud suhteliselt l\u00e4hedale tootluse n\u00e4itajatele. See on kasvatanud huvi eelk\u00f5ige suuremate linnade \u00e4\u00e4relinnades ja v\u00e4iksemates linnades paiknevate objektide vastu, kus tootlused on k\u00f5rgemad ja mille puhul laenuraha kaasamine annab m\u00f5nev\u00f5rra v\u00f5imsama efekti. <\/p>\n
Soome puhul on laenuraha osakaal tehingute puhul tavaliselt 70-80, m\u00f5nikord ka kuni 90 protsenti. Soome oma firmad on investeerinud n\u00e4iteks Rootsi turule, kus tootluse tase on Soomega suhteliselt sarnane. Viimase aja arengute hulka kuulub ka see, et t\u00fc\u00fcpilised institutsionaalsed investorid on sisenenud arendusturule. <\/p>\n
T\u00f5si, nende projektid on pigem sellised, kus riskid on viidud miinimumi, st reeglina on tegemist nn sale-and-lease-back t\u00fc\u00fcpi ettev\u00f5tmistega, kuid sellele vaatamata v\u00f5ib t\u00e4heldada teatud hoiakute muutumist. <\/p>\n
Turu suurus m\u00f5jutab<\/p>\n
Nii Soome kui tegelikult ka terve Euroopa puhul on kommertskinnisvara turg siiski suhteliselt kasutajakeskne. Euroopas tervikuna omavad kasutajad ca 70 protsenti kinnisvaraobjektidest ehk siis potentsiaalne investeerimisturg selles osas on ca 30 protsenti. Soomes on omakasutuse osakaal pigem veelgi suurem, kuigi trend on selle v\u00e4henemise suunas. USA puhul on need suhted Euroopaga v\u00f5rreldes vastupidised. <\/p>\n
Kas Soome areng selles valdkonnas on Eestile oluline? Kindlasti ei astu Eesti t\u00e4pselt sama rada m\u00e4\u00e4da, kuid \u00fcldised trendid on suhteliselt sarnased. Seega v\u00f5ib kindlasti oodata l\u00e4hiaastatel ka Eesti puhul sarnast arengut. <\/p>\n
Kuigi v\u00f5ib prognoosida v\u00e4lisinvesteeringute kasvu, siis vaatamata sellele on tegemist teistsuguste mastaapidega ja Soomega sarnane huvi ulatus ei ole Eesti turu mahte arvestades paraku v\u00f5imalik. <\/p>\n
Postimehe lisav\u00e4ljaanne Kinnisvara
10.01.07<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Soome kinnisvaraturg on l\u00e4himinevikus l\u00e4bi elanud kiireid muudatusi:kui veel eelmise sajandi l\u00f5puaastatel v\u00e4lisinvestorid peaaegu puudusid, siis t\u00e4naseks on nad muutunud Soome kinnisvaraturul tegijateks.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21754"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21754"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21754\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21754"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21754"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21754"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}