Viimastel aastatel on kinnisvaraturul toimunud s\u00fcndmused kogu maailmas olnud meeletumad kui kevadel rohelisele aasale lastud vasikad. Kinnisvarahinnad on kahe- ja kolmekordistunud, ostjad on kasutanud \u00e4ra odavaid laenuprotsente ja vaid positiivse tulevikustsenaariumi lootuses oma v\u00f5imeid kohati \u00fcle hinnanud. Seep\u00e4rast ennustavad majandusteadlased \u00fclekuumenenud turgudel kinnisvaramulli l\u00f5hkemist. Deutsche Bank on USA langevate kinnisvarahindade p\u00e4rast mures, kartes, et Euroopa on j\u00e4rgmine. Arvatakse, et paindliku pandilaenus\u00fcs-teemi p\u00e4rast on suurimas ohus Iirimaa. Suurbritannia annab nakkusepisiku \u00fcle Hispaaniale, sest inglastest suvekodude soetajad on olnud sealse kinnisvarabuumi oluliseks ergutajaks. <\/p>\n
Kuid mis saab Eestist, kus viimase k\u00fcmne aastaga on kinnisvarahinnad k\u00fcmnekordistunud? Hansabank Marketsi makro-anal\u00fc\u00fctiku Maris Lauri s\u00f5nul ei saa Eesti puhul praegu enam kindlasti kinnisvaramullist r\u00e4\u00e4kida. “Olukord on v\u00e4ga selgelt stabiliseerunud, eriti eluasemeturul,” selgitab ta. “V\u00f5ib isegi \u00e4elda, et s\u00fcndmused on positiivsed, kuigi kindlasti on paljudele kinnisvarafirmadele saabunud keerulised ajad.” Lauri s\u00f5nul on v\u00f5imalik, et nii m\u00f5nigi arendaja l\u00e4heb pankrotti, tekivad kohtukaasused ning kohati ka hinnalangus. “Arvestades, et sisuliselt on juba terve aasta turg vaikselt jahtunud, on suure kokkukukkumise t\u00f5en\u00e4osus v\u00e4ike. Muidugi juhul, kui Eesti majanduses midagi v\u00e4ga viltu ei l\u00e4he,” lisab ta.<\/p>\n
Laena m\u00f5istlikult<\/p>\n
Hansapanga investeerimistoodete m\u00fc\u00fcgi ja turunduse osakonna juhi Art Lukase s\u00f5nul on viimase aasta jooksul eestlaste huvi investeerimisvaldkonna vastu suurenenud.<\/p>\n
Kuigi ka eraisikute s\u00e4\u00e4stmine aina suureneb, j\u00e4\u00e4b see siiski mitu korda alla laenamisele. Laenumaht kasvab iga kuu keskmiselt umbes 2,6 miljardit krooni. N\u00e4iteks Hansapanga laenuportfell on praegu umbes 34 miljardit, viis aastat tagasi oli see umbes neli miljardit krooni.<\/p>\n
Laenu toel eluaseme soetanud inimesel on kindlasti k\u00f5ige olulisem j\u00e4lgida, kas ta suudab intressit\u00f5usu v\u00f5i sissetulekute v\u00e4henemise korral j\u00e4tkata laenude tagasimaksmist. M\u00e4\u00e4dunud aasta l\u00f5pus suuremate pankade korraldatud stressitestist selgus, et viimase aasta jooksul eluasemelaenu v\u00f5tnud peredel on makseraskuste tekkimise oht oluliselt suurem. “L\u00f5hki laenamiseks seda t\u00f5en\u00e4oliselt siiski veel pidada ei saa, ent tulevasi laenuv\u00f5tjaid v\u00f5iks see siiski kutsuda suuremale ettevaatlikkusele,” leiab Eesti Panga finantsvahenduse osakonna peaspetsialist Jana Kask.<\/p>\n
Ameerika m\u00f5ju<\/p>\n
Tarbijate kasvavad kinnisvarakulud on kannustanud 1990-ndatest majanduskasvu nii USA-s, Euroopas kui ka Aasias. Seep\u00e4rast ennustatakse Herald Tribune’is, et langevad kinnis-varahinnad l\u00f5ikavad t\u00e4navu USA majanduskasvust v\u00e4hemalt kaks protsenti.<\/p>\n
Kask t\u00f5deb, et kinnisvara- ja ehitusturu kiire areng on olnud viimasel paaril aastal ka \u00fcks olulisi Eesti majanduskasvu soo-dustavaid tegureid. Ligikaudu veerandi mullusest 11-protsendilisest majanduskasvust v\u00f5iks kirjutada kinnisvara ja sellega seotud tegevusalade arvele. Seega, kui majandusarengu muud tegurid k\u00f5rvale j\u00e4tta, v\u00f5ib kinnisvaraturu jahenemisest j\u00e4reldada ka majanduskasvu aeglustumist. Eesti konjunktuuriinstituut prognoosib t\u00e4navuseks aastaks 9% majanduskasvu.<\/p>\n
Kommentaar<\/p>\n
Tiina Shein:<\/p>\n
K\u00fcmne aastaga k\u00fcmnekordne <\/p>\n
hinnat\u00f5us<\/p>\n
K\u00fcmne aasta jooksul on Eesti kinnisvara hinnad t\u00f5usnud keskmiselt k\u00fcmme korda. Kui 1996. aastal sai heas seisukorras Lasnam\u00e4e neljatoalise korteri 150 000 krooniga, siis n\u00fc\u00fcd saab selle m\u00fc\u00fca enam kui 1,5 miljoni krooniga. <\/p>\n
Kui Tallinnas Maakri t\u00e4naval maksis 1996. aastal kahetoaline umbes 60-ruutmeetrine renoveeritud ning sel ajal n\u00fc\u00fcdisaegse ja l\u00e4\u00e4ne sanitaartehnikaga korter 350 000 krooni, siis praegu k\u00fcsitakse selle eest v\u00e4hemalt 2,3 miljonit krooni. Suurim hinnat\u00f5us oli 2005. aastal. On loomulik, et sellise tempoga hinnat\u00f5us kinnisvarasektoris j\u00e4tkuda ei saa. Siiski ei saa veel r\u00e4\u00e4kida langusest, sest kui ka elamispindade osas turg rahuneb, siis juba n\u00e4itab t\u00f5usum\u00e4rke \u00e4ripindade sektor. <\/p>\n
Elamispinnad moodustavad suure osa kogu kinnisvaratehingute k\u00e4ibest. Kui 2006. aastani elamispinnatehingute osakaal k\u00f5igi tehingute seas j\u00e4rjest suurenes, siis mullu see juba v\u00e4henes veidi. Seega v\u00f5tab kasvu \u00fcle \u00e4risektori kinnisvara.<\/p>\n
Tiina Shein on kinnisvara-b\u00fcroo Uus Maa turundusjuht.<\/p>\n
S\u00e4\u00e4stmine kasvab aeglasemalt kui laenamine<\/p>\n
•• Sissetulekute suurenemine ja laenuturu aktiivsus peegelduvad ka eraisikute hoiuste kasvus. Jaanuari l\u00f5pu seisuga moodustas eraisikute hoiuste j\u00e4\u00e4k \u00fcle 43 miljardi krooni (2003. aastal oli hoiuste kogusumma 22 miljardit krooni), olles aastaga kasvanud \u00fcle 30 protsendi. T\u00e4htajaliste v\u00f5i s\u00e4\u00e4stuhoiuste osakaal on 40 protsenti eraisikute hoiuste kogumahust. Pangahoiuste k\u00f5rval on kiiresti kasvanud ka muud finantsvarad. N\u00e4iteks era-isikute omanduses olevate investeerimisfondide osakute maht hakkab l\u00e4henema kolmele miljardile kroonile.<\/p>\n
•• Kuigi eraisikute s\u00e4\u00e4stmine suureneb, j\u00e4\u00e4b see siiski mitu korda alla laenamise kasvutempole. N\u00e4iteks kui viimase aasta jooksul on pangahoiustele lisandunud keskmiselt ligi 840 miljonit krooni kuus, siis laenumahu igakuine keskmine juurdekasv on samal ajal olnud umbes 2,6 miljardit krooni.<\/p>\n
•• H\u00fcpoteegiga on tagatud 86 protsenti Eesti eraisikute laenuportfelli mahust summas 69 miljardit krooni. 2002. aasta alguses oli eralaenudega seotud h\u00fcpoteekide maht 9,2 miljardit krooni ja 1997. aasta alguses 1,8 miljardit krooni (moodustades vastavalt 42 ja 9 protsenti era-isikute laenuj\u00e4\u00e4gist). <\/p>\n
Allikas: Eesti Pank<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Viimastel aastatel on kinnisvaraturul toimunud s\u00fcndmused kogu maailmas olnud meeletumad kui kevadel rohelisele aasale lastud vasikad. Kinnisvarahinnad on kahe- ja kolmekordistunud, ostjad on kasutanud \u00e4ra odavaid laenuprotsente ja vaid positiivse tulevikustsenaariumi lootuses oma v\u00f5imeid kohati \u00fcle hinnanud. Seep\u00e4rast ennustavad majandusteadlased \u00fclekuumenenud turgudel kinnisvaramulli l\u00f5hkemist. Deutsche Bank on USA langevate kinnisvarahindade p\u00e4rast mures, kartes, et Euroopa […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21763"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21763"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21763\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21763"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21763"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21763"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}