Hoonestus\u00f5igus t\u00e4hendab, et \u00fchel isikul on \u00f5igus omada teise isiku maal ehitist. Isik, kellele kuulub taoline \u00f5igus, on hoonestaja. <\/p>\n
Hoonestaja maksab maat\u00fcki omanikule hoonestus\u00f5iguse eest tasu. Hoonestamisele v\u00f5iks m\u00f5elda inimene, kellel on soov ehitada kas kortermaja, eramu v\u00f5i \u00e4rihoone, aga pole mingil p\u00f5hjusel v\u00f5imalik soetada sobivat maat\u00fckki. <\/p>\n
Maat\u00fcki omanikule on hoonestus\u00f5iguse seadmine hea lahendus juhuks, kui ta soovib teenida maat\u00fcki kasutusse andmiselt pikaajalist tulu, kuid ta ei taha oma maat\u00fckki v\u00f5\u00f5randada ja samas pole ka tahtmist v\u00f5i v\u00f5imalust sinna ise midagi peale ehitada. Sellistel juhtudel oleks hoonestus\u00f5iguse seadmine \u00f5ige samm.
number
99 aastat on maksimaalne aeg, milleks saab hoonestus\u00f5iguse seada. <\/p>\n
Hoonestus\u00f5iguse saab seada vaid kindlaks t\u00e4htajaks. Maksimaalne t\u00e4htaeg on 99 aastat. Varasemalt oli asja\u00f5igusseaduses s\u00e4testatud ka minimaalne lubatud t\u00e4htaeg, kuid t\u00e4naseks seda s\u00e4tet enam ei eksisteeri. <\/p>\n
Samas, kui on juhtunud nii, et hoonestus\u00f5iguse t\u00e4htaeg on m\u00e4\u00e4ramata v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratud pikemaks ajaks kui 99 aastat, loetakse t\u00e4htajaks ikkagi 99 aastat.<\/p>\n
Hoonestus\u00f5igust saab m\u00fc\u00fca, kinkida, p\u00e4randada ja pantida (h\u00fcpoteegiga koormata). Hoonestus\u00f5igusele kohaldatakse kinnisasja s\u00e4tteid, seega peavad k\u00f5ik hoonestus\u00f5iguse seadmiseks ja v\u00f5\u00f5randamiseks tehtavad lepingud olema notariaalselt t\u00f5estatud vormis. <\/p>\n
Tuleks silmas pidada seda, et k\u00f5ik nimetatud tehingud teostatakse \u00f5iguse kui sellisega. Hoone, mis on selle \u00f5iguse alusel kinnisasjale p\u00fcstitatud, on hoonestus\u00f5iguse oluline osa, mitte maat\u00fcki osa.<\/p>\n
Hoonestus\u00f5igus kantakse kinnistusraamatusse. Selleks avatakse hoonestus\u00f5igusele iseseisev registriosa, kuhu kantakse andmed nii hoonestaja kui ka koormatud maat\u00fcki kohta, samuti hoonestus\u00f5iguse sisu. Hoonestaja ja maat\u00fcki omanik lepivad k\u00f5igis hoonestus\u00f5igusega seotud k\u00fcsimustes kokku hoonestus\u00f5iguse seadmise lepingus.<\/p>\n
Kokkulepped, mis on kantud kinnistusraamatusse viitega lepingu punktidele, kehtivad ka hoonestus\u00f5iguse j\u00e4rgmiste omanike suhtes, kui hoonestaja otsustab hoonestus\u00f5iguse v\u00f5\u00f5randada.
mis on mis
Korterihoonestus\u00f5igus
igale korterihoonestus\u00f5igusele avatakse iseseisev registriosa
korterihoonestus\u00f5iguse esemeks on piiritletud eluruumid ja selle juurde kuuluv m\u00f5tteline osa hoonestus\u00f5igusest, mille juurde korter kuulub
korterihoonestus\u00f5igusele kohaldatakse korteriomandit ja hoonestus\u00f5igust reguleerivaid s\u00e4tteid
tasub teada
kinnistusraamatusse peab olema kantud tingimus omaniku n\u00f5usoleku n\u00f5ude kohta hoonestus\u00f5iguse koormamisel m\u00f5ne asja\u00f5igusega
hoonestajal on \u00f5igus hoonestus\u00f5igust lisaks m\u00fc\u00fcmisele ja p\u00e4randamisele ka h\u00fcpoteegiga ja teisiti koormata
k\u00f5ik asja\u00f5iguslikud koormatised tuleb kanda kinnistusraamatusse
kui hoonestus\u00f5igus koormatakse ostuees\u00f5igusega, siis seatakse see tavaliselt maat\u00fcki omaniku kasuks
maat\u00fckile v\u00f5ib seada ostuees\u00f5iguse igakordse hoonestaja kasuks
hoone, mis on selle \u00f5iguse alusel kinnisasjale p\u00fcstitatud, on hoonestus\u00f5iguse oluline osa, mitte maat\u00fcki osa<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Hoonestus\u00f5igus t\u00e4hendab, et \u00fchel isikul on \u00f5igus omada teise isiku maal ehitist. Isik, kellele kuulub taoline \u00f5igus, on hoonestaja. Hoonestaja maksab maat\u00fcki omanikule hoonestus\u00f5iguse eest tasu. Hoonestamisele v\u00f5iks m\u00f5elda inimene, kellel on soov ehitada kas kortermaja, eramu v\u00f5i \u00e4rihoone, aga pole mingil p\u00f5hjusel v\u00f5imalik soetada sobivat maat\u00fckki. Maat\u00fcki omanikule on hoonestus\u00f5iguse seadmine hea lahendus juhuks, […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21773"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21773"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21773\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21773"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21773"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21773"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}