Siit ilmast lahkudes j\u00e4\u00e4b inime-sest enamasti maha suurem v\u00f5i v\u00e4iksem hulk maist vara – m\u00f5nikord kinnisvara, vahel ka v\u00f5lad. Kellele see k\u00f5ik j\u00e4\u00e4b? Kuidas ise omaste tuleviku eest \u00f5igel ajal hoolitseda ja kuidas p\u00e4rijana toimida? N\u00f5u annab Notarite Koja jurist Kaitti Persidski. <\/p>\n
•• Kas on targem oma vara kinkida v\u00f5i p\u00e4randada?<\/p>\n
Selle k\u00fcsimusega p\u00e4\u00e4rdutakse sageli notarite poole. \u00fchest vastust on v\u00f5imatu anda, sest kinkelepingu v\u00f5i testamendi tegemine toob endaga kaasa t\u00e4iesti erinevad juriidilised tagaj\u00e4rjed. <\/p>\n
Kinkelepingu s\u00f5lmimist reguleerib v\u00f5la\u00f5igusseadus, p\u00e4randamist ja p\u00e4rimist aga p\u00e4rimisseadus. Juhul kui n\u00e4iteks vanaema kingib kinnistu lapsele, v\u00f5ib kingi saaja korteriomandit vabalt k\u00e4sutada, selle m\u00fc\u00fca v\u00f5i edasi kinkida. Arvestada tuleks, et kuigi v\u00f5la\u00f5igusseadus v\u00f5imaldab teatud juhtudel kinkelepingust taganeda, ei t\u00e4henda see, et kingitud korteriomand l\u00e4heks automaatselt kinkijale tagasi. Kui kinkija soov on p\u00e4rast kinkelepingut kinnistut kindlasti ise kasutada, oleks m\u00f5ttekas kaaluda isikliku kasutus\u00f5iguse lepingu s\u00f5lmimist.<\/p>\n
Testamendi korral j\u00e4\u00e4b isik aga surmani oma vara omanikuks ning saab vajadusel sellega ise tehinguid teha v\u00f5i ka testamendi t\u00fchistada. Seega, otsuse langetamisel peaks m\u00f5tlema pigem juriidilistele tagaj\u00e4rgedele kui v\u00f5imalikele kulutustele, mis kinkelepingu ja p\u00e4rimise vormistamisel oluliselt ei erinegi.<\/p>\n
Notariaalselt t\u00f5estatud testamendi tegemine maksab 236 krooni. Kinkelepingu puhul s\u00f5ltub notaritasu kingitava vara v\u00e4\u00e4rtusest. N\u00e4iteks miljonikroonise kinnistu kinkelepingu t\u00f5estamise tasu on 3220 krooni, millele lisandub k\u00e4ibemaks. Nii kinnisvara kinkimise kui ka p\u00e4rimise puhul tuleb tasuda kinnistusraamatu kande muutmise eest riigil\u00f5iv.<\/p>\n
•• Kuidas on v\u00f5imalik p\u00e4rida?<\/p>\n
P\u00e4rimisel pole vahet, kas tegu on kinnis- v\u00f5i vallasvaraga, protsess on sama. P\u00e4rida on v\u00f5imalik seaduse, testamendi v\u00f5i p\u00e4rimislepingu alusel (viimast varianti kasutatakse harva). Kui pole kehtivat testamenti v\u00f5i p\u00e4rimislepingut v\u00f5i need on k\u00fcll olemas, aga ei k\u00e4i kogu p\u00e4randvara kohta, siis p\u00e4ritakse seaduse j\u00e4rgi. <\/p>\n
Seadusj\u00e4rgseteks p\u00e4rijateks on abikaasa ja sugulased. Esimeses j\u00e4rjekorras p\u00e4rivad lapsed v\u00f5rdsetes osades. Kui alanejaid sugulasi pole, tulevad j\u00e4rgmiseks p\u00e4randaja vanemad ja alanejad sugulased (vennad-\u00f5ed). J\u00e4rgmised p\u00e4rijad on vanavanemad ja nende alanejad. Abikaasa p\u00e4rib alati sugulaste k\u00f5rval ja tema p\u00e4randiosa s\u00f5ltub sellest, millise j\u00e4rjekorra p\u00e4rijate k\u00f5rval ta p\u00e4rib. Kui p\u00e4rijaid pole, on seadusj\u00e4rgne p\u00e4rija p\u00e4randaja viimase elukoha kohalik omavalitsus.<\/p>\n
Testamendiga saab ise m\u00e4\u00e4rata, kellest saavad p\u00e4rijad. Sel juhul tuleb arvestada sundosaga, mis on seadusega ette n\u00e4htud p\u00e4randaja t\u00e4\u00e4v\u00f5imetutele l\u00e4hedastele sugulastele ja abikaasale. Sundosa suurus on pool p\u00e4randiosast, mida pole v\u00f5imalik testamendiga muuta.<\/p>\n
•• Kuidas p\u00e4rimine toimub?<\/p>\n
P\u00e4randi vastuv\u00f5tmiseks tuleb p\u00e4\u00e4rduda p\u00e4randaja viimase elukoha piirkondliku notari poole. P\u00e4rija esitab p\u00e4rimisavalduse. Notar avaldab teate p\u00e4rimisasja algatamise kohta ametlikus v\u00e4ljaandes Ametlikud Teadaanded. <\/p>\n
Kui on asutud vara kasutama, loetakse p\u00e4rand vastuv\u00f5etuks. Vormistamise k\u00fcsimus tekib kindlasti siis, kui p\u00e4randvaraga soovitakse tehinguid teha.<\/p>\n
Kuigi esmast p\u00e4rimisavaldust on seaduse j\u00e4rgi \u00f5igus esitada k\u00fcmne aasta jooksul alates p\u00e4randi avanemise p\u00e4evast, milleks on inimese surmap\u00e4ev, lahendatakse enamik p\u00e4rimisasju tunduvalt varem.<\/p>\n
P\u00e4rijale l\u00e4hevad \u00fcle k\u00f5ik p\u00e4randaja \u00f5igused ja kohustused. P\u00e4rija on kohustatud tasuma v\u00f5lad oma vara arvelt, kui p\u00e4randist selleks ei piisa. Kui aga p\u00e4rija n\u00f5uab p\u00e4randi inventuuri, vabaneb ta v\u00f5lgade tasumise kohustusest oma vara arvel.<\/p>\n
<\/p>\n
P\u00e4randi vastuv\u00f5tu kulud<\/p>\n
<\/p>\n
•• P\u00e4randimaksu Eestis kehtestatud pole. K\u00fcll on notaritasud.<\/p>\n
•• P\u00e4randi vastuv\u00f5tmise ja sellest loobumise avalduse t\u00f5estamise eest 59 krooni.<\/p>\n
•• P\u00e4rimistunnistuse v\u00e4ljastamise eest makstav tasu s\u00f5ltub p\u00e4ritava vara v\u00e4\u00e4rtusest ja on ligikaudu 0,2 protsenti p\u00e4ritava vara v\u00e4\u00e4rtusest. See ei s\u00f5ltu sellest, kas p\u00e4ritakse seaduse v\u00f5i testamendi j\u00e4rgi.<\/p>\n
•• Ette on n\u00e4htud ka tasu tehniliste teenuste osutamise eest ja kulude h\u00fcvitamine, mis t\u00e4hendab, et arvestama peab ka notariaaltoiminguga seotud kulusid (n\u00e4iteks postikulud).<\/p>\n
•• Lisanduvad v\u00f5imalikud p\u00e4rimisega seotud riigil\u00f5ivud. Kinnisvara puhul on peamine \u00f5iguste registreerimise koht kinnistusraamat, mille kannete muutmise riigil\u00f5ivu suurus s\u00f5ltub samuti vara v\u00e4\u00e4rtusest.<\/p>\n
•• Vastu v\u00f5etud p\u00e4randvara ega kingitud vara ei maksustata tulumaksuga. K\u00fcll aga tuleb tulumaksu maksta juhul, kui kingitud vara hakatakse hiljem m\u00fc\u00fcma.<\/p>\n
Allikas
Eesti P\u00e4evaleht B-osa<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Raha s\u00e4\u00e4stmise m\u00f5ttes tahavad paljud oma vara \u00fcle anda kinkelepinguga, m\u00e4rksa ohutum on aga teha testament. Sellest saab veel vajadusel taganeda.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21776"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21776"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21776\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21776"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21776"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21776"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}