Viibisin hiljuti Londonis, kus k\u00fclastasin kolleegidega luksuslikult renoveeritud korterit Chelsea linnaosas, kus 300 m2 maksis 8 mln naela (ca 180 mln kr). See teeb hinnaks 600 000 kr\/m2. Korter m\u00fc\u00fcdi esimesele kliendile, kes tutvumas k\u00e4is. Ostuhuvi kinnisvara vastu on Londonis \u00fclimalt k\u00f5rge ja hinnad on viimastel aastatel pidevalt t\u00f5usnud. <\/p>\n
Hiljuti k\u00fclastasin ka Saksamaad, tutvusin p\u00f5hjalikult Berliini kinnisvaraturuga. Kirjeldatud Londoni korteri eest oleks v\u00f5inud Berliinis osta k\u00fcmmekond \u00fc\u00fcrimaja (à 1000 m’) ehk 200 korterit. Ostuhuvi sellise kinnisvara vastu on Berliinis suhteliselt tagasihoidlik. <\/p>\n
Tekib k\u00fcsimus, kuidas need Vana Euroopa riigid, ELi asutajariigid, saavad olla kinnisvarahindadelt ja turuaktiivsuselt nii erinevad. Kusjuures aktiivne on turg, kus hinnad k\u00f5rged, ja turgu, kus hinnad madalad, suhtutakse skeptiliselt. Julgen v\u00e4ita, et kinnisvarahindu m\u00f5jutavad kolm asjaolu.<\/p>\n
1. \u00fcldine majanduspoliitika: kas riik soosib ettev\u00f5tlust, milline on maksus\u00fcsteem. Inglise firmad, mis teenivad tulu v\u00e4ljaspool riiki, on maksudest vabastatud. <\/p>\n
Vene oligarhid ja teiste riikide \u00fclirikkad on oma peakontorid just Londonisse sisse seadnud ning tegutsevad maailmas Inglismaal registreeritud ettev\u00f5tetega.<\/p>\n
Saksamaal on riiklik tulumaks 27%. Nt on Berliin kehtestatud lisaks linnamaksu: ettev\u00f5tjad peavad loovutama linnale veel 12% teenitud tulust. Kokku on tulumaks Berliinis tegutsevale ettev\u00f5ttele 39%. Tundub, et lihtsam on elada sotsiaalabist, m\u00fc\u00fces t\u00e4navaputkas ‘mustalt’ kebabi.<\/p>\n
Eesti majanduspoliitika on olnud \u00fclimalt ettev\u00f5tlust soosiv, ettev\u00f5tete tulumaksuvabastus on toonud meile palju v\u00e4lisinvesteeringuid. <\/p>\n
2. Laenupoliitika: kas laenu saab v\u00f5i ei saa, kas riik pakub maksuvabastust intressidelt, annab lisatagatisi omavastutuse osas. Inglismaal on uue kodu ostmisel v\u00f5imalik laenu saada v\u00f5ib-olla liigagi lihtsalt. Meenub lugu, kui keegi tellis krediitkaardi oma kassile ning pank saatiski. <\/p>\n
Saksamaal on laenusaamine keerukas protsess. Uue kodu ostu finantseerib pank keskmiselt 50% ulatuses. Klient peab olema pangale tuttav, maksej\u00f5ulisust kontrollitakse sakslasliku pedantsusega. Ettev\u00f5ttelt n\u00f5utakse kolmeaastast tulemuslikku ajalugu. Eestis on \u00fcldine laenupoliitika \u00fcks turgu liikuma panevaid j\u00f5ude. Intressid on olnud madalad, laenuperioodid pikad. <\/p>\n
3. Inimeste ettev\u00f5tlikkus ja usk tulevikku. London on t\u00f5usnud maailma \u00e4rimekaks, m\u00e4\u00e4dudes viimaste uuringute p\u00f5hjal ka New Yorgist. <\/p>\n
Londonis elu keeb, inimesed on ettev\u00f5tlikud, optimistlikud, usuvad, et tulevik on kinni nende enda arengus. Berliinis on tunda paigalseisu. Inimesed ei ole ettev\u00f5tlikud, populaarne on olla riigiametnik v\u00f5i elada hipilikult t\u00e4nases p\u00e4evas. <\/p>\n
Sakslased on harjunud korterit \u00fc\u00fcrima, mitte omama. Merkeli uus poliitika on lubanud alandada aastaks 2008 riiklikku tulumaksu 17 protsendini. See on toonud kaasa uued lootused: kinnisvaraturg on v\u00f5tnud juba suuna \u00fcles, inimesed r\u00e4\u00e4givad uutest ettev\u00f5tmistest.<\/p>\n
Eesti inimesed on uskunud oma riigi v\u00f5imekusse. Oleme olnud julged, avatud v\u00e4ljakutsetele, ettev\u00f5tlikud. Paljud on otsustanud osta uue kodu, v\u00f5ttes selleks pikaajalist laenu pangast. <\/p>\n
Kui Eesti majanduspoliitika kurssi ei muuda, siis eesti \u00f5itseng j\u00e4tkub.<\/p>\n
Allikas:<\/p>\n
\u00e4rip\u00e4ev<\/p>\n
11.04.2007<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti kinnisvarahindu v\u00f5rreldakse Euroopa linnadega nagu Br\u00fcssel, Cannes ja Berliin. V\u00e4idetakse, et Eesti kinnisvarahinnad on liiga k\u00f5rged ja turg \u00fcle kuumenenud.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21779"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21779"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21779\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21779"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21779"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21779"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}