{"id":21780,"date":"2007-04-18T00:00:00","date_gmt":"2007-04-18T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2007-04-18T00:00:00","modified_gmt":"2007-04-18T00:00:00","slug":"uudis-21780","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21780\/","title":{"rendered":"Iga kolmas eluasemelaen riskantsem kui lubatud"},"content":{"rendered":"<p align=\"left\">Kulvere anal\u00fc\u00fcsis 2005. aasta IV kvartalis Tallinnas v\u00e4lja antud laenusid ja leidis, et tootetingimustele ei vastanud neist 32%. T\u00e4\u00e4st selgub, et soovitud laenu said paljud k\u00e4tte vaatamata kehvale maksev\u00f5imele ja k\u00f5rgele vanusele.<\/p>\n<p align=\"left\">Lisaks selgitas tema Tallinna Tehnika\u00fclikoolis kaitstud magistrit\u00e4\u00e4, et laene anti ka omafinantseeringu n\u00f5udeid eirates. Pank alandas niigi sel ajal omafinantseeringu miinimumi uute objektide puhul 15%-lt 10% peale ja vanade puhul 30%-lt 20% peale.<\/p>\n<p align=\"left\">Suurim oli vastuolu aga kliendi maksev\u00f5imega. Kulvere kirjutab: &#8216;28%-l ehk 318 laenuv\u00f5tjal oli ebapiisav sissetulek laenukohustuse teenindamiseks. Neist 88% olid kliendid, kes kuuluvad keskmise v\u00f5i madalama sissetulekuga klientide hulka.&#8217; Keskmine v\u00f5i madal t\u00e4hendab netosissetulekut 5000-20 000 krooni kuus.<\/p>\n<p align=\"left\">Lisaks oli 6% laenude puhul vastuolu ka omafinantseeringu ja tagatise turuv\u00e4\u00e4rtusega. Vastuolu alla 10% omafinantseeringuga oli pooltel (34 laenu), kus omakorda pooltel fikseeriti ka maksev\u00f5ime vastuolu. &#8216;\u00fcks p\u00f5hjus v\u00f5ib olla hindamisaktis. 2005 t\u00f5usid hinnad rekordiliselt, pank alati uut akti ei n\u00f5udnud,&#8217; kirjutab Kulvere.<\/p>\n<p align=\"left\">Kulvere j\u00e4tkab, et kui Euroopas lubavad \u00fcle 30aastast laenu v\u00f5tta vaid Taani, Saksamaa ja Portugali pangad, siis Eestis saab v\u00f5tta ka kuni 40aastast laenu.<\/p>\n<p align=\"left\">Vastuolu tekkis ka kliendi vanust arvestades. \u00fcldiselt tahavad pangad, et laen oleks enne pensionile minekut tasutud. Siiski oli SEB Eesti \u00fchispangas 2005. aasta IV kvartalis antud k\u00fcmme laenu inimestele, kes lepingu l\u00f5ppedes on vanemad kui 70.<\/p>\n<p align=\"left\">Koduvahetuslaen ehk m\u00e4ng tuleviku\u00f5nnega<\/p>\n<p align=\"left\">Suurimasse, 28% riskigruppi kuuluvad sellised laenajad, kes v\u00f5tavad suure laenu uue kodu ostmiseks ja panevad alles siis vana kodu m\u00fc\u00fcki. Pangad nimetavad seda koduvahetuslaenuks.<\/p>\n<p align=\"left\">Kuna inimese sissetulek ei v\u00f5imalda nii suurt laenu teenindada, annab pank talle kohe ka laenupuhkuse, kus maksta tuleb vaid intresse. Samas on needki kr\u00f5bedad: n\u00e4iteks kahemiljonilise laenu juures 7500 krooni kuus, kui v\u00f5tta laen 25 aastaks. Uutest laenuv\u00f5tjatest j\u00e4\u00e4vad nii Hansapangas kui ka \u00fchispangas 10-15% kohe laenupuhkusele.<\/p>\n<p align=\"left\">Kuni kinnisvarahinnad kerkisid kui p\u00e4rmitaigen, muret polnud. N\u00fc\u00fcd aga on kinnisvaraturg peaaegu hangunud. Kui inimene vana kodu m\u00fc\u00fcmata laenumakseid v\u00e4lja ei kannata, tuleb pangal kiirm\u00fc\u00fck korraldada.<\/p>\n<p align=\"left\">Eesti Pank saadab loo kommentaariks muretu viite makron\u00e4itajatele: pankade laenuportfellide kvaliteet p\u00fcsib j\u00e4tkuvalt hea &#8211; t\u00e4htajaks tasumata laenude osakaal oli laenuportfellis veebruaris 0,3% (613,8 mln kr), seejuures enam kui 60 p\u00e4eva hilinenud tagasimaksete maht oli 0,14% (260,5 mln kr). Siiski, samast tabelist on n\u00e4ha, et veel paar kuud tagasi oli t\u00e4htajaks tasumata laenude osakaal 0,2%.<\/p>\n<p align=\"left\">Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgp\u00f5ld kinnitab, et viivislaenude tase on SEB Eesti \u00fchispangas madal ja moodustab panga konsolideeritud laenuportfellist vaid 1,7 %. &#8216;Kindlasti pole p\u00f5hjust teie poolt viidatud mahtudes r\u00e4\u00e4kida klientide maksev\u00f5ime puudulikkusest,&#8217; lausub Kurgp\u00f5ld.<\/p>\n<p align=\"left\">\u00fcks anon\u00fc\u00fcmsust palunud ehitusfirma spetsialist on praegu maksmas kahte SEB Eesti \u00fchispangast v\u00f5etud laenu uute korterite eest Tallinnas.<\/p>\n<p align=\"left\">\u00fches elab ta ise, aga teisest \u00fcritab ta juba seitsmendat kuud lahti saada. Selle korteri laen on v\u00f5etud tudengist venna nimele, sest pank m\u00f5lemat laenu talle ei andnud. &#8216;\u00fctleme nii, et ma saaks vist hakkama, aga v\u00e4ga nibin-nabin,&#8217; t\u00e4psustab mees. Laenupuhkus t\u00e4hendab seda, et lisaks oma laenule maksab ta venna nimel 5000 krooni kuus intresse.<\/p>\n<p align=\"left\">Eelmisel n\u00e4dalal k\u00e4is vend pangas laenupikendust palumas, sest pole ostjaid. &#8216;Sai kaks kuud juurde, aga nad andsid m\u00e4rku, et see asi v\u00e4ga ei meeldi,&#8217; kirjeldab laenuv\u00f5tja.<\/p>\n<p align=\"left\">Alguses k\u00fcsis ta kahetoalise korteri eest 2,1 mln krooni, n\u00fc\u00fcd 1,9 mln krooni ja on valmis hinda langetama. Kahe kuuga v\u00f5iks see m\u00fc\u00fcdud olla, muidu &#8211; &#8216;eks ma siis vaatan, mis edasi,&#8217; pomiseb mees.<\/p>\n<p align=\"left\">Noor naiskaitsev\u00e4elane, kes tahab j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks, pani Koplis 1908. aastal ehitatud lisakorteri m\u00fc\u00fcki kolm n\u00e4dalat tagasi. M\u00fc\u00fcgikuulutuses on juba s\u00f5na &#8216;Kiire!&#8217;. Kaitsev\u00e4elane on teinud plaani, et kui septembriks on vana korter m\u00fc\u00fcmata, tuleb laenupuhkust pikendada. Hinda langetab ta n\u00e4dala-paari p\u00e4rast, kui on n\u00e4ha, et ei l\u00e4he.<\/p>\n<p align=\"left\">Maakler Monika Murumets \u00fctleb, et tal on igal neljandal kliendil koduvahetus k\u00e4sil. Kuna m\u00fc\u00fck v\u00f5tab n\u00fc\u00fcd aega, k\u00e4ib Murumets ka ise pangas laenupuhkust juurde kauplemas &#8211; seni on antud.<\/p>\n<p align=\"left\">Probleem l\u00e4heneb hiilivalt<\/p>\n<p align=\"left\">&#8216;\u00fchest numbrit, millest alates eraisikute laenukoormus on ohtlik, pole v\u00f5imalik \u00e4elda,&#8217; lausub rahandusministeeriumi majandusanal\u00fc\u00fcsi osakonna juhataja Andrus S\u00e4\u00e4lik.<\/p>\n<p align=\"left\">Eraisikute ehk kodumajapidamiste laenukoormust m\u00f5\u00f5detakse laenu ja liisingu j\u00e4\u00e4gi suhtena viimase nelja kvartali summaarsesse SKPsse. See suhe oli meil 2006. aasta l\u00f5pus 42,3 protsenti ja 2005. aasta l\u00f5pus 31,6 protsenti. 2000. aasta l\u00f5pus oli see veel 5,1 protsenti. \u00fcldse oli Eestis laenude suhe SKPsse 2006. aasta l\u00f5puks 78%, mis on k\u00fcmme protsenti k\u00f5rgem, kui oli Rootsis enne kinnisvarakrahhi algust 1990. aastal.<\/p>\n<p align=\"left\">Ohud ei anna endast m\u00e4rku t\u00f5en\u00e4oliselt enne \u00fcldise konjunktuuri muutumist. N\u00e4iteks t\u00e4\u00e4puuduse kasvu v\u00f5i palgat\u00f5usu olulise aeglustumise ja samaaegse intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usu kaudu, mis seavad ohtu laenuteenindusv\u00f5ime.<\/p>\n<p align=\"left\">Samuti arusaadavalt kinnisvarahindade languse puhul, kui pangad hakkavad lisatagatisi n\u00f5udma ja \u00fcllatusena selgub, et laenu j\u00e4\u00e4k on suurem kui korteri turuv\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n<p align=\"left\">S\u00e4\u00e4lik meenutab, et juba 2002. aastal hoiatasid Eesti Pank ja finantsinspektsioon kommertspankasid vastutustundetu laenuandmise eest. <\/p>\n<p align=\"left\">Mart Altvee, SEB Eesti \u00fchispanga tegevjuht<br \/>Pankade pakutav koduvahetuslaenu v\u00f5imalus on v\u00e4lja t\u00e4\u00e4tatud kliendi mugavuse seisukohast l\u00e4htudes.<\/p>\n<p align=\"left\">Kuid koduvahetuslaenu pakkumine klientidele on siiski \u00e4\u00e4rmiselt kaalutletud samm ja seda otsustab panga laenukomitee veendumusel, et ka lisatagatise m\u00fc\u00fcmise l\u00fchiajalise viibimise korral on klient v\u00f5imeline oma laenukohustust teenindama.<\/p>\n<p align=\"left\">Laenustandardid on m\u00f5eldud keskmise kliendi jaoks ning loomulikult tuleb aeg-ajalt teha erandeid. Paljud erandid ei suurenda tegelikult panga riske.<\/p>\n<p align=\"left\">N\u00e4itena v\u00f5ime tuua juhu, kui kliendi palgat\u00f5us on toimunud v\u00e4hem kui kuus kuud tagasi v\u00f5i pole uue ehitise puhul k\u00fcsitud hindamisakti, sest oskame ise hinnata ehitise turuv\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n<p align=\"left\">Siiski peab kordama, et erandeid tehakse juhul, kui pank on veendunud, et erand on panga jaoks aktsepteeritav ning l\u00fchiajaline. SEB Eesti \u00fchispanga laenuportfell on \u00fcks kvaliteetsemaid.<\/p>\n<p align=\"left\">T\u00e4htaja \u00fcletanud laene on meil v\u00e4hem kui turul keskmiselt. Koos majanduskeskkonna riskide suurenemisega oleme karmistanud ka laenun\u00f5udeid, mist\u00f5ttu olen kindel, et nii pank kui ka meie kliendid on ootamatuste vastu h\u00e4sti kaitstud.<\/p>\n<p align=\"left\">Arvi Lipp, Sampo Panga eraisikute krediidiriski juht<br \/>Koduvahetuslaen ei ole vaid viimaste aastate trend. Seoses kinnisvarahindade t\u00f5usuga on sellise finantseerimisviisi kasutamine veidi kasvanud.<\/p>\n<p align=\"left\">M\u00e4\u00e4rav on selge n\u00e4gemus, et p\u00e4rast kolimist uude koju on endine eluase m\u00fc\u00fcdav soovitud hinnaga ja suhteliselt kiiresti.<\/p>\n<p align=\"left\">Kui on n\u00e4ha, et koduvahetuslaenuga kaasneb liiga suur maksekoormus maksepuhkuse ajal, samuti kui on kogu laenusumma sissetulekutega v\u00f5rreldes v\u00f5imendatud ning tagatiste m\u00fc\u00fck ei pruugi oodatud kujul \u00f5nnestuda, siis me ei finantseeri.<\/p>\n<p align=\"left\">Praeguse seisuga pole selliseid juhtumeid, kus ei suudeta vana eluaset m\u00fc\u00fca.<\/p>\n<p align=\"left\">Kersti Arro, Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuht<br \/>Kodu vahetamise puhul on sellise v\u00f5imaluse kasutamine \u00fcsna levinud, see on kliendile mugavaim lahendus.<\/p>\n<p>Hinnanguliselt ei ole siin t\u00f5usutrendi m\u00e4rgata. Ei saa \u00e4elda, et seda kasutaksid vaid madala ja keskmise sissetulekuga inimesed, siin on esindatud k\u00f5ik sissetuleku grupid. Uutest laenuv\u00f5tjatest v\u00f5tab maksepuhkust pikemaks perioodiks kui kuus kuud umbes 10%. Minu teada ei ole sellistel juhtudel k\u00fcll pank sundm\u00fc\u00fcki teinud.<\/p>\n<p>Allikas: <\/p>\n<p>\u00e4rip\u00e4ev, 18.aprill 2007<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>SEB Eesti \u00dchispanga t\u00e4\u00e4taja Anu Kulvere magistrit\u00e4\u00e4st selgub, et iga kolmas 2005. aasta l\u00f5pus pangast antud eluasemelaen oli riskantne ja vastuolus kehtivate tootetingimustega. Probleem on praeguseks veelgi tervam.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21780"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21780"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21780\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21780"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21780"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21780"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}