‘Mind t\u00f5siselt \u00e4rritab see, et kinnisvaraportaalides, n\u00e4iteks populaarses City24-s m\u00e4rgitakse korteri \u00fcldpinna sisse ka keldrid-panipaigad, r\u00f5dud ja terrassid. Ma olen juba kahe kuulutuse p\u00f5hjal oma aega raisanud, korterit vaatama l\u00e4inud ja ikkagi pettunud,’ kurdab tallinlanna Helena, kes mitmendat kuud uut korterit ostab. <\/p>\n
‘Kuulutuses on k\u00f5ik kena ja tore. Ka ruutmeetri hind tundub sobivat, kuid kohapeal selgub, et korter on \u00fcldpinnaks m\u00e4rgitust 10–15 protsenti v\u00e4iksem. Pealegi polegi paljudes uutes majades r\u00f5du ka juriidiliselt korteriomandi osa. Hea veel, et auto parkimiskohta \u00fcldpinna sisse ei ole arvutatud,’ pahandab ta. <\/p>\n
‘Ning see on k\u00f5ikide ehitusfoorumite h\u00e4da. Miks ei v\u00f5iks portaalide haldajad eristada oma \u00fclespandavates kuulutustes t\u00f5epoolest selle \u00f5ige elupinna ja siis \u00fcldpinna, mille sisse v\u00f5ib arvestada r\u00f5dusid, terrasse, keldreid, panipaiku, auto parkimiskohti jms nii palju kui kulub. Kuulutused peaksid t\u00f5esti selgelt n\u00e4itama pindade lahtikirjutust. Kui korteril ei ole keldriboksi, terrassi, r\u00f5du vms, tuleb see ka v\u00e4lja kirjutada, kui aga on, siis olgu see ka m\u00e4rgitud ja korteri enda suurus vastavalt v\u00e4iksem,’ teeb ta ettepaneku.<\/p>\n
Kuidas arvutatakse korteri \u00fcldpinda?<\/p>\n
‘Seadusandlust reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri m\u00e4\u00e4rus ‘Ehitise tehniliste andmete loetelu’, t\u00e4psemalt selle 24. paragrahv ‘Korteri v\u00f5i mitteeluruumi kogupind’,’ \u00fctleb ministeeriumi ehitustalituse peaspetsialist Karen Ojaperv. <\/p>\n
‘M\u00e4\u00e4rus on kahjuks mitmeti t\u00f5lgendatav, palju m\u00f5isteid on sealt kaduma l\u00e4inud,’ nendib ta. Nii n\u00e4iteks polegi m\u00e4\u00e4ruses m\u00f5istet ‘korteri \u00fcldpind’.<\/p>\n
M\u00e4\u00e4ruses t\u00e4histab \u00fcldpinda m\u00f5iste ‘korteri v\u00f5i mitteeluruumi kogupind’. See on korteri v\u00f5i mitteeluruumi kasutamise otstarbele vastavate kasulike pindade ning r\u00f5dude, lodžade ja terrasside avatud netopindade summa. <\/p>\n
R\u00f5du, lodža ja terrassi avatud netopind on vastavalt kas kaetud v\u00f5i katmata r\u00f5du, lodža v\u00f5i terrassi pind, mis on osaliselt v\u00f5i kogu ulatuses konstruktsiooniga piiratud v\u00f5i piiramata,’ \u00fctleb Ojaperv.<\/p>\n
Kust saada infot oma korteri suuruse kohta?<\/p>\n
‘Inimesed, kes tunnevad huvi selle vastu, kuidas nende korteri kogupind on arvutatud, peaksid p\u00e4\u00e4rduma ehitusregistri v\u00f5i kinnistusosakonna poole. Samas tahan juhtida t\u00e4helepanu, et korteriomandi reaalosa \u00fcldpinna suuruse aluseks on m\u00f5istlik v\u00f5tta kinnistusregistri esimese jao koosseis, millesse muu hulgas on tehtud kanne korteriomandi reaalosa \u00fcldpinna suuruse ja kaasomandi m\u00f5ttelise osa suuruse kohta,’ \u00fctleb Eesti Korteri\u00fchistute Liidu \u00f5igusosakonna juhataja Urmas Mardi. <\/p>\n
Kinnistusraamatu v\u00e4ljav\u00f5ttes m\u00e4rgitud korteriomandi kogupind tuleneb invent-jooniste alusel koostatud eksplikatsioonist. <\/p>\n
Kinnistusraamatu v\u00e4ljav\u00f5ttest saab must valgel lugeda, mis on \u00fcldpinna sees ja mis v\u00e4ljas. Uute korterite puhul saab seda paberit n\u00f5utada m\u00fc\u00fcja k\u00e4est, vanade puhul tuleb kinnistusametist v\u00f5i omavalitsuse arhiivist k\u00fcsida.<\/p>\n
Tunne m\u00f5isteid<\/p>\n
Ehitise ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise v\u00e4ljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Ehitise ehitisealune pind m\u00e4\u00e4ratakse 1 m² t\u00e4psusega.<\/p>\n
Hoone suletud netopind on kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Suletud netopinna hulka ei arvata uste, akna- v\u00f5i muu piirdekonstruktsiooni ava ega nišši pinda, samuti lodža pinda. Hoone suletud netopind m\u00e4\u00e4ratakse 0,1 m² t\u00e4psusega.<\/p>\n
Ehitise avatud brutopind on ehitise pind, mida m\u00e4\u00e4ratakse ehitise viimistletud v\u00e4lispinnast m\u00f5\u00f5detuna. Ehitise avatud brutopinna m\u00e4\u00e4ramisel ei v\u00f5eta arvesse ehitise fassaadil asuvaid kujunduselemente. Ehitise avatud brutopinna piiriks on ehitise piiramata k\u00fcljes konstruktsioonide v\u00e4lispindu \u00fchendav m\u00f5tteline joon, kusjuures ehitise piiramata, kuid kaetud pinna korral on ehitise avatud brutopinna piiriks katuse horisontaalprojektsioon.<\/p>\n
Ehitise kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa. Elamu kasulik pind on eluruumide (korterite) kasulike pindade (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja \u00fcldkasutatavate pindade summa. Ehitise kasulik pind m\u00e4\u00e4ratakse 0,1 m² t\u00e4psusega.<\/p>\n
Kasuliku pinna m\u00e4\u00e4ramisel ei v\u00f5eta arvesse ehitist kui tervikut teenindavate ruumide pindu, nagu n\u00e4iteks trepikoja, katlamaja v\u00f5i tehnilise ruumi pindu. Elamu kasuliku pinna liigid on: 1) elamispind; 2) abiruumide pind; 3) lahuspind; 4) \u00fcldkasutatav pind; 5) mitteeluruumide pind.<\/p>\n
<\/p>\n
Allikas:<\/p>\n
SL \u00f5htuleht, 11.mai 2007<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuulutustelehtedes ja kinnisvaraportaalides tekitab m\u00f5iste “korteri \u00fcldpind” nii ostjate kui ka m\u00fc\u00fcjate seas parajalt segadust. M\u00fc\u00fcjad proovivad isegi auto parkimiskoha ehitise \u00fcldpinna sisse arvutada, ostjad aga nurisevad: miks on \u00fcldpinna sees k<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21789"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21789"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21789\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21789"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21789"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21789"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}