Seda teatab Investment Property Databank ehk IPD, mille eesm\u00e4rk on suurt osa maailmast katvate kinnisvaraindeksite v\u00e4ljat\u00e4\u00e4tamine. IPD andmeil pakkus vaadeldavast 14 Euroopa riigist m\u00e4\u00e4dunud aastal k\u00f5ige k\u00f5rgemat tootlust Iirimaa (27,2%).<\/p>\n
K\u00f5ige kehvema tulemuse andis kinnisvarasse investeerimine Saksamaal – keskmiselt k\u00f5igest 1,3%. Saksamaa kehva tulemuse p\u00f5hjuseks oli kaubandus- ja kontoripindade v\u00e4\u00e4rtuse langus. Kinnisvara renditootlus oli seal samal tasemel v\u00f5i k\u00f5rgemgi kui m\u00f5nes kinnisvarabuumi \u00f5hustikus elanud riigis.<\/p>\n
IPD arvutuste j\u00e4rgi v\u00f5rdus Saksa kinnisvara v\u00e4\u00e4rtus 2006. aasta l\u00f5pu seisuga 87,2%-ga 2000. aasta tasemest. IPD poolt vaadeldavatest riikidest oli see n\u00e4itaja alla 100% veel vaid Soomel (99,9%).<\/p>\n
Soome n\u00e4ide<\/p>\n
<\/p>\n
KTI – IPD koost\u00e4\u00e4partner Soomes – kirjutab, et Soome kinnisvaraturu tootlus oli mullu 10,1% ehk 2,6% k\u00f5rgem kui 2005. aastal. KTI k\u00f5rvutab otseste kinnisvarainvesteeringute tootlust ka teiste varaklasside tootlusega: Soome aktsiate tootlus \u00fcletas mullu kinnisvara tootlust ligi kolm korda, kuid aktsiate seas oli \u00fcks paremini esinenud sektoreid huvitaval kombel kinnisvarafirmade aktsiad, mille indeks t\u00f5usis aastaga koguni 62,6%.<\/p>\n
Viimasel viiel aastal on kinnisvarasse investeerimine andnud Soomes aastas keskmiselt 6,9% tootlust, aktsiad 17,6% ning kinnisvaraaktsiad 38,1%. Kinnisvara ja kinnisvaraaktsiate tootluse suur erinevus tuleneb sellest, et IPD indeksid n\u00e4itavad kinnisvarasse investeeritud kogukapitali (nii oma- kui ka laenukapitali) tootlust, samas kui kinnisvaraaktsiate hinnad peegeldavad kinnisvara alla pandud omakapitali tootlust.<\/p>\n
Euroopa kinnisvaratootlusi iseloomustav IPD Pan-European Property Index h\u00f5lmab praegu 14 Euroopa riigi kinnisvara ning p\u00f5hineb professionaalse juhtimise all olevate kinnisvaraportfellide tulemustel. Kokku on vaatluse all olevate portfellide maht 625 miljardit eurot, mis IPD kinnitusel moodustab 46% Euroopa kinnisvaraturust. <\/p>\n
<\/p>\n
Puuduvad arvud on leitud<\/p>\n
<\/p>\n
•• Veel hiljuti segas institutsioonilisi investoreid – k\u00f5ige suuremaid summasid liigutavat rahapaigutajate gruppi – kinnisvarasse investeerimast statistilise informatsiooni puudulikkus. Puudusid arvud, mille p\u00f5hjal portfelliteooriat austavad fondijuhid saanuksid hinnata kinnisvara riski ja tulu suhet, v\u00f5rrelda seda aktsiate ja v\u00f5lakirjadega, m\u00f5\u00f5ta korrelatsiooni teiste varaklassidega jms.<\/p>\n
•• N\u00fc\u00fcd on portfelliinvesteerimise eelduseks olevat kvantitatiivset infot hakanud kogunema t\u00e4nu kaubeldavatele kinnisvarav\u00e4\u00e4rtpaberitele ning kinnisvaraindeksite loomisele. Kinnisvara on selle poolest hakanud j\u00e4rele j\u00f5udma aktsiatele ja v\u00f5lakirjadele, mille kohta s\u00e4\u00e4rane info on olnud juba aastak\u00fcmneid.<\/p>\n
•• \u00fcldiselt on nii, et rohkema infoga kaasneb suurem likviidsus ja suurem likviidsus t\u00e4hendab k\u00f5rgemat hinda. N\u00e4iteks aktsiate puhul on likviidsuspreemia – s.t hinnalisa, mis tuleneb v\u00f5imalusest ettev\u00f5tte aktsiat b\u00e4rsil osta-m\u00fc\u00fca – 10–20% v\u00f5i rohkemgi.<\/p>\n
•• Seega on kinnisvarasse investeerimise osas toimunud muutusi, mis muudavad p\u00f5hjendatuks veidi k\u00f5rgema hinnataseme, kui see olnuks 20–30 aastat tagasi. Kas ka sedav\u00f5rd k\u00f5rge hinnataseme kui hulga viimaseid aastaid kinnisvarabuumi t\u00e4he all elanud maades – nagu Eestis? Sellesse on juba riskantsem uskuda.<\/p>\n
Allikas:<\/p>\n
Eesti P\u00e4evaleht, 30.mai 3007<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Euroopa kinnisvarasse tehtud investeeringute keskmine tootlus 2006. aastal oli 14,1%.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21791"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21791"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21791\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21791"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21791"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21791"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}