Kui juunis Tallinna kinnisvaramaaklerite seas korraldatud k\u00fcsitluse s\u00f5num on, et mingit kinnisvarakrahhi l\u00e4hiaastail ei saabu, siis Edgar Savisaare lennuka idee – “riik loogu” s\u00fcsteem kodulaenu tasumise v\u00f5i tagamisega h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud inimeste aitamiseks – taustaks on eeldus, et tuleb suur kukkumine.<\/p>\n
Hinnalangus, mida m\u00f5nes rahulikuma majandusega riigis v\u00f5iks ka krahhiks tituleerida, on meil tegelikult juba k\u00e4es. Paljudes m\u00fc\u00fcgipakkumistes on viimasel ajal hindu langetatud: n\u00e4iteks Rime on aasta eest m\u00fc\u00fcki lastud Tallinna kesklinna Luha t\u00e4nava korterite hindu langetanud keskmiselt 15 protsenti, m\u00f5nel korteril v\u00e4hem, m\u00f5nel rohkem. N\u00e4iteid 10–20-protsendisest hinnalangusest leidub teisigi. Aga arvestades, kui tohutult t\u00f5usid kinnisvarahinnad hinnalangetustele eelnenud aastatel, ja seda, et tipuhindadega j\u00f5udsid eluaseme osta v\u00e4hesed inimesed, pole p\u00f5hjust maakleritega vaielda, kui nad eelistavad toimunut korrektsiooniks ja turu korrastamiseks nimetada.<\/p>\n
Laenuv\u00f5tjad tulevad ju eluasemelaenude tasumisega seni valdavalt kenasti toime. Halbu laene (mille tagasimaksmisega on laenuv\u00f5tja korduvalt \u00fcle 60 p\u00e4eva hilinenud), on alla poole protsendi v\u00e4ljaantud laenudest. Ka v\u00f5imalus, et pangad hakkavad laenuv\u00f5tjatelt n\u00f5udma lisatagatist, on esialgu reaalseks ohuks t\u00fchisele osale umbes <\/p>\n
130 000-st kodulaenu v\u00f5tnud perest. Ja kinnisvaraarendajate kasumimarginaal on ka uute hindadega m\u00fc\u00fces endiselt korralik.<\/p>\n
Optimistid arvavad, et sellega asi piirdubki – et s\u00fcgisel, kui hulk inimesi naaseb puhkustelt ja hakkab asisemate asjade peale m\u00f5tlema, l\u00e4heb kinnisvaram\u00fc\u00fck j\u00e4lle elavamalt k\u00e4ima, arendajad p\u00e4\u00e4sevad likviidsus-<\/p>\n
probleemidest ning ostjad on \u00f5nnelikud, et saavad kodu k\u00e4tte 10–20 protsenti odavama hinnaga, kui k\u00fcsiti kevadel.<\/p>\n
<\/p>\n
Elamistingimuste parandamine<\/p>\n
<\/p>\n
Sellise stsenaariumi kaalukat argumenti selgitas siinsamas lehes 28. juulil Heido Vitsur. Eesti elamufondi viletsale seisukorrale viidates kirjutas ta: “K\u00f5igest s\u00f5ltumata sunnib meie elamufondi reaalne olukord ka tulevikus k\u00fcmneid tuhandeid inimesi esimesel tekkival v\u00f5imalusel v\u00f5tma riskantseid laene, et kindlustada endale normaalsemaid eluruume.”<\/p>\n
Soov ja vajadus elamistingimusi parandada on hulgal eestlastel kahtlemata olemas. Vaidluskoht on see, kas hinnad on n\u00fc\u00fcdseks juba k\u00fcllalt palju langenud, et neile, kes veel laenu pole v\u00f5tnud, on laenud muutunud j\u00f5ukohaseks ja vastuv\u00f5etavaks. Tundub, et ei ole, sest hinnad on k\u00fcll langenud, aga samas on t\u00f5usnud ka laenuintress. Laenukalkulaatoriga m\u00e4ngimine n\u00e4itab, et sama suurele kuumaksele vastabki praegu ligi 15 protsenti v\u00e4iksem laenusumma kui aasta tagasi (eeldusel, et laen v\u00f5etakse 25 aastaks).<\/p>\n
Samas on ka Eesti keskmine sissetulek aastaga t\u00f5usnud, mis peaks v\u00f5imaldama v\u00e4hemalt osal inimestel toime tulla varasemast suuremate kuumaksetega. Vastukaaluks sellele arengule on ostjate meelsuse muutus – v\u00f5ib arvata, et potentsiaalsetest maksej\u00f5ulistest klientidest on seni veel ilma laenu ja meelep\u00e4rase eluasemeta p\u00f5hiliselt skeptilisemad ja ettevaatlikumad inimesed ning isegi kergemeelsemad ja riskijulgemad kliendid ei vaata kinnisvara enam l\u00e4bi nii roosade prillide kui aasta v\u00f5i pool tagasi. Kohale on j\u00f5udnud teadmine, et vanemate juurest eraldi pinnale, v\u00e4ikesest korterist suuremasse v\u00f5i korterist majja kolimine ei ole alati v\u00e4\u00e4rt laenukoormat, mille selleks praeguste hindade juures v\u00f5tma peab. Kvaliteetkinnisvarana reklaamitavad asjad ei ole ju seda tegelikult sageli.<\/p>\n
Seega ei pruugi hinnalangus kinnisvaraturul sellesuviste soodusm\u00fc\u00fckidega l\u00f5ppeda. V\u00f5imalus, et kinnisvara kallineb j\u00e4lle juba l\u00e4hemal ajal, on v\u00e4ga v\u00e4ike. Kui ostja pole just leidnud oma unistuste kinnisvara, millest j\u00f5ud m\u00f5istliku laenukoormaga \u00fcle k\u00e4ib, on targem oodata – ostjale halvemal juhul j\u00e4\u00e4vad hinnad samaks, aga v\u00f5ib-olla langevad veel, sest pakkumine kasvab iga n\u00e4dalaga ja k\u00f5igil m\u00fc\u00fcjatel pole v\u00f5imalik m\u00fc\u00fcgiga l\u00f5putult oodata.<\/p>\n
<\/p>\n
V\u00f5imalik langus<\/p>\n
<\/p>\n
Kas kinnisvaraturu jahtumine v\u00f5ib \u00fcle minna ka nii laiaulatuslikuks majanduskriisiks nagu 1990. aastate esimesel poolel Soomes?<\/p>\n
Soomes sai \u00fcheks languse p\u00f5hjuseks intressim\u00e4\u00e4rade j\u00e4rsk t\u00f5us – Euroopa rahaturu intressim\u00e4\u00e4rad t\u00f5usid tol ajal kahe aastaga viis protsendipunkti. Praegu on kuue kuu euribor oma k\u00f5ige madalamalt tasemelt (umbes 2,1 protsenti 2005. aasta juunis) t\u00f5usnud 4,4 protsendini ehk 2,3 protsendipunkti. Riskimarginaal, mis Eesti pangad euriborile lisavad, pole selle aja jooksul oluliselt muutunud ja on ikka 0,5–0,8 protsendi ringis. K\u00f5igi eelduste kohaselt j\u00e4tkab Euroopa Keskpank intresside t\u00f5stmist, mist\u00f5ttu uue aasta alguseks v\u00f5ib euribor olla praegusest veel pool protsendipunkti k\u00f5rgem. Kokku t\u00e4hendaks see u kolmeprotsendist t\u00f5usu kahe ja poole aastaga.<\/p>\n
Soome h\u00e4dasid s\u00fcvendas 1990. aastate alguses see, et neile v\u00e4ga oluline Vene turg muutus maksej\u00f5uetuks. Ka Eesti majandusel on praegu muu (ja suurem) mure t\u00f5usvate eurointressim\u00e4\u00e4rade k\u00f5rval – konkurentsiv\u00f5ime v\u00e4henemine kiire palgat\u00f5usu ja t\u00e4\u00e4j\u00f5upuuduse t\u00f5ttu. Aga see on pigem hiilivalt l\u00e4henev probleem kui l\u00fchikese ajaga k\u00fcmneid tuhandeid inimesi t\u00e4\u00e4tuks j\u00e4ttev sˇokk. Pealegi on lootust, et kinnisvaraga mitte tegelevate firmade t\u00e4\u00e4j\u00f5u- ja palgat\u00f5usumured saavad hoopis veidi leevendust, kui ehitus- ja kinnisvarasektor maha jahtub.<\/p>\n
Tausts\u00fcsteem on meil praegu seega parem kui omal ajal Soomel – intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5us on olnud v\u00e4iksem ja aeglasem, kaubanduspartnerite majanduses suuri h\u00e4dasid ei ole. Nagu majandusanal\u00fc\u00fctikute enamik praegust olukorda hindab – Eesti majandus on p\u00e4\u00e4ranud pehme maandumise teele.<\/p>\n
M\u00f5ni s\u00f5na ka Savisaare ideest. Kui selgub, et majanduse praegused trendid hakkavad \u00fcksteist siiski rohkem negatiivselt v\u00f5imendama kui tasakaalustama, ning maailmamajandus n\u00fcgib ka ebasoodsalt, on v\u00f5imalik, et pehme maandumine l\u00e4heb \u00fcle k\u00f5v(em)aks maandumiseks. Miks peaks kodulaenuv\u00f5tjatele sellisel juhul pakkuma eraldi p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngast, on ikkagi arusaamatu. Kuna pankade huvides on probleemsed laenulepingud niimoodi \u00fcmber teha, et tagatiseks olevad korterid ei j\u00e4\u00e4ks neile t\u00fchjalt k\u00e4tte, ei ole laenuv\u00f5tjate massilist kodutuks j\u00e4\u00e4mist ka k\u00f5va maandumise korral karta. Lihtsalt m\u00f5ne uljama laenuv\u00f5tja laenukorterist saab \u00fc\u00fcrikorter ning m\u00f5ni peab tagasihoidlikumale pinnale kolima. <\/p>\n
Allikas: Eesti P\u00e4evaleht, 6.august 2007<\/p>\n
Villu Zirnask, kolumnist<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti elamuhindade tuleviku kohta v\u00f5is m\u00e4\u00e4dunud n\u00e4dalal lugeda kahte vastandlikku stsenaariumi.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21804"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21804"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21804\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21804"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21804"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21804"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}