Kesklinna, Kristiine, N\u00f5mme ja Pirita linnaosas v\u00e4henes kahetoalise korteri ruutmeetrihind statistikaameti andmeil juba t\u00e4navu esimeses kvartalis allapoole aastavahetuse taset. Kesklinnas oli langus 38 000 kroonilt 35 900-le, Kristiines 28 100-lt 26 900-le, Pirital 34 500-lt 31 600-le ja N\u00f5mme korterite hind langes juba mullu teisest kvartalist 25 600 kroonilt t\u00e4navu esimeseks kvartaliks 23 600 kroonile.<\/p>\n
Uus Maa Kinnisvarab\u00fcroo teise kvartali \u00fclevaade kinnitas, et hinnad on poole aastaga langenud viis kuni k\u00fcmme protsenti.<\/p>\n
Firma turundusjuhi Tiina Sheini kinnitusel on selle aasta seitsme kuuga eluruumide pakkumine kasvanud poole v\u00f5rra. M\u00e4\u00e4dunud aasta l\u00f5pus tehtud kokkuv\u00f5ttes hindas firma aastaseks pakkumiste juurdekasvuks sada protsenti.<\/p>\n
Ostjad eelisseisus<\/p>\n
Pindi Kinnisvara juhi ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimehe Peep Soomani hinnangul on aastaga enam kui kahekordistunud pakkumine andnud ostjaile v\u00f5imaluse valida. «Seda v\u00f5imalust pole kaua olnud, alles hakatakse taipama, et hinda saab kaubelda.»<\/p>\n
Peale korteriomanike on hindu alandama hakanud arendajadki. «On neid, kes seda ei tee, kuid kui korteri m\u00fc\u00fcmata j\u00e4tmine pole v\u00f5imalik, lastakse alla ka uute projektide hindu,» \u00fctles Sooman. «Aina k\u00f5rgemat hinda k\u00fcsisid seni m\u00fc\u00fcjad, kes elasid kujutluses, et turg l\u00e4heb aina \u00fcles, kuid n\u00fc\u00fcd hakatakse aru saama, et nii see pole.»<\/p>\n
P\u00e4rast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset hinnalangust Rime Kinnisvara Luha t\u00e4nava majas Tallinna kesklinnas on hindu langetanud ka 1Partner S\u00f5pruse puiestee 230 majas ja Skanska oma Pirita tee korterelamus. Ehitusfirma YIT j\u00e4tab praegu l\u00f5petamata kaks kortermaja Keilas, sest ka Tallinna \u00fcmbruse vastu on huvi jahenenud.<\/p>\n
Maa-ameti andmebaasist selgubki, et Harjumaal vahetas t\u00e4navu juulis omanikku 877 korterit, mullu oli neid aga 1077. See n\u00e4itab tehingute v\u00e4henemist ligemale viiendiku v\u00f5rra. Ka kogu Eesti n\u00e4itaja t\u00e4navuse ja mulluse juuli v\u00f5rdluses on langenud, ehkki v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral: t\u00e4navu 1646, mullu 1950.<\/p>\n
P\u00f5hjust sellele v\u00f5ib muu hulgas otsida ka laenuandmise piiramises. Uus Maa maaklerite kinnitusel j\u00e4\u00e4b \u00fcha enamatel tehing tegemata, sest pank ei anna piisavalt laenu.<\/p>\n
Samas Sooman tervitas rangemaid laenutingimusi. «See pole tingimuste karmistumine, vaid normaliseerumine,» kinnitas ta.<\/p>\n
Peale suuremate n\u00f5udmiste laenusaamiseks on t\u00f5usnud ka kuue kuu Euribor, mis laenu hinna m\u00e4\u00e4rab. Madalaimalt tasemelt 2001. aastal, 2,1 protsendilt on see n\u00fc\u00fcdseks t\u00f5usnud 4,4 protsendini ning t\u00f5usu on oodata veelgi. See t\u00e4hendab, et n\u00e4iteks 30 aastaks v\u00f5etud miljonilaenu kuumakse on t\u00f5usnud toonaselt umbes 4000 kroonilt 5300-le.<\/p>\n
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna kinnisvara hindamise juht Olavi M\u00e4tik nimetas hindade allapoole nihkumist aga pigem korrektsiooniks, sest inimesed ei osta enam j\u00e4rele m\u00f5tlemata k\u00f5ike, vaid p\u00e4\u00e4ravad enam t\u00e4helepanu parkimisv\u00f5imaluste, koolide, kaupluste ja muu sellise olemasolule.<\/p>\n
Euroopa tasemest puudu<\/p>\n
\u00fcldist n\u00f5udluse v\u00e4henemist tema s\u00f5nul aga veel oodata ei ole. «Kui arvestada ruutmeetrite arvu inimese kohta, siis oleme Euroopa ja Skandinaavia keskmisest k\u00f5vasti maas. Pigem on hinnatase liiga k\u00f5rge,» kinnitas M\u00e4tlik.<\/p>\n
Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 28 ruutmeetrit elamispinda, v\u00f5rreldes vanade ELi riikide 35–45 ruutmeetriga.<\/p>\n
Rahandusministeeriumi majandusanal\u00fc\u00fcsi osakonna juhataja Andrus S\u00e4\u00e4lik \u00fctles, et kuna neil pole infot eraldi uute ja kasutatud kesklinna korterite hindade kohta, ei saa nad veel v\u00e4ita, et hinnalangus oleks \u00fcldine.<\/p>\n
«Kui korrektsiooni taga on uue kinnisvara m\u00fc\u00fcgihinna v\u00e4henemine, siis vaadates uusehituse kvaliteeti, v\u00f5ib seda pidada normaalseks ning isegi oodatuks,» \u00fctles ta.<\/p>\n
«Kinnisvara arendusprojektide kasumlikkus on v\u00f5rreldes muu \u00e4ritegevusega olnud olulisemalt k\u00f5rgem, mis ei ole kuidagi p\u00f5hjendatud,» nentis S\u00e4\u00e4lik, lisades, et seega saavad arendajad suurema mureta korterite hindu langetada.<\/p>\n
Allikas: Postimees, 14.august 2007.a.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u00dcha kasvav kinnisvara m\u00fc\u00fcgipakkumiste hulk annab ostjale aega valida ja kaubelda ning on viinud eelk\u00f5ige Tallinna kesklinnas korterite hinnad kuni k\u00fcmnendiku v\u00f5rra alla.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21806"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21806"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21806\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21806"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21806"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21806"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}