{"id":21808,"date":"2007-08-21T00:00:00","date_gmt":"2007-08-21T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2007-08-21T00:00:00","modified_gmt":"2007-08-21T00:00:00","slug":"uudis-21808","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21808\/","title":{"rendered":"Korterelamuturu tervis hea"},"content":{"rendered":"<p>Kinnisvaraturg on j\u00e4lle kuum teema. Sellest on ilmunud ridamisi artikleid, kuid need on rohkem kajastanud kirjutaja hingeseisundit kui kinnisvaraturu hetkeseisu. \u00fcsna m\u00f5ttetu on \u00fche kuu baasil teha j\u00e4reldusi, v\u00f5rrelda juulit eelmise kuuga, imestada paari objekti hinnalangetamisi&#8230; Samas ei ole liiga informatiivne vaadata viimase 15 aasta arengut turul, sest sinna on mahtunud eri k\u00e4itumisega etappe. Viimane suurim nihe Eesti kinnisvaraturule saabus 2006. aasta l\u00f5pul, kui pangad muutsid nii eluaseme kui ka arendusprojektide finantseerimistingimused konservatiivsemaks.<\/p>\n<p>Piirates turuanal\u00fc\u00fcsi vaid suurima mahuga ja likviidseima korterelamuturu &#8211; Tallinnaga, saab maa-ameti andmeile tuginedes \u00e4elda, et seis on hea, mitte lootusetu.<\/p>\n<p>Tehingute maht. M\u00e4rtsis-aprillis olid tehingud kogumahtudelt (rahas) rekordilised Tallinna turul, hiljem hakkasid mahud v\u00e4henema. Seda on m\u00f5jutanud kesklinna kui kalleimate ruutmeeri hinnaga objektide tehingumahtude kahanemine ja ka viiteaeg uute korterite broneerimisest registreerimiseni kinnisturegistris (3-12 kuud). Broneerimislepped puudutavad siiski valdavalt tehinguid uute korteritega, mille osakaal tehingutes on ca 30 protsenti.<\/p>\n<div class=\"artikkeltsit\">\n<div>&#8216;Paljude ajakirjanike ja anal\u00fc\u00fctikute meelepahaks juulis kinnisvarakrahhi ei saabunud.&#8217; <\/div>\n<\/div>\n<p>Hinnad on olnud suhteliselt stabiilsed terve aasta jooksul. Neile avaldab m\u00f5ju nii uute kui ka kasutatud korterite tehingute omavaheline proportsioon, keskmise hinna langus ei t\u00e4henda otseselt turuhinna langust.<\/p>\n<p>Tallinna turumahu v\u00e4henemine viimasel kahel kuul on toimunud peamiselt kesklinna tehingute mahu v\u00e4henemise arvel. Samas seostus varasem t\u00f5us mitme tehingu l\u00f5puleviimisega (Merko, YIT, NCC projektid).<\/p>\n<p>N\u00f5udlust j\u00e4tkub erinevatele Tallinna elamupiirkondadele. Ajakirjandusest l\u00e4bi lipsanud vihjed Pirita ja Viimsi turu ummikseisule ei n\u00e4i statistikast kinnitust leidvat. Kasvanud arendusmahu realiseerimine venib lihtsalt pikema m\u00fc\u00fcgiperioodi peale. Vaid kesklinnas v\u00e4henevad tehingud. See on seletatav pankade konservatiivsema rahapakkumisega, mis on l\u00f5iganud eelk\u00f5ige kallimate korterite ostuj\u00f5udu.<\/p>\n<p>Suuremad k\u00f5ikumised kesklinna korteritehingute keskmises hinnas ei v\u00e4ljenda mitte hinnakrahhi, vaid kallima ruutmeetrihinnaga tehingute v\u00e4hesust antud ajaperioodil. Nt aprilli tehingute keskmine hind (36 700 kr\/m2) kukkus juulis 18 protsenti (31 000), kuid maaklerite kinnitusel ei \u00fcletanud hinnalangus m\u00f5nd protsenti ja s\u00f5ltus eelk\u00f5ige objekti kvaliteedist.<\/p>\n<p>Seega &#8211; paljude ajakirjanike ja anal\u00fc\u00fctikute meelepahaks juulis kinnisvarakrahhi ei saabunud. K\u00fcll v\u00f5ib krahhi esile kutsuda, sest turu ja hindade liikumisel on suur osa turuosaliste konsensusel. Nagu aktsiaturgudel &#8211; kui enamus usub aktsiate kallinemist, siis nii ka l\u00e4heb. <\/p>\n<p>Oma osa on pankadel &#8211; kui kahe suurpanga v\u00e4ljastatud eluaseme- ja arenduslaenud moodustavad 2\/3 sellest laenuturust, siis iga \u00e4kilisem muudatus laenutingimustes, tagatistes v\u00f5i kapitalisatsioonim\u00e4\u00e4rades m\u00f5jutab ka turgu. <\/p>\n<p>Eelnev ei t\u00e4henda, et 2007. aasta teine pool tuleks korteriturul lihtne. Pigem vastupidi. Tehingumahud kukuvad augustis ja septembris veel. Hindade paigalseis muudab nii kohalike kui ka v\u00e4lismaa spekulantide ning arendajate vastvalminud korterite hoidmise m\u00f5ttetuks. Siit v\u00f5ib alates septembrist tulla suur \u00fcheaegne surve pakkumisele. Aasta l\u00f5puks on valmimas sadu kortereid, mille \u00fcle talve hoidmine suurte kommunaalkulude t\u00f5ttu on suurematelegi arendajatele kahjumiallikas. Paljudel laialt reklaamitud arendusprojektidel on m\u00fc\u00fcmata 2\/3 kortereist. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada reaalse hinnalanguse s\u00fcgisel.<\/p>\n<p>Hinnalangus n\u00f5udlust oluliselt juurde ei tekita. Pakkujate &#8216;v\u00e4hempakkumine&#8217; v\u00f5ib kujuneda hinnaspiraaliks, kus objektide realiseerimiseks ja konkurentsis p\u00fcsimiseks tuleb hindu korrigeerida, kuid tehingute koguarv sellest ei kasva.<\/p>\n<p>Pakkumise poolele &#8211; arendajatest pankadeni &#8211; oleks kasulikum tekitada n\u00f5udlust juurde: noored pered, erivajadustega inimesed jt. Selle asemel et t\u00f5en\u00e4olisest turulangusest v\u00f5tta 10-15 protsendi ulatuses hinnak\u00e4rped kahjumina sisse, v\u00f5iks arendajad kaasfinantseerida m\u00fc\u00fcgitehinguid &#8211; paljudele uutele laenajatele on omafinantseerimisbarj\u00e4\u00e4r k\u00f5rge.<\/p>\n<p>Olukord pole hoopiski lootusetu. Rohkem anal\u00fc\u00fcsi, planeerimist ja paindlikkust. Uus aeg n\u00f5uab uusi lahendusi.<\/p>\n<p>Allikas: \u00e4rip\u00e4ev, 16.august 2007.a.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kinnisvaraturg on j\u00e4lle kuum teema. Sellest on ilmunud ridamisi artikleid, kuid need on rohkem kajastanud kirjutaja hingeseisundit kui kinnisvaraturu hetkeseisu. \u00fcsna m\u00f5ttetu on \u00fche kuu baasil teha j\u00e4reldusi, v\u00f5rrelda juulit eelmise kuuga, imestada paari objekti hinnalangetamisi&#8230; Samas ei ole liiga informatiivne vaadata viimase 15 aasta arengut turul, sest sinna on mahtunud eri k\u00e4itumisega etappe. Viimane [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21808"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21808"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21808\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21808"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21808"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21808"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}