![\"\"](\"http:\/\/www.aripaev.ee\/gfx\/v2\/bulletquote.gif\")
<\/div>\n
Mullu 30% keskmise tootluse saavutanud Eastern Europe Real Estate Investment Trusti ehk EEREITi v\u00f5lakirja v\u00f5ib aga nimetada lausa pensionifondide lemmikuks. Sellist kogu maailma m\u00f5istes \u00fcliharuldast t\u00e4htajatut v\u00f5lakirja on nii Hansal, Sampol kui ka \u00fchispangal.<\/p>\n
Ajaloost on teada, et 18. sajandi keskpaiku andis t\u00e4htajatuid v\u00f5lakirju v\u00e4lja ka Briti valitsus, et rahastada s\u00f5du. Emitendil puudub samas kohustus t\u00e4htajatuid v\u00f5lakirju lunastada ja tagasi ostab ta neid vastavalt oma \u00e4ran\u00e4gemisele.<\/p>\n
Fondijuhid paigutasid pensioniraha muuseas ka t\u00e4iesti tundmatute firmade nagu Vladaja, Mortsajevo ja Mramori Tehnopark v\u00f5lakirjadesse. Nende firmade aastaaruanded ei r\u00e4\u00e4gi kinnisvarainvesteeringutest midagi, ent k\u00f5igist kolmest suundub raha Bulgaaria kinnisvaraarendajale Delta Imoti Capitalile.<\/p>\n
Rotid p\u00f5genesid uppuvalt laevalt?<\/h1>\n
Pensionifondid ise olid oma investeeringutest r\u00e4\u00e4kides ettevaatlikud. ‘Edastame t\u00e4ieliku paigutuste nimekirja tingimusel, et kui soovite seda v\u00f5i m\u00f5nda selle osa avaldada, saab see toimuda ainult meie t\u00e4iendaval n\u00f5usolekul. N\u00f5usoleku andmiseks tahame tutvuda artikli kontekstiga, milles neid andmeid avaldatakse,’ kauples Sampo.<\/p>\n
Kui erinevalt paljudest teistest Ergo pensionifondid spekulatiivsete paigutustega silma ei paistnud, siis Mihkel Oja s\u00f5nul vabanes LHV oma riskantsematest kinnisvarainvesteeringutest viimase poole aasta jooksul. Ta p\u00f5ikles samas k\u00f5rvale k\u00fcsimusest, mida konkreetselt LHV m\u00fc\u00fcs.<\/p>\n
‘N\u00fc\u00fcd, kus peab neid investeeringuid \u00fcles loetlema, millest v\u00e4ljutud on, siis ega neid palju olegi,’ s\u00f5nas Oja. ‘Aastaaruannetes on n\u00e4ha, et sarnaste investeeringute osakaal pole juba pikka aega LHV fondides oluline olnud.’<\/p>\n
Kuuaruannetest ilmnes, et LHV m\u00fc\u00fcs sel perioodil usinasti EEREITi v\u00f5lakirju, mis oli tunamullu 4 protsendiga \u00fcheks suuremaks investeeringuks LHV Maailma Aktsiate portfellis.<\/p>\n
Hiljem Oja siiski tunnistas: ‘On t\u00f5si, et kunagi on LHV pensionifondid investeerinud EEREITi. Kuid 2006. aasta l\u00f5pus otsustas fondijuht Andres Viisemann v\u00e4hendada kinnisvaraga seotud v\u00e4\u00e4rtpaberite osakaalu, mist\u00f5ttu see positsioon m\u00fc\u00fcdi.’<\/p>\n
Oja leidis, et k\u00fcsimuse v\u00e4\u00e4rtpaberite hinnakorrektsioonist peaks esitama teistele fondivalitsejatele, keda teema rohkem puudutab. ‘Probleemid turul puudutavad t\u00e4nasel p\u00e4eval elamuarenduse projekte, millega LHV pensionifondid pole seotud,’ m\u00e4rkis ta. ‘Seet\u00f5ttu tunneme ennast turvaliselt ja usume, et oleme h\u00e4sti positsioneeritud antud turuolukorda arvestades.’<\/p>\n
S\u00f5it nagu Ameerika m\u00e4gedes<\/h1>\n
Tasub t\u00e4hele panna, et kinnisvarasektori investeeringud jagunevad fikseeritud intressiga investeeringuteks ning nendeks, mille intress s\u00f5ltub kinnisvarafondi tootlusest. Viimased kannatavad turuk\u00f5ikumistest rohkem. K\u00f5ige valusamalt k\u00e4rbib kinnisvara hinnalangus aga otse kruntidesse maetud summasid. Sampo Baltic Asset Management ASi juhi Peeter Schamardini s\u00f5nul pole nende pensionifondid otse kinnisasjadesse investeerinud, kuna nende v\u00e4\u00e4rtuse regulaarne \u00fcmberhindamine on keerukas ja v\u00e4hese l\u00e4bipaistvusega.<\/p>\n
Otse kinnistutesse pole investeerinud ka SEB, Ergo ega LHV.<\/p>\n
‘SEB fondid avaldavad iga kuu fondide t\u00e4ieliku investeeringute nimekirja, mis on investorite jaoks oluliselt l\u00e4bipaistvam kui vaid 5-10 suurema investeeringu n\u00e4itamine,’ kommenteeris SEB \u00fchispanga konservatiivse pensionifondi juht Endriko V\u00f5rklaev. ‘Kinnisvarasektori avalikult kaubeldavate aktsiate ja v\u00f5lakirjade v\u00e4\u00e4rtusi hinnatakse \u00fcmber iga p\u00e4ev. Selle aasta juuni l\u00f5pu seisuga ei toimunud t\u00e4iendavaid erakorralisi \u00fcmberhindlusi.’<\/p>\n
V\u00f5rklaeva s\u00f5nul kinnisvarainvesteeringute olulist v\u00e4hendamist praegusel ajahetkel plaanis ei ole.<\/p>\n
Hansapank j\u00e4ttis vastamata k\u00fcsimusele, milliseid ja mis mahus kinnisvarainvesteeringuid nende pensioniportfellid poolaasta seisuga sisaldavad. Nende pensionifondi portfellis on samas v\u00e4\u00e4rtpaberite k\u00f5rval ka 20 kinnistut, mille turuv\u00e4\u00e4rtus on 26 miljonit krooni.<\/p>\n
Tulevased pension\u00e4rid magavad rahulikult<\/h1>\nIngmar Mattus
Admiral Marketsi kauplemisosakonna juht<\/p>\n<\/div>\nKui p\u00e4ris aus olla, siis pensionifondi kinnisvarainvesteeringud mind v\u00e4ga ei h\u00e4iri, sest mu sissetulekust l\u00e4heb sinna vaid m\u00f5ni protsent. LHV ees tuleb aga m\u00fcts maha v\u00f5tta, et nad EEREITi v\u00f5lakirjad \u00e4ra m\u00fc\u00fcsid. Hind, mis t\u00e4na nende eest saaks, oleks tunduvalt madalam. V\u00e4ga tublid poisid!<\/p>\n
Eks maailma finantsturud ole praegu keerulises seisus ning eilegi (kolmap\u00e4eval – toim.) oli tugev languse p\u00e4ev. Arengud kinnisvaraturul olid murettekitavad, kuid Eesti fondid on h\u00e4sti hallatud. H\u00e4irekella l\u00e4\u00e4miseks p\u00f5hjust ei ole, isegi kui pensionifond oleks kinnisvarasse paigutanud 15% oma varast. Kuna fondi investeeringud on hajutatud, langeks tootlus \u00fchest lunastamata v\u00f5lakirjast ajutiselt v\u00f5ib-olla 0,5%.<\/p>\n
Kalle Palling
noorim riigikogu liige<\/p>\n<\/div>\nPensionifondi kinnisvarainvesteeringud kui fakt mind ei h\u00e4iri, sest ma oleks pensionisamba nagunii teinud ja usun, et \u00fchispank paigutab minu raha h\u00e4sti. Valisin \u00fchispanga seet\u00f5ttu, et olin pensionifondiga liitumise ajal \u00fchispanga klient. Hiljem on mulle teises pangas \u00fcht tootlikumat pensionifondi peale surutud, kuid ma ei vahetanud pensionifondi. Soovitan teistelegi mitte juhinduda ainult pensionifondi tootlikkusest.<\/p>\n
Karoli Hindriks
MTV turundusjuht<\/p>\n<\/div>\nKui v\u00f5tan enda seisukohalt, on mul LHVs kasvukonto, kuhu panustan tulevikuks. Paigutan raha ennek\u00f5ike Eestist v\u00e4lja, Hiinasse ja USAsse. Mul on mingid sambad ka tehtud, aga ma ei oska kohe praegu \u00e4elda, millised. Arvan, et kinnisvarasektoris v\u00f5ib l\u00fchiajalist tagasil\u00e4\u00e4ki olla, aga kui just mingit poliitilist v\u00f5i looduskatastroofi pole, on kinnisvarainvesteeringud v\u00e4ga stabiilsed ja head.<\/p>\n
Investorid ja j\u00e4relevalve<\/h1>\nPertti Rahnel
Hansapanga investeerimisfondide turundusjuht<\/p>\n<\/div>\nTeise pensionisamba investorite ajaline horisont on enamasti 20-30 aastat ning seega ei ole investorite jaoks l\u00fchiajalised turuk\u00f5ikumised olulised. <\/p>\n
Esmase t\u00e4htsusega on fondidesse paigutatud raha suurendamine pikas perspektiivis ning s\u00e4\u00e4stude kaitse inflatsiooni eest, mida meie kinnisvarasektori investeeringud ka pakkuda suudavad. Kinnisvarasse investeerides eelistame kinnisvarafonde, kes investeerivad lisaks Eestile ka teistesse Balti ja Ida-Euroopa riikidesse. Seet\u00f5ttu neid Eesti kinnisvaraturu k\u00f5ikumised oluliselt ei m\u00f5juta. Teiseks investeerime jooksvat rahavoogu tootvatesse projektidesse, nagu n\u00e4iteks meie pensionifondide portfellis olevad kinnistud, mille hoonestus\u00f5iguse eest saame regulaarset tasu.<\/p>\n
Urmas Laur
EEREITi juhatuse liige<\/p>\n<\/div>\nT\u00e4htajatutel v\u00f5lakirjadel p\u00f5hinev EEREITi struktuur on end h\u00e4sti \u00f5igustanud ja v\u00f5imaldanud meil rohkem kui kahe tegutsemisaasta jooksul pakkuda investoritele ca 30% keskmist aastatootlust. Varade maht on kasvanud ligi 900 miljoni kroonini. T\u00e4htajatud v\u00f5lakirjad sarnanevad fondiosakutega, mis t\u00e4hendab, et v\u00f5lakirjaomanikele kuulub alati t\u00fckike EEREITi varast. Me ei ole fondile ette n\u00e4inud mingit l\u00f5ppt\u00e4htaega, vaid kavatseme selle varasid kasvatada, kuni kinnisvaraturg pakub piisavalt v\u00f5imalusi ning on investoreid, kes soovivad neid kasutada.<\/p>\n
Hindame EEREITi kinnisvarainvesteeringute tervist v\u00e4ga heaks! Fondi portfell koosneb valdavas osas \u00e4ripindadesse tehtud investeeringutest, seega pessimistlikud meeleolud Eesti elamispindade turul ei m\u00f5juta meie tegevust. Oleme portfelli tasakaalustanud arendusprojektide ja \u00fc\u00fcritulusid genereerivate projektidega. <\/p>\n
Kuulutame septembris v\u00e4lja j\u00e4rjekordse v\u00f5lakirjade emissiooni, et kaasata lisakapitali mitmete uute projektide realiseerimiseks v\u00e4ljaspool Balti riike.<\/p>\n
Andre N\u00f5mm
finantsinspektsiooni j\u00e4relevalve divisjoni juht<\/p>\n<\/div>\nKinnisvarasse investeerimine pensionifondide arvel ei ole keelatud. Pensionifond v\u00f5ib kinnisvarariski v\u00f5tta vastavalt fondi tingimustele. Tuleb m\u00f5ista, et kui fondi investeeringud on tehtud vastavalt \u00f5igusaktidele ja fondi tingimustele, on pensionifond endiselt avatud investeerimisriskile. Seda, kas konkreetse fondi investeeringutest oodatav tootlus v\u00f5i v\u00f5etud risk on vastuv\u00f5etav, hindab osakuomanik. Kui see ei ole talle vastuv\u00f5etav, saab osakuomanik fondi vahetada.<\/p>\n
Kristjan Lepik
Tarkinvestor.ee asutaja<\/p>\n<\/div>\nOtse kinnisvarasse pensionifondid enamasti ei investeeri, kuid kinnisvaraga seotud v\u00f5lakirjadesse k\u00fcll p\u00e4ris rohkelt. Tuleb kindlasti vahet teha kinnisvaraettev\u00f5tete fikseeritud tootlusega v\u00f5lakirjadel, mis on sisult kinnisvaraettev\u00f5tetele antav laen ja kinnisvaraga seotud v\u00f5lakirjadel, mille tootlus s\u00f5ltub portfellis peituva kinnisvara hinnaliikumisest. Teise grupi risk on suurem, sest kinnisvara hinnalanguse puhul kajastub see kohe ka v\u00f5lakirjade tootluses.<\/p>\n
Pensionifondi kinnisvarainvesteeringu suurus s\u00f5ltub peamiselt fondijuhi n\u00e4gemusest. Minu maitse jaoks on Eesti pensionifondide portfellides veidi liiga palju kinnisvarariski, kuid eks see s\u00f5ltu sellest, kui tugevasti keegi kinnisvarasektorisse usub. Igal pensionifondi investoril on v\u00f5imalus tutvuda fondi portfelliga ja oma rahaga h\u00e4\u00e4letada ehk valida v\u00e4iksema kinnisvarariskiga fond.<\/p>\n
Thomas Auv\u00e4\u00e4rt
rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja<\/p>\n<\/div>\nRahandusministeeriumil puudub p\u00e4devus anda omapoolseid soovitusi pensionifondide investeeringute kohta. Ministeerium j\u00e4lgib finantsturgude arenguid ikkagi laiemas plaanis, et hinnata kogu s\u00fcsteemi toimimist. Seda, millisel m\u00e4\u00e4ral on m\u00f5istlik ja kasulik investeerida pensionifondide vara kinnisvarasse v\u00f5i kinnisvaraga seotud ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtpaberitesse, tuleb otsustada fondivalitsejail.<\/p>\n
Seadus seab piirangud<\/div>\n\n\n- Kinnisasjadesse v\u00f5ib investeerida kuni 10% kohustusliku ja 20% vabatahtliku pensionifondi vara turuv\u00e4\u00e4rtusest. <\/li>\n
- Kinnisasja soetusv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib ostu hetkel olla kuni 2% kohustusliku ja 5% vabatahtliku pensionifondi vara turuv\u00e4\u00e4rtusest. <\/li>\n
- Kinnisvara, kinnisvarafondi osakute ja aktsiate v\u00e4\u00e4rtus portfellis v\u00f5ib olla kuni 40% kohustusliku ja 70% vabatahtliku pensionifondi vara turuv\u00e4\u00e4rtusest. <\/li>\n<\/ul>\n
Allikas: investeerimisfondide seaduse N 275<\/div>\n
Admiral Marketsi kauplemisosakonna juht<\/p>\n<\/div>\n
Kui p\u00e4ris aus olla, siis pensionifondi kinnisvarainvesteeringud mind v\u00e4ga ei h\u00e4iri, sest mu sissetulekust l\u00e4heb sinna vaid m\u00f5ni protsent. LHV ees tuleb aga m\u00fcts maha v\u00f5tta, et nad EEREITi v\u00f5lakirjad \u00e4ra m\u00fc\u00fcsid. Hind, mis t\u00e4na nende eest saaks, oleks tunduvalt madalam. V\u00e4ga tublid poisid!<\/p>\n
Eks maailma finantsturud ole praegu keerulises seisus ning eilegi (kolmap\u00e4eval – toim.) oli tugev languse p\u00e4ev. Arengud kinnisvaraturul olid murettekitavad, kuid Eesti fondid on h\u00e4sti hallatud. H\u00e4irekella l\u00e4\u00e4miseks p\u00f5hjust ei ole, isegi kui pensionifond oleks kinnisvarasse paigutanud 15% oma varast. Kuna fondi investeeringud on hajutatud, langeks tootlus \u00fchest lunastamata v\u00f5lakirjast ajutiselt v\u00f5ib-olla 0,5%.<\/p>\n
noorim riigikogu liige<\/p>\n<\/div>\n
Pensionifondi kinnisvarainvesteeringud kui fakt mind ei h\u00e4iri, sest ma oleks pensionisamba nagunii teinud ja usun, et \u00fchispank paigutab minu raha h\u00e4sti. Valisin \u00fchispanga seet\u00f5ttu, et olin pensionifondiga liitumise ajal \u00fchispanga klient. Hiljem on mulle teises pangas \u00fcht tootlikumat pensionifondi peale surutud, kuid ma ei vahetanud pensionifondi. Soovitan teistelegi mitte juhinduda ainult pensionifondi tootlikkusest.<\/p>\n
MTV turundusjuht<\/p>\n<\/div>\n
Kui v\u00f5tan enda seisukohalt, on mul LHVs kasvukonto, kuhu panustan tulevikuks. Paigutan raha ennek\u00f5ike Eestist v\u00e4lja, Hiinasse ja USAsse. Mul on mingid sambad ka tehtud, aga ma ei oska kohe praegu \u00e4elda, millised. Arvan, et kinnisvarasektoris v\u00f5ib l\u00fchiajalist tagasil\u00e4\u00e4ki olla, aga kui just mingit poliitilist v\u00f5i looduskatastroofi pole, on kinnisvarainvesteeringud v\u00e4ga stabiilsed ja head.<\/p>\n
Investorid ja j\u00e4relevalve<\/h1>\nPertti Rahnel
Hansapanga investeerimisfondide turundusjuht<\/p>\n<\/div>\nTeise pensionisamba investorite ajaline horisont on enamasti 20-30 aastat ning seega ei ole investorite jaoks l\u00fchiajalised turuk\u00f5ikumised olulised. <\/p>\n
Esmase t\u00e4htsusega on fondidesse paigutatud raha suurendamine pikas perspektiivis ning s\u00e4\u00e4stude kaitse inflatsiooni eest, mida meie kinnisvarasektori investeeringud ka pakkuda suudavad. Kinnisvarasse investeerides eelistame kinnisvarafonde, kes investeerivad lisaks Eestile ka teistesse Balti ja Ida-Euroopa riikidesse. Seet\u00f5ttu neid Eesti kinnisvaraturu k\u00f5ikumised oluliselt ei m\u00f5juta. Teiseks investeerime jooksvat rahavoogu tootvatesse projektidesse, nagu n\u00e4iteks meie pensionifondide portfellis olevad kinnistud, mille hoonestus\u00f5iguse eest saame regulaarset tasu.<\/p>\n
Urmas Laur
EEREITi juhatuse liige<\/p>\n<\/div>\nT\u00e4htajatutel v\u00f5lakirjadel p\u00f5hinev EEREITi struktuur on end h\u00e4sti \u00f5igustanud ja v\u00f5imaldanud meil rohkem kui kahe tegutsemisaasta jooksul pakkuda investoritele ca 30% keskmist aastatootlust. Varade maht on kasvanud ligi 900 miljoni kroonini. T\u00e4htajatud v\u00f5lakirjad sarnanevad fondiosakutega, mis t\u00e4hendab, et v\u00f5lakirjaomanikele kuulub alati t\u00fckike EEREITi varast. Me ei ole fondile ette n\u00e4inud mingit l\u00f5ppt\u00e4htaega, vaid kavatseme selle varasid kasvatada, kuni kinnisvaraturg pakub piisavalt v\u00f5imalusi ning on investoreid, kes soovivad neid kasutada.<\/p>\n
Hindame EEREITi kinnisvarainvesteeringute tervist v\u00e4ga heaks! Fondi portfell koosneb valdavas osas \u00e4ripindadesse tehtud investeeringutest, seega pessimistlikud meeleolud Eesti elamispindade turul ei m\u00f5juta meie tegevust. Oleme portfelli tasakaalustanud arendusprojektide ja \u00fc\u00fcritulusid genereerivate projektidega. <\/p>\n
Kuulutame septembris v\u00e4lja j\u00e4rjekordse v\u00f5lakirjade emissiooni, et kaasata lisakapitali mitmete uute projektide realiseerimiseks v\u00e4ljaspool Balti riike.<\/p>\n
Andre N\u00f5mm
finantsinspektsiooni j\u00e4relevalve divisjoni juht<\/p>\n<\/div>\nKinnisvarasse investeerimine pensionifondide arvel ei ole keelatud. Pensionifond v\u00f5ib kinnisvarariski v\u00f5tta vastavalt fondi tingimustele. Tuleb m\u00f5ista, et kui fondi investeeringud on tehtud vastavalt \u00f5igusaktidele ja fondi tingimustele, on pensionifond endiselt avatud investeerimisriskile. Seda, kas konkreetse fondi investeeringutest oodatav tootlus v\u00f5i v\u00f5etud risk on vastuv\u00f5etav, hindab osakuomanik. Kui see ei ole talle vastuv\u00f5etav, saab osakuomanik fondi vahetada.<\/p>\n
Kristjan Lepik
Tarkinvestor.ee asutaja<\/p>\n<\/div>\nOtse kinnisvarasse pensionifondid enamasti ei investeeri, kuid kinnisvaraga seotud v\u00f5lakirjadesse k\u00fcll p\u00e4ris rohkelt. Tuleb kindlasti vahet teha kinnisvaraettev\u00f5tete fikseeritud tootlusega v\u00f5lakirjadel, mis on sisult kinnisvaraettev\u00f5tetele antav laen ja kinnisvaraga seotud v\u00f5lakirjadel, mille tootlus s\u00f5ltub portfellis peituva kinnisvara hinnaliikumisest. Teise grupi risk on suurem, sest kinnisvara hinnalanguse puhul kajastub see kohe ka v\u00f5lakirjade tootluses.<\/p>\n
Pensionifondi kinnisvarainvesteeringu suurus s\u00f5ltub peamiselt fondijuhi n\u00e4gemusest. Minu maitse jaoks on Eesti pensionifondide portfellides veidi liiga palju kinnisvarariski, kuid eks see s\u00f5ltu sellest, kui tugevasti keegi kinnisvarasektorisse usub. Igal pensionifondi investoril on v\u00f5imalus tutvuda fondi portfelliga ja oma rahaga h\u00e4\u00e4letada ehk valida v\u00e4iksema kinnisvarariskiga fond.<\/p>\n
Thomas Auv\u00e4\u00e4rt
rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja<\/p>\n<\/div>\nRahandusministeeriumil puudub p\u00e4devus anda omapoolseid soovitusi pensionifondide investeeringute kohta. Ministeerium j\u00e4lgib finantsturgude arenguid ikkagi laiemas plaanis, et hinnata kogu s\u00fcsteemi toimimist. Seda, millisel m\u00e4\u00e4ral on m\u00f5istlik ja kasulik investeerida pensionifondide vara kinnisvarasse v\u00f5i kinnisvaraga seotud ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtpaberitesse, tuleb otsustada fondivalitsejail.<\/p>\n
Seadus seab piirangud<\/div>\n\n\n- Kinnisasjadesse v\u00f5ib investeerida kuni 10% kohustusliku ja 20% vabatahtliku pensionifondi vara turuv\u00e4\u00e4rtusest. <\/li>\n
- Kinnisasja soetusv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib ostu hetkel olla kuni 2% kohustusliku ja 5% vabatahtliku pensionifondi vara turuv\u00e4\u00e4rtusest. <\/li>\n
- Kinnisvara, kinnisvarafondi osakute ja aktsiate v\u00e4\u00e4rtus portfellis v\u00f5ib olla kuni 40% kohustusliku ja 70% vabatahtliku pensionifondi vara turuv\u00e4\u00e4rtusest. <\/li>\n<\/ul>\n
Allikas: investeerimisfondide seaduse N 275<\/div>\n
Hansapanga investeerimisfondide turundusjuht<\/p>\n<\/div>\n
Teise pensionisamba investorite ajaline horisont on enamasti 20-30 aastat ning seega ei ole investorite jaoks l\u00fchiajalised turuk\u00f5ikumised olulised. <\/p>\n
Esmase t\u00e4htsusega on fondidesse paigutatud raha suurendamine pikas perspektiivis ning s\u00e4\u00e4stude kaitse inflatsiooni eest, mida meie kinnisvarasektori investeeringud ka pakkuda suudavad. Kinnisvarasse investeerides eelistame kinnisvarafonde, kes investeerivad lisaks Eestile ka teistesse Balti ja Ida-Euroopa riikidesse. Seet\u00f5ttu neid Eesti kinnisvaraturu k\u00f5ikumised oluliselt ei m\u00f5juta. Teiseks investeerime jooksvat rahavoogu tootvatesse projektidesse, nagu n\u00e4iteks meie pensionifondide portfellis olevad kinnistud, mille hoonestus\u00f5iguse eest saame regulaarset tasu.<\/p>\n
EEREITi juhatuse liige<\/p>\n<\/div>\n
T\u00e4htajatutel v\u00f5lakirjadel p\u00f5hinev EEREITi struktuur on end h\u00e4sti \u00f5igustanud ja v\u00f5imaldanud meil rohkem kui kahe tegutsemisaasta jooksul pakkuda investoritele ca 30% keskmist aastatootlust. Varade maht on kasvanud ligi 900 miljoni kroonini. T\u00e4htajatud v\u00f5lakirjad sarnanevad fondiosakutega, mis t\u00e4hendab, et v\u00f5lakirjaomanikele kuulub alati t\u00fckike EEREITi varast. Me ei ole fondile ette n\u00e4inud mingit l\u00f5ppt\u00e4htaega, vaid kavatseme selle varasid kasvatada, kuni kinnisvaraturg pakub piisavalt v\u00f5imalusi ning on investoreid, kes soovivad neid kasutada.<\/p>\n
Hindame EEREITi kinnisvarainvesteeringute tervist v\u00e4ga heaks! Fondi portfell koosneb valdavas osas \u00e4ripindadesse tehtud investeeringutest, seega pessimistlikud meeleolud Eesti elamispindade turul ei m\u00f5juta meie tegevust. Oleme portfelli tasakaalustanud arendusprojektide ja \u00fc\u00fcritulusid genereerivate projektidega. <\/p>\n
Kuulutame septembris v\u00e4lja j\u00e4rjekordse v\u00f5lakirjade emissiooni, et kaasata lisakapitali mitmete uute projektide realiseerimiseks v\u00e4ljaspool Balti riike.<\/p>\n
finantsinspektsiooni j\u00e4relevalve divisjoni juht<\/p>\n<\/div>\n
Kinnisvarasse investeerimine pensionifondide arvel ei ole keelatud. Pensionifond v\u00f5ib kinnisvarariski v\u00f5tta vastavalt fondi tingimustele. Tuleb m\u00f5ista, et kui fondi investeeringud on tehtud vastavalt \u00f5igusaktidele ja fondi tingimustele, on pensionifond endiselt avatud investeerimisriskile. Seda, kas konkreetse fondi investeeringutest oodatav tootlus v\u00f5i v\u00f5etud risk on vastuv\u00f5etav, hindab osakuomanik. Kui see ei ole talle vastuv\u00f5etav, saab osakuomanik fondi vahetada.<\/p>\n
Tarkinvestor.ee asutaja<\/p>\n<\/div>\n
Otse kinnisvarasse pensionifondid enamasti ei investeeri, kuid kinnisvaraga seotud v\u00f5lakirjadesse k\u00fcll p\u00e4ris rohkelt. Tuleb kindlasti vahet teha kinnisvaraettev\u00f5tete fikseeritud tootlusega v\u00f5lakirjadel, mis on sisult kinnisvaraettev\u00f5tetele antav laen ja kinnisvaraga seotud v\u00f5lakirjadel, mille tootlus s\u00f5ltub portfellis peituva kinnisvara hinnaliikumisest. Teise grupi risk on suurem, sest kinnisvara hinnalanguse puhul kajastub see kohe ka v\u00f5lakirjade tootluses.<\/p>\n
Pensionifondi kinnisvarainvesteeringu suurus s\u00f5ltub peamiselt fondijuhi n\u00e4gemusest. Minu maitse jaoks on Eesti pensionifondide portfellides veidi liiga palju kinnisvarariski, kuid eks see s\u00f5ltu sellest, kui tugevasti keegi kinnisvarasektorisse usub. Igal pensionifondi investoril on v\u00f5imalus tutvuda fondi portfelliga ja oma rahaga h\u00e4\u00e4letada ehk valida v\u00e4iksema kinnisvarariskiga fond.<\/p>\n
rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja<\/p>\n<\/div>\n
Rahandusministeeriumil puudub p\u00e4devus anda omapoolseid soovitusi pensionifondide investeeringute kohta. Ministeerium j\u00e4lgib finantsturgude arenguid ikkagi laiemas plaanis, et hinnata kogu s\u00fcsteemi toimimist. Seda, millisel m\u00e4\u00e4ral on m\u00f5istlik ja kasulik investeerida pensionifondide vara kinnisvarasse v\u00f5i kinnisvaraga seotud ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtpaberitesse, tuleb otsustada fondivalitsejail.<\/p>\n
- \n
- Kinnisasjadesse v\u00f5ib investeerida kuni 10% kohustusliku ja 20% vabatahtliku pensionifondi vara turuv\u00e4\u00e4rtusest. <\/li>\n
- Kinnisasja soetusv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib ostu hetkel olla kuni 2% kohustusliku ja 5% vabatahtliku pensionifondi vara turuv\u00e4\u00e4rtusest. <\/li>\n
- Kinnisvara, kinnisvarafondi osakute ja aktsiate v\u00e4\u00e4rtus portfellis v\u00f5ib olla kuni 40% kohustusliku ja 70% vabatahtliku pensionifondi vara turuv\u00e4\u00e4rtusest. <\/li>\n<\/ul>\n
Allikas: investeerimisfondide seaduse N 275<\/div>\n
![\"\"](\"http:\/\/www.aripaev.ee\/leht\/3680\/smalluudis2.jpg\")
<\/a><\/div>\n