“Teile ei anta laenu.” <\/p>\n
See filmist “Suvi” eestlastele p\u00e4he s\u00e4\u00e4binud lause on j\u00e4\u00e4nud viimastel aastatel kuulmata liiga paljudel ameeriklastel, kellele t\u00f5epoolest poleks tohtinud mingil tingimusel raha anda. Ning nende tasumata kohustuste p\u00e4rast v\u00f5ib veel kogu maailma majandus upakile lennata.<\/p>\n
Majanduskoost\u00e4\u00e4- ja arenguorganisatsioon (OECD) alandas hiljuti peaaegu k\u00f5igi liikmesmaade kasvuootusi. “Usun, et rahanduskriis hoiab meid tegevuses suurema osa 2008. aastast,” andis Prantsuse raadiojaamale Inter oma pessimistliku hinnangu Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.<\/p>\n
Kriisi t\u00f5siduse t\u00f5enduseks astusid mitmed maailma keskpangad eelmisel n\u00e4dalal enneolematu sammu, teatades \u00fcheskoos, et paiskavad krediiditurule t\u00e4iendavalt 110 miljardit dollarit. Pankadele antavate lisalaenude puhul aktseptitakse m\u00e4rksa laiemat tagatisteringi ning neid hakatakse jaotama oksjonitel. V\u00e4hemalt Euroopa Keskpanga jaoks uudne meetod peaks aitama murda kommertspankade tavap\u00e4rast t\u00f5rksust k\u00fcsida raha keskpankadelt muidu kui vaid viimases h\u00e4das. <\/p>\n
Keskpangad loodavad, et rahas\u00fcst aitab \u00fcle saada krediidip\u00f5uast, mis juba augustist alates takistab \u00fcha s\u00fcgavamalt maailmamajanduse t\u00e4\u00e4d. <\/p>\n
Kui nii, siis tulid esimesed reageeringud k\u00fclma dušina. Loodetud kukkumise asemel Euroopa pankadevaheline intressim\u00e4\u00e4r euribor vaevalt v\u00f5beles. “See programm ei ravi v\u00e4hkkasvajat, mis meid niisuguse olukorrani viis,” kommenteeris Financial Timesile UBS-i anal\u00fc\u00fctik William O’Donnell.<\/p>\n
<\/p>\n
K\u00fcsimus on usalduses<\/p>\n
<\/p>\n
V\u00e4hkkasvaja t\u00e4hendab usalduse puudumist. Pangad lihtsalt ei taha \u00fcksteisele rohkem raha laenata, sest keegi ei saa enam olla kindel v\u00f5lgniku maksev\u00f5imes. Pankade v\u00e4hese likviidsuse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad raha saamisel h\u00e4tta needki, keda v\u00f5ib igati ontlikeks klientideks pidada. Kukile v\u00f5etud halbade laenude tagaj\u00e4rgedest pakub eheda n\u00e4ite peaaegu pankrotti l\u00e4inud Briti pank Northern Rock, mille v\u00e4ljaaitamiseks on kulunud umbes 25 miljardit naela maksumaksja raha. <\/p>\n
Maailmapanga hinnangul \u00e4hvardab panganduskriis k\u00fc\u00fcndida Jaapani 1990. aastate krahhini ning \u00fcletada k\u00f5iki finantskriise, mis on maailma tabanud 1970. aastatest saadik.<\/p>\n
Asjalugu sai alguse sellest, et \u00fchel hetkel tundus elu palju roosilisemana, kui see tegelikult oli. Rahakraanid avati lausa kirvega: hapuksminevaid laene n\u00e4ib olevat jagatud sadade miljardite dollarite eest. Ja mis k\u00f5ige hullem: keegi ei tea t\u00e4pselt, kus need kajastuvad – suurem osa riskantseid tehinguid on peidetud teiste finantspakettide sisse ning siis rahvusvahelistel rahaturgudel edasi m\u00fc\u00fcdud.<\/p>\n
USA majandus kasvab siiski edasi. Kuid eluasemekriis on j\u00f5udnud teise ning \u00fchtlasi ohtlikumasse faasi. F\u00e4deraalreservi eksjuht Alan Greenspan hindab praegu majanduslanguse v\u00f5imalust peaaegu \u00fcks kahele. <\/p>\n
Nagu ikka, ei tule h\u00e4dad \u00fcksinda. Just n\u00fc\u00fcd, kui krediidipitsitus maailmal hinge korralikult kinni pigistab, kompab saja dollari piire ka toornaftabarreli hind. Nagu hindas ajakirjale Economist Goldman Sachsi anal\u00fc\u00fctik Jan Hatszius, v\u00f5ib kallis k\u00fctus tuleval aastal USA-s tarbimist v\u00e4hendada tervelt 1,2 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n
Ehkki keskpangad on n\u00fc\u00fcd viimaks \u00e4rganud, k\u00fcsivad paljud: kus te varem olite? Nii kritiseeris Inglise Panga turgudejuht Paul Tucker teravalt keskpankade suhtumist, nagu oleksid nemad \u00fcksnes mulli l\u00f5hkemist ootavad koristajad, mitte aga need, kes peaksid selle \u00e4ra hoidma.<\/p>\n
\u00fchendriike v\u00f5ib pikemas perspektiivis aidata dollari n\u00f5rgenemine, t\u00e4nu millele kasvavad ekspordimahud ja v\u00e4heneb v\u00e4liskaubanduse defitsiit. Kuid nagu sageli – Ameerika on aevastanud ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmal tuleb gripp oma kehast juba ise v\u00e4lja ajada. <\/p>\n
Erinevalt USA-st ja Euroopast peavad Aasia eluasemeturud siiski p\u00e4ris h\u00e4sti vastu. See viitab, et maailmamajandus on \u00fchendriikide k\u00e4ek\u00e4igust v\u00f5ib-olla hakanud v\u00e4hem s\u00f5ltuma.<\/p>\n
Nagu m\u00e4rgib ajakiri Economist, erineb seekordne eluasemekriis aga varasematest, kus pitsitused ehitussektoris olid \u00fcksnes krahhi s\u00fcmptomiteks. Seekord seisab probleemi taga eluasememull ise. <\/p>\n
<\/p>\n
Sajad tuhanded h\u00e4das laenude tagastamisega<\/p>\n
<\/p>\n
•• Esimesena tabab laenuvoogude kokkukuivamine ehitussektorit, mis suundub USA-s t\u00f5sise kriisi poole. <\/p>\n
•• Juba praegu ootab Ameerikas maha m\u00fc\u00fcmist sadu tuhandeid laenuraskustesse sattunud inimeste kodusid. Ega nendest lahtisaamine lihtsalt k\u00e4i: enam kui k\u00fcmne kuu peale kerkinud keskmine ooteaeg on viimase 22 aasta pikim. <\/p>\n
•• Esialgu ei kipu heldelt jagatud laenu abil soetatud kodude hinnad veel oluliselt langema, kuid ilmselt mitte enam kaua.<\/p>\n
•• Euribori ning \u00fches sellega laenumaksete t\u00f5us \u00e4hvardab ka miljoneid Euroopa koduomanikke, kellest on maksete tasumisega h\u00e4das juba sajad tuhanded. Kuivaks j\u00e4\u00e4nud krediidikaevud ei luba olulist leevendust isegi siis, kui Euroopa Keskpank peaks oma intressim\u00e4\u00e4rasid k\u00e4rpima.<\/p>\n
•• Vaikselt, kuid kindlalt on hakanud langema ka kinnisvarahinnad. Economisti \u00fclevaatest v\u00f5ib teha selge j\u00e4relduse, et keskmise kodu maksumus on kukkunud k\u00f5ige tuntavamalt Iirimaal, ent puutumata pole j\u00e4\u00e4nud pea \u00fckski EL-i suurem majandus. <\/p>\n
Allikas: 17.dets.07 Eesti P\u00e4evaleht<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui peaksite j\u00e4rgmisel aastal t\u00e4\u00e4 kaotama, siis \u00fcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla ka see, et m\u00f5ned inimesed teisel pool ookeani on vahepeal \u00fcle j\u00f5u elanud.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21832"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21832"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21832\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21832"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21832"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}