\n![](\"http:\/\/www.postimees.ee\/img\/0.gif\") <\/td>\n | Kinnisvaraturul l\u00e4hevad asjad k\u00e4est, kui eluasemed muutuvad investeerimisobjektiks ning nende hinnad hakkavad k\u00e4ituma sarnaselt b\u00e4rsikaupade hinnaga, leiab ajaveeb irvinehousingblog.com.
Foto: Postimees<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\nKaur-Kaspar Kulli <\/span>
1Partner hindamisr\u00fchma juht <\/p>\n<\/span>Graafikut vaadates kipub naeratus n\u00e4ole tulema k\u00fcll. Senised turuliikumised on v\u00e4ga h\u00e4sti sellelt graafikult n\u00e4ha. V\u00f5iks arvata, et oleme tipust m\u00e4\u00e4dunud ja sammume trepist alla. <\/p>\n Kiire hinnat\u00f5usu tingimustes v\u00f5tabki eufooria v\u00f5imust ja ratsionaalne m\u00f5tlemine h\u00e4\u00e4bub – ostetakse investeeringuks, mitte oma koduks. Arvatakse, et vahet pole, kus elad. Hiljem midagi sobivamat leides saab senise eluaseme kasumiga realiseeritud. <\/p>\n Praegusel langeval turul otsitakse selgelt oma kodu, mille ost vajab palju rohkem l\u00e4bim\u00f5tlemist. Ega inimesed hakka oma kodu vahetama, kui selle turuv\u00e4\u00e4rtus on langenud, kuid halba ostuotsust ei taha keegi teha. <\/p>\n Kuidas juhtus see, et oleme tipust \u00fcle l\u00e4inud, on seletatav mitmete p\u00f5hjustega. Esmalt kindlasti halbade asjaolude kokkulangemine ja v\u00f5imendumine. <\/p>\n Kui headel aegadel vaatavad k\u00f5ik optimistlikult tulevikku, siis piisab ka \u00fchest negatiivsest uudisest v\u00f5i kahtlusest, et hakataks tegelikkust vildakalt n\u00e4gema, ning kui n\u00e4htu ei meeldi, t\u00f5mbuvad turuosalised tagasi, s\u00fcveneb umbusk tuleviku suhtes, mis viibki turu langusesse. <\/p>\n Kindlasti on Eesti kinnisvaraturg tipust m\u00e4\u00e4dunud. Samas nii j\u00e4rsku langust, nagu graafikult n\u00e4ha, ma ei usu. Kinnisvara on \u00f5nneks piisavalt pikaajaline majandussektor. <\/p>\n Ma usun, et kui turu t\u00f5us on eri riikidel sarnane, siis langustrendid erinevad. Seega \u00fcht n\u00e4idatud langustrendi ei tasu kohe sobitada Eesti oludesse. Leidmaks turu tasakaalu tuleb kogeda nii h\u00e4id kui ka halbu aegu.<\/p>\n Ringo Rahumeel<\/span>
ERI Kinnisvara turundusjuht<\/p>\n<\/span>Graafikut vaadates saab Eestis toimunuga teatud m\u00e4\u00e4ral paralleele t\u00f5mmata k\u00fcll. Erinevuseks meie ja sealse l\u00e4himinevikuga on vast see, et Eestis oludes on see ajajoon m\u00f5nev\u00f5rra l\u00fchem ning \u00fcles-alla liikumise k\u00f5verad v\u00e4hem lennukad. <\/p>\n \u00fchendriiklastele on emotsionaalne ja \u00e4\u00e4rmustesse kalduv tegutsemine lihtsalt loomup\u00e4rasem kui vana mandri elanikele.<\/p>\n Esimesed 2\/3 graafikust baseeruvad toimunul ehk siis reaalsel elu. Edasine joon t\u00e4histab juba tulevikku ehk siis kellegi hinnangut, ootusi v\u00f5i spekulatsiooni (kuidas parasjagu suup\u00e4rasem). <\/p>\n Olenemata sellest, kas meil l\u00e4heb nii v\u00f5i teisiti, k\u00fcllap see k\u00f5ver on ka tulevikus eestlastele omaselt pisut rahulikuma joonega kui sealpool ookeani.<\/p>\n Andres Hall<\/span>
Uus Maa Kinnisvarakonsultandid tegevjuht<\/p>\n<\/span>Olen seda graafikut n\u00e4inud 6–9 kuud tagasi ja tore, et see n\u00fc\u00fcd ka Eesti ajakirjanikeni j\u00f5udis.<\/p>\n Graafiku loogika on \u00f5ige, sest see j\u00e4rgib majanduse ts\u00fcklilisuse p\u00f5him\u00f5tteid – igale langusele j\u00e4rgneb t\u00f5us ja vastupidi. <\/p>\n Oluline on see, et graafikul puudub igasugune m\u00f5\u00f5tkava, mis t\u00e4hendab, et olukorra r\u00f5hutamiseks on lihtne venitada y-telg pikaks, suruda x-telg kokku ja joonistubki hirmutav pilt j\u00e4rskudest t\u00f5usudest ja dramaatilisest langusest, mida on sobiv krahhikuulutamisel kasutada. <\/p>\n V\u00f5rreldes Eesti majandust USA omaga, ei saa j\u00e4tta m\u00e4rkimata, et Eesti majandus on v\u00e4ike, kus majandusts\u00fcklid toimuvad kiiremini kui suuremates majandustes. <\/p>\n Graafikult on n\u00e4ha, et kui USAs kulus avalikkuse t\u00e4helepanu faasist kuni graafiku tipuni 7 aasta ringis, siis Eesti l\u00e4bis sama arengu aasta-pooleteisega, st 4–7 korda kiiremini. <\/p>\n Arvestades seda fakti ning asjaolu, et Eesti turu tippajast on m\u00e4\u00e4das ligikaudu aasta, v\u00f5iks v\u00e4ita, et Eesti on graafikul kohas, kuhu USA peaks j\u00f5udma aastatel 2011–2014, s.o turu p\u00f5hja l\u00e4hedal.<\/p>\n Maria-Kristina Sarapik <\/span>
Domus Kinnisvara peamaakler<\/p>\n<\/span>«Rikka isa» autor on \u00e4elnud – kui su kodu on su ainuke investeering, oled t\u00f5sises jamas. Pean sellega n\u00f5ustuma: kodu on kodu ja investeering v\u00f5iks olla sellest t\u00e4iesti eraldiseisev asi – v\u00e4hemalt objekt, mida sul ei ole emotsionaalselt raske m\u00fc\u00fca, kui selleks vajadus tuleb.<\/p>\n Tabelit kommenteerides peaks \u00fctlema, et Domus Kinnisvara seisukohalt ei ole meie firma tulemused langenud, vaid tehinguid on olnud \u00fcsna palju. See ei anna p\u00f5hjust negatiivselt meelestatud massips\u00fchhoosiga kaasaminekuks, ei tahaks appi karjuda, kui abi vaja pole. <\/p>\n Elu kinnisvara alal l\u00e4heb edasi, sest kuigi kallis, on kinnisvara siiski vajalik – kusagil peame ju elama. Inimeste vajadused on pidevas muutumises, mis teeb turu toimimise aktiivseks. Kinnisvaraturg on m\u00f5jukas, kuid siiski vaid \u00fcks majandussegment. <\/p>\n Kinnisvarahindade langus ei t\u00e4henda veel kogu majanduse kokkukukkumist, k\u00fcllap on samal ajal t\u00f5usuteel m\u00f5ni teine oluline segment. <\/p>\n Eestist r\u00e4\u00e4kides on siililegi selge, et vahepealne hinnabuum ning arendusega hiigelkasumite teenimine ei olnud mitte normaalolukord, vaid \u00fclimalt positiivne vahepala sektoris toimetajatele. <\/p>\n Kui n\u00fc\u00fcd hinnad on langenud, j\u00e4\u00e4vad pidama vaid need, kes oma \u00e4riplaane tasakaalustatult on teinud, ka annab see inimestele v\u00f5imaluse soodsamalt kinnisvara omandada. <\/p>\n Depressioon on muidugi nendes arendusfirmades, kes turu viimastes k\u00f5rgendikes omale vara on soetanud v\u00e4ga kalli hinnaga ning ka t\u00e4\u00e4 eest \u00fcle maksnud, ning ei olegi v\u00f5imelised madalamat hinda pakkuma. Erinevad isikud asuvad selles graafikus t\u00f5en\u00e4oliselt praegu viimasel kolmel kohal. <\/p>\n Mihkel Oiderma<\/span>
Hauster Kinnisvara juht<\/p>\n<\/span>Tahaks loota, et Eestis toimuvad protsessid tunduvalt kiiremini, kui selle graafiku seletuses antud ja ehk ei ole k\u00f5ikumisedki nii drastilised. Samuti loodan, et ehk oleme siiski graafiku viimases lohus ja ei tahaks, et te lugejaid hirmutaks, et oleme seal esimeses lohus kohe p\u00e4rast k\u00f5rgeimat tippu!<\/p>\n Peep Sooman<\/span>
Pindi Kinnisvara<\/p>\n<\/span>K\u00f5ver on loogiline, aga nii mina kui ka k\u00f5ik kinnisvaraturul rahvusvaheliselt tegutsevad inimesed oleme veendunud, et Eestis ei kehti samasugune ajagraafik kui Ameerika \u00fchendriikides. Seal on kinnisvaramulli ts\u00fckkel 16 aastat pikk, aga meil oli «\u00f5hkut\u00f5us» aastatel 2001–2002. <\/p>\n Ma ei ole p\u00e4ris kindel, kas asume graafikul pool sentimeetrit «h\u00e4rjal\u00f5ksust» v\u00f5i pool sentimeetrit «meeleheitest» edasi. <\/p>\n On m\u00e4rke, et oleme nii-\u00e4elda normaliseerumise faasis, aga ma tahaks v\u00e4ga loota, et tegelikult oleme meeleheite faasist v\u00e4lja tulemas. Arvan, et hirm ja allaandmine on meil olemas ja eitusfaas j\u00e4i kusagile 2007. aasta algusesse. <\/p>\n Viimane laks on turul siiski olemata – pean silmas uusarendusprojekte, kus elitaarsuse sildi all pakutakse keskp\u00e4rast toodet, mille netomarginaal ulatub kohati 40 protsendini. <\/p>\n Normaalne marginaal oleks kuni 15 protsenti. Vanema kinnisvara puhul on ostjad ja m\u00fc\u00fcjad tasakaalupunkti leidmas ja sisuline kukkumine on juba \u00e4ra olnud. <\/p>\n Praegu on ostjad siiski turul j\u00e4lle olemas, aga nad on passiivsed ostjad , kellel on raha ja ostusoov olemas, aga turu segasuse t\u00f5ttu esialgu oodatakse ostmisega. \u00fcle 30 000-kroonise ruutmeetrihinnaga kinnisvara m\u00fc\u00fcmine Tallinnas on keerulisem, aga sellest hinnapiirist allpool leiab ostja kiiresti. <\/p>\n Huvi on turul olemas ja eluaseme saab m\u00fc\u00fcdud ka ilma sulast v\u00f5i Mercedest kauba peale pakkumata. <\/p>\n Teatud langus on siiski tulemas, sest praegu on vahe uute ja pruugitud eluruumide vahel ebaproportsionaalselt suur, kuni 40 protsenti. <\/p>\n Mullips\u00fchholoogia vimkad<\/p>\n<\/span>Kinnisvaraturul l\u00e4hevad asjad k\u00e4est, kui eluasemed muutuvad investeerimisobjektiks, v\u00e4idab irvinehousingblog.com. <\/p>\n Hinnaralli startides saab kinnisvara omamine ahnusest pimestatud investorite kinnisideeks. Kui aga eluruumidest saab investeering, hakkavad ka nende hinnad k\u00e4ituma kui investeering ning turule tekib m\u00e4\u00e4ramatu volatiilsus. <\/p>\n Kui kinnisvara hakkab turul k\u00e4ituma kui b\u00e4rsikaup, on sellest rohkem kahju kui kasu, kirjutab ajaveeb, sest kinnisvarahindade suurel volatiilsusel on rasked tagaj\u00e4rjed. <\/p>\n T\u00f5usu kinnisvaraturul saadab eufooria ning langusi h\u00e4ving, ning langused on v\u00e4ltimatud. Langevad kinnisvarahinnad kurnavad emotsionaalselt ja rahaliselt nii eraisikuid kui ka majandust tervikuna. <\/p>\n T\u00f5usudega kaasneb m\u00f5\u00f5dutundetu laenamine ning langustega kitsikus ja pankrotid, ka eraisikute omad. <\/p>\n Allikas: 16.jaanuar 2008 Postimehe lisa Kinnisvara<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ameerika \u00fchendriikide \u00fclipingelises seisus kinnisvaraturgu anal\u00fc\u00fcsiv ajaveeb avaldas m\u00f5ne aja eest p\u00f5neva ja teravmeelse graafiku, mis kirjeldab turumulli ps\u00fchholoogiat. Kas see graafik kirjeldab ka Eesti kinnisvaraturgu ning kus me praegu graafikul asuda v\u00f5iks, arutlevad Eesti kinnisvaraettev\u00f5tjad. Kinnisvaraturul l\u00e4hevad asjad k\u00e4est, kui eluasemed muutuvad investeerimisobjektiks ning nende hinnad hakkavad k\u00e4ituma sarnaselt b\u00e4rsikaupade hinnaga, leiab ajaveeb […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21833"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21833"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21833\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21833"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21833"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21833"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}} |
![](\"http:\/\/www.postimees.ee\/foto\/3\/0\/137603478f435578426_1.jpg\")
<\/a><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n