Intresside kiire t\u00f5us viimase paari aasta jooksul on tugevalt m\u00f5jutanud leibkondade kulutusi eluasemelaenudele, kuid Euribori m\u00f5ningane langus ning signaalid stabiliseerumise kohta annavad taas laenuv\u00f5tjatele kindlust oma p\u00fcsikulude arvutamisel. 2005. aastal oli pankadevahelise laenuintressi ehk Euribori tase enneolematult madal, j\u00e4\u00e4des vaid kahe protsendi piirimaile. Aasta teises pooles hakkas Euribor j\u00f5udsalt t\u00f5usma ning saavutas oma tipu alles mullu detsembris, olles 4,92 protsenti.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd v\u00f5rdluseks tuua miljonikroonise, 30 aasta pikkuse laenumakse suuruse vahe 2005. aastal ja tipphetkel mullu, siis ainu\u00fcksi Euribori t\u00f5usu t\u00f5ttu kasvas kuumakse 4000 kroonilt 5300 kroonile. Seega kasvas laenumakse koormus \u00fcle 30 protsendi. Tuhanded lisakroonid<\/p>\n
Absoluutsummas polegi 1300-kroonine vahe paljudele peredele teab mis suur, kuid juba kahe miljoni kroonise laenu puhul on kuumakse vaheks 2600 krooni, kolme miljoni puhul 3900 krooni jne.<\/p>\n
Samuti ei tasu unustada, et kinnisvarahinnad on viimase paari aasta jooksul kerkinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ning pole liialdatud v\u00e4ide, et kolm aastat tagasi miljon krooni maksnud korter maksab n\u00fc\u00fcd kaks miljonit.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on intressid taas veidi langenud, Euribor on artikli valmimise hetkel 4,37 protsenti, millele laenuv\u00f5tja jaoks lisandub panga enda marginaal.<\/p>\n
Olulisemaks l\u00fchiajalistest k\u00f5ikumistest on aga sellega kaasnevad s\u00f5numid. <\/p>\n
Loodetakse langust<\/p>\n
Juhtivad Euroopa pankade anal\u00fc\u00fctikud on k\u00fcllaltki \u00fchisel seisukohal, et selleks korraks on intressit\u00f5us l\u00e4bi ning ilmselt j\u00e4\u00e4b tase p\u00fcsima, pigem ennustatakse isegi kerget langust. <\/p>\n
Eesti tormiliselt arenenud kinnisvaraturule on tegemist kindlasti positiivse s\u00f5numiga. <\/p>\n
On p\u00e4evselge, et suurima laastamist\u00e4\u00e4 laenuv\u00f5tja ostuv\u00f5imele tegi ikkagi kiire hinnat\u00f5us, kuid \u00fclimadalate intresside, pankade agressiivsete laenum\u00fc\u00fcgikampaaniate ning \u00fcldiste positiivsete s\u00f5numite osat\u00e4htsust hinnat\u00f5usu tekkimisel ei tohiks samuti alahinnata. <\/p>\n
Eesti jaoks on stabiliseerunud intressid hea uudis. Kui varem olid turul vaid \u00fclioptimistlikud s\u00f5numid – alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga ning l\u00f5petades tormilise palgakasvuga – siis n\u00fc\u00fcd kubiseb kinnisvaraturg pessimistlikest nootidest, ent liigne paanika pole samuti kasuks. <\/p>\n
Pankade karmistunud laenupoliitika, ennast \u00fcle hinnanud ostjatele kuuluvate varade sundm\u00fc\u00fcgid, arendajate meeleheitlikud katsed end pankrotist p\u00e4\u00e4sta jms on vaid \u00fcksikud n\u00e4ited, mis ilmestavad turule antud s\u00f5numeid. <\/p>\n
Stabiilne intressim\u00e4\u00e4r, mille osat\u00e4htsus \u00fcldise laenuturu m\u00f5istes on \u00fclioluline, m\u00f5jub pessimistlikule turule kindlasti rahustavalt. Maakeeli \u00e4eldes – kui muresid niigi palju, siis v\u00e4hemalt raha hinna kasvu peatumine v\u00f5tab \u00fche mure v\u00e4hemaks. <\/p>\n
On vana t\u00f5de, et intressilangus suurendab l\u00e4bi ostuj\u00f5u kasvu ka kinnisvara hinda absoluutv\u00e4\u00e4rtuses, sest n\u00f5udlus kasvab. Intressit\u00f5us m\u00f5jutab turgu aga vastupidi – ostuj\u00f5ud kahaneb ja turuosalised suruvad hinna alla. <\/p>\n
Stabiliseeruv intressim\u00e4\u00e4r saab ilmselt olema \u00fcks verstapost Eesti \u00fclikiires kinnisvaraturu arengus – raha enam ei kalline.<\/p>\n
Kerstin Olbrei, Pindi Kinnisvara turundusspetsialist <\/p>\n
Allikas: 27.veebruari Postimehe lisa Kinnisvara<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Intresside kiire t\u00f5us viimase paari aasta jooksul on tugevalt m\u00f5jutanud leibkondade kulutusi eluasemelaenudele, kuid Euribori m\u00f5ningane langus ning signaalid stabiliseerumise kohta annavad taas laenuv\u00f5tjatele kindlust oma p\u00fcsikulude arvutamisel. 2005. aastal oli pankadevahelise laenuintressi ehk Euribori tase enneolematult madal, j\u00e4\u00e4des vaid kahe protsendi piirimaile. Aasta teises pooles hakkas Euribor j\u00f5udsalt t\u00f5usma ning saavutas oma tipu alles […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21845"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21845"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21845\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21845"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21845"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21845"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}