V\u00e4lisinvestorite huvi Eesti kinnisvarasse investeerimise vastu on viimastel aastatel olnud suur. Lisaks on \u00fcha aktiivsemad olnud ka Eesti investorid, seda eelk\u00f5ige kinnisvara \u00fcldise kiire hinnat\u00f5usu ja alternatiivsete investeeringute v\u00f5imaluste piiratuse t\u00f5ttu.<\/p>\n
Investorite k\u00e4itumise on ettevaatlikumaks teinud globaalne kinnisvaraturu jahtumine, laenukapitali k\u00e4ttesaadavuse v\u00e4henemine ja kallinemine ning majanduse \u00fclekuumenemise m\u00e4rgid Balti riikides tervikuna. Et Eesti turg ja siinsed atraktiivsed objektid on Kesk-Euroopa m\u00f5istes v\u00e4ikesed, k\u00e4sitletakse Balti riike \u00fchtse investeerimiskeskkonnana. Seega v\u00f5ibki teemak\u00e4sitluse teatud m\u00e4\u00e4ndustega laiendada \u00fcldiselt Balti riikidele.<\/p>\n
Kallinev laenamine ja pankade v\u00e4henev huvi kinnisvara sektorile laenamise vastu on \u00fcks peamisi otseseid muudatusi, mis seab kinnisvara investorite tootluse l\u00e4\u00e4gi alla. Eriti keeruliseks muudab kapitali kallinemine ja k\u00e4ttesaadavuse v\u00e4henemine nende investorite olukorda, kes omakorda enda tegevust laenudega finantseerivad. Seega ei ole l\u00e4hiajal investorid enam valmis eelmiste aastate tootluse rekordeid l\u00e4\u00e4ma. <\/p>\n
Majanduse jahtumine v\u00e4hendab n\u00f5udlust kontori- ja kaubanduspindade j\u00e4rele, kuid praeguse seisuga ei ole Eestis reaalselt \u00e4rikinnisvara rahavood v\u00e4henema hakanud. Arvestades senist \u00e4rikinnisvara pindade puudust ning vajadust uuenduste j\u00e4rele, ei pruugigi muutusi ette tulla \u00fcldise turu jahenemise kontekstis. V\u00e4hem t\u00e4htis ei ole ka kiire palgakasvu t\u00f5ttu ruumidega seotud kulude osat\u00e4htsuse v\u00e4henemine kogukulude arvestuses. Talllinna kaubanduspindade osas p\u00fcsib endiselt k\u00f5rge n\u00f5udlus. K\u00f5ige suuremaid k\u00fcsim\u00e4rke on ilmselt j\u00e4rgmistel aastatel valmivate konkreetsete objektide t\u00e4ituvusega kontoripindade osas. \u00fcldine \u00e4rikinnisvara rahavoog l\u00e4hiajal ei pruugigi oluliselt muutuda, kuid v\u00e4lisinvestorite jaoks on majanduse jahtumine m\u00e4rk ebakindlatest rahavoogudest.<\/p>\n
V\u00f5ib eeldada, et kahe- kuni kolmeaastases perspektiivis on Eesti investoritele j\u00e4tkuvalt atraktiivseks piirkonnaks. Kuigi Eestis ei ole viimasel ajal saavutatud tootlusi konkureerimaks Balkani piirkonnaga, r\u00e4\u00e4gib Eesti kasuks v\u00e4ljakujunenud majanduskeskkond, l\u00e4bipaistev seadusandlus ning ka olemasolevad kogemused investeeringute vallas.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib eeldada, et likviidsetes piirkondades asuvad t\u00e4nap\u00e4evased objektid on investoritele ka l\u00e4hiperspektiivis atraktiivsed. K\u00fcsimuseks j\u00e4\u00e4b ikka ja alati hind. Kallinenud laenamine, k\u00f5rgem omafinantseering ja ebakindlamad rahavood l\u00e4hiaastatel on faktorid, mida investorid oma kalkulatsioone tehes arvesse v\u00f5tavad.<\/p>\n
Allikas: 17.m\u00e4rts 2008.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
V\u00e4lisinvestorite huvi Eesti kinnisvarasse investeerimise vastu on viimastel aastatel olnud suur. Lisaks on \u00fcha aktiivsemad olnud ka Eesti investorid, seda eelk\u00f5ige kinnisvara \u00fcldise kiire hinnat\u00f5usu ja alternatiivsete investeeringute v\u00f5imaluste piiratuse t\u00f5ttu. Investorite k\u00e4itumise on ettevaatlikumaks teinud globaalne kinnisvaraturu jahtumine, laenukapitali k\u00e4ttesaadavuse v\u00e4henemine ja kallinemine ning majanduse \u00fclekuumenemise m\u00e4rgid Balti riikides tervikuna. Et Eesti turg ja […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21849"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21849"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21849\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21849"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21849"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21849"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}