Eks ma \u00fchel hetkel olen kokk tagasi,” muigab Anu, endine kokk, kes praegu t\u00e4\u00e4tab ehitusel krohvija-viimistlejana. Tema lugu on t\u00fc\u00fcpiline, mida ilmselt v\u00f5iksid r\u00e4\u00e4kida tuhanded eestlased. Anu elab Kesk-Eestis, kuid t\u00e4\u00e4tab Tallinnas. Kahe aasta taguse ametivahetuse p\u00f5hjus oli v\u00e4ga lihtne: kokana sai ta kuus k\u00e4tte 5000 krooni, krohvijana aga 15 000. Kolmekordne vahe. Aga viimasel ajal tuleb \u00fcha tihedamini p\u00e4he m\u00f5te, et \u00e4kki l\u00e4heks vanasse ametisse tagasi. Ehitusel muutuvad nimelt olud \u00fcha halvemaks. Et harjunud teenistust k\u00e4tte saada, tuleb t\u00e4\u00e4d teha ka n\u00e4dalavahetustel. Ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam: t\u00e4\u00e4tasu v\u00e4heneb. Viimistlusruutmeetri hind, millelt teenistust arvestatakse, langes hiljuti 90 kroonilt 65–70 kroonini. Sisuliselt t\u00e4hendab see palga alandamist.<\/p>\n
Statistikaamet annab Anu loole ka makron\u00e4itajad taha. Kinnisvarabuumi ajal suundus k\u00f5igest kahe aasta jooksul ehitusse 40 000 uut inimest. Kui 2005. aasta alguses t\u00e4\u00e4tas ehitusvaldkonnas 45 000 inimest, siis tippajal 2007. aasta kolmandas kvartalis oli neid juba 85 900. Sama uuring n\u00e4itab aga ka seda, et eelmise aasta viimase kolme kuuga kadus ehitussektorist juba 4000 hinge.<\/p>\n
T\u00f5si, nende arvude \u00fcle v\u00f5ib vaielda. Eesti ehitusettev\u00f5tjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson kahtleb natuke, kas ehituses ikkagi t\u00e4\u00e4tab nii palju inimesi. Statistikaamet lisab ju isegi t\u00e4psustuseks, et andmed sisaldavad ka n\u00e4iteks ehitusfirmas palgal olevaid koristajaid ja raamatupidajaid ning t\u00fc\u00fcpperesid stiilis: naine Eestis, mees Soomes ehitusel. Defineerimisruum on seega ehk natuke veniv, kuid suundumust – v\u00e4ga kiire t\u00f5us ja n\u00fc\u00fcd alanud langus – ei vaidlusta keegi.<\/p>\n
Kui palju t\u00e4\u00e4kohti ehitusalalt kaob, on raske t\u00e4pselt ennustada. Ehitusfirmade juhid ja ehitusettev\u00f5tjate liit pakuvad selle kohta, kui palju t\u00e4\u00e4tajaid aasta-paari perspektiivis v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4b, v\u00e4ga erinevaid arve: 5000, 6000, 10 000, 20 000 inimest. Kuid see on ainult j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp, sest nii nagu kinnisvarabuum surus \u00fcles palju eri sektoreid, nii levib ka langus eri suundadesse. <\/p>\n
<\/p>\n
Eri hinnangud<\/p>\n
<\/p>\n
“Pakuksin, et 10–20%, maksimaalselt 30% maakleritest v\u00f5ib t\u00e4\u00e4 kaotada,” arvab kinnisvarafirma Uus Maa juhataja Jaanus Laugus. Uus Maa on oma 180 t\u00e4\u00e4tajaga, kellest 100 on maaklerid, Eesti suurim kinnisvara vahendaja. Mis arvust on aga t\u00e4pselt jutt, ei oska keegi \u00e4elda, sest keegi lihtsalt ei tea, kui palju kinnisvaramaaklereid Eestis \u00fcldse on. Tuhat kindlasti, aga \u00e4kki isegi kaks tuhat? Ainuke asi, mis on selge: langust on tunda. Kinnisvaramaaklerite kojast \u00e4eldakse n\u00e4iteks, et kutseeksamit teha soovijate hulk on v\u00f5rreldes eelmise aasta s\u00fcgisega poole v\u00f5rra v\u00e4henenud<\/p>\n
T\u00e4\u00e4j\u00f5u liikumine toimub aga ka seal, kus kogu suur kinnisvarabuum k\u00e4ivitati, ehk Eesti eri pankades. “Teeme laenun\u00f5ustajate t\u00e4\u00e4s \u00fcmberkorraldusi,” kinnitab Silver Vohu SEB pangast. “Kaasame laenuhaldureid teistesse projektidesse,” sekundeerib Kristi K\u00fcnnapas Hansapangast. Laenutaotlusi ja laenuandmisi j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks ning nii l\u00e4hevad ka laenuhaldurid teisele t\u00e4\u00e4le. Osa inimesi liigub pankade endi sees uude ametisse, n\u00e4iteks investeerimisalale. Osa v\u00f5tab aga vastu “uued v\u00e4ljakutsed” pangandusest eemal. <\/p>\n
Kinnisvaraturu m\u00f5ju ulatub muidugi l\u00e4bi k\u00fcmnete sektorite: kindlustusest kuni ehituskaupade tootjate ja m\u00fc\u00fcjateni. Uudiseid tuleb eri aladelt. N\u00e4iteks V\u00f5ru m\u00e4\u00e4blitootja Wermo teatas alles eelmisel n\u00e4dalal, et koondab 50 t\u00e4\u00e4kohta. Eesti metsat\u00e4\u00e4stuse liidu tegevjuht Andres Talij\u00e4rv viitab omakorda, kuidas ehitusbuum muutis muidu ekspordile suunatud metsameeste jaoks t\u00e4htsaks ka kohaliku turu ning kuidas selle jahtumine avaldab n\u00fc\u00fcd omakorda tagurpidist m\u00f5ju. Aga uutes oludes peavad t\u00e4\u00e4tama ka projekteerijad, arhitektid ja need k\u00fcmned sisustuspoed ja disainistuudiod, mis on Tallinna viimase paari aasta jooksul kerkinud. <\/p>\n
Eesti suuremate t\u00e4\u00e4vahendusportaalide CV Keskus ja CV Online juhid nimetavad t\u00e4\u00e4turu hetkeseisu ooteasendiks. V\u00e4ga selget trendi veel ei paista. Signaalid on vastuolulised, \u00fctleb CV Keskuse \u00e4rijuht Kadri Johanson. M\u00f5ned t\u00e4helepanekud siiski: pakkumiste arv on kinnisvara- ja ehitussektoris kokku kuivanud. “Tajume ka uut huvilainet v\u00e4lismaal t\u00e4\u00e4tamise vastu,” lisab Johanson. T\u00e4\u00e4portaalide juhid viitavad veel sellele, et kinnisvara ja ehituse taustaga inimestel on suured ootused ja teistega v\u00f5rreldes ka k\u00f5rgemad palgasoovid. Agu Vahur CV Online’ist r\u00e4\u00e4gib n\u00e4iteks, kuidas nad ise on \u00fcritanud kinnisvaramaaklereid oma firmasse m\u00fc\u00fcgit\u00e4\u00e4le meelitada. “Aga ega nad ei tule, v\u00e4hemalt veel mitte,” \u00fctleb Vahur. “Nad on harjunud k\u00f5rge teenistusega ja isegi praegu, kui m\u00fc\u00fck ehk eriti ei l\u00e4he, nad veel ootavad. Elavad oma rasvakihi peal.” <\/p>\n
<\/p>\n
Personal<\/p>\n
<\/p>\n
Kinnisvarabuumi m\u00f5just<\/p>\n
•• Kahe aasta jooksul suundus ehitust\u00e4\u00e4le 40 000 uut inimest.<\/p>\n
•• Maksimaalselt 30% kinnisvaramaaklereid v\u00f5ib t\u00e4\u00e4 kaotada.<\/p>\n
\u00fcmberkorraldused pankades<\/p>\n
•• Laenuandmine v\u00e4heneb ja laenuhaldurid l\u00e4hevad teisele t\u00e4\u00e4le.<\/p>\n
•• Osa v\u00f5tab aga vastu “uued v\u00e4ljakutsed” pangandusest eemal.<\/p>\n
Allikas: 2.aprill 2008.a. Eesti P\u00e4evalehe lisa \u00e4rileht<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kinnisvaraturu jahtumine v\u00f5ib hinnanguliselt v\u00f5tta t\u00e4\u00e4 30 000 inimeselt ja saata nad paremal juhul uude ametisse, halvemal juhul t\u00e4\u00e4tukassa jutule.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21855"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21855"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21855\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21855"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21855"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21855"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}