\u00e4rileht uuris kinnisvarafirmade liidu liikmetelt, investoritelt ja vaatlejatelt, kas kinnisvarasektoris oleks m\u00f5eldav h\u00e4tta sattunud projektidele riskiinvestoreid leida. \u00fcldine seisukoht oli, et raha pole maailmast kusagile kadunud – k\u00f5ik s\u00f5ltub projektist ja selle hinnast. <\/p>\n
“Neid nn laibakoristajaid on turul olemas k\u00fcll. Ja ka h\u00e4id projekte on,” arvab \u00fclemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin. Nii nagu paljud teisedki, ei oska ta kahjuks nimetada \u00fchtegi nime. Riskiinvestori kaasamisega seostatakse vaid Juurdeveo t\u00e4nava “intelligentse” maja projekti, kuid kinnitust sellele arendajalt saada ei \u00f5nnestunud.<\/p>\n
“T\u00e4na ootavad investorid ikka turu p\u00f5hja, langus j\u00e4tkub,” m\u00e4rgib Ober-Hausi Kinnisvara anal\u00fc\u00fctik Rain R\u00e4tt. “Kinnisvaraturu faase m\u00f5\u00f5detakse aastatega. Esialgu m\u00fc\u00fcakse pankadele k\u00e4tte j\u00e4\u00e4nud vara ikka n-\u00e4 tagaukse kaudu omadele. Mulliteooria j\u00e4rgi oleme praegu osalt veel n-\u00e4 eituse faasis, varsti algab paanika faas, siis ilmuvad riskiinvestorid…”<\/p>\n
R\u00e4tt leiab, et praeguse \u00fcldise hinnataseme juures ja turu langusfaasis ei ole kinnisvaraturule minek \u00fcldjuhul m\u00f5ttekas. “\u00fcksikute projektide puhul v\u00f5ib see v\u00f5imalik olla, aga siis peaks midagi saama ikka v\u00e4ga odavalt \u00fcles osta,” \u00fctleb ta.<\/p>\n
Investorite p\u00fcsivat huvi Baltikumi vastu m\u00e4\u00e4nab Colliers Internationali tegevdirektor Ardi Roosimaa. “Silmas peab pidama, et arendusprojekti tootlus ei saa olla samal tasemel rahavoo projektiga. Kui projektid pakuvad normaalset arendaja tootlust, siis on mitmed investorid n\u00f5us v\u00f5tma riski ja panema sisse keskmise t\u00e4htajaga raha,” m\u00e4rgib ta. “Turg on normaliseerunud ja tulevikukasumi v\u00e4ljav\u00f5tmine projekti varajases staadiumis pole enam reaalne.”<\/p>\n
<\/p>\n
Uued v\u00f5imalused<\/p>\n
<\/p>\n
“Kindlasti v\u00f5ib likviidsuskriisis ettev\u00f5tmine p\u00e4\u00e4rduda riskiinvestorite poole,” julgustab GILD Real Estate’i juhatuse liige Jaanus Juss. “GILD EEREIF on t\u00e4htajaline fond, mille poole tasub p\u00e4\u00e4rduda juhul, kui h\u00e4tta sattunud projekti probleemid tulenevad vaid rahapuudusest. Otsime eluj\u00f5ulisi, nii praegu kui ka tulevikus rahavoogusid genereerivaid \u00e4rikinnisvaraprojekte, mis vastavad meie kriitilistele eduteguritele ja sihttootluse eesm\u00e4rkidele. Meie fookus on suunatud projektide kvaliteedile, mitte odavale hinnale.”<\/p>\n
“Need investorid, kes on seni teadlikult ja edukalt kinnisvarasse investeerinud, on huvitatud sellest ka praegu ja ilmselt edaspidigi,” kinnitab Domus Kinnisvara arendusdirektor Ingvar Allekand. “Riske hinnatakse oluliselt k\u00f5rgemaks ja finantseerimisv\u00f5imalused on muutunud oluliselt ahtamaks, mist\u00f5ttu peab projekt olema ikkagi v\u00e4ga hea. Seda nii tulususe ja riskim\u00e4\u00e4ra osas kui ka selles m\u00f5ttes, et lisaks kinnisvaraarendusele peaks selle juures olema mingi t\u00e4iendav n\u00fcanss.”<\/p>\n
“Kuna praegu projitseeritakse nii potentsiaalne hinnalangus, finantseerimisraskused jms probleemid kui ka riskid kohe projekti sisse, ootused omakapitali tootlusele ja reaalsed kulud aga pole oluliselt langenud, siis on veel \u00fcsna v\u00e4he neid arendusprojekte, mida \u00fcritatakse m\u00fc\u00fca tervikuna ning mis ka reaalselt uuele investorile kasulikuks v\u00f5iksid osutuda,” selgitab Allekand. “Kui projektil on jumet, siis loomulikult leidub ka investoreid, kuid v\u00e4lisest hiilgusest ei piisa. Nn taksojuht-investoritel enam ressursse pole ja t\u00f5sisemad tegijad n\u00e4evad esimese pilguga make-up’i taha.”<\/p>\n
“Majanduse negatiivne olukord on halb ainult massidele. \u00fcksikud “teravad pliiatsid” teevad alati probleemidest suurt raha,” m\u00e4rgib Kinnisvarakrahhi Visuaali blogija. “M\u00f5ni aktiivsem ja asjalikum neist v\u00f5ib l\u00e4hiaastatel teenida \u00fcle 50% suuruseid kasumeid per projekt.” Probleemi rahaks keeramine ei t\u00e4hendagi kogu ettev\u00f5tte aktsiate \u00fcleostmist, vaid investeerimist m\u00f5nda tagatud v\u00f5lakohustusse v\u00f5i muusse keerulisemasse instrumenti.” <\/p>\n
Allikas: 14.mai Eesti P\u00e4evalehe lisaleht \u00e4rileht<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
H\u00e4tta sattunud kinnisvaraprojekte saavad riskiinvestorid k\u00fcll p\u00e4\u00e4sta, kuid infot selliste juhtude kohta napib – oodatakse, kuni turg veelgi langeb.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21868"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21868"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21868\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21868"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21868"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21868"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}