‘P\u00e4rnus on t\u00e4ielik h\u00e4ving! Seal on turg ikka t\u00e4itsa surnud ja \u00f5hus on juba selline lehk!’ s\u00f5nas Grand Kinnisvara O\u00fc tegevjuht Marek Kerna. Buumiajal tippu aetud hindade langusest hoolimata linnas korterite m\u00fc\u00fck ei edene. Samas loodavad arendajad imesid. <\/p>\n
Kui Kuressaares hoiab korteriturgu k\u00e4igus v\u00e4lismaalaste veel j\u00e4tkuv huvi, siis Tartus k\u00e4ib nokk kinni ja saba lahti. <\/p>\n
See-eest Narvas v\u00f5ib korterite m\u00fc\u00fcgis mingitki arengut oodata, kuna buumi jooksul ei j\u00f5utud hindu k\u00f5rgeks kruvida. ‘Tallinnas on juba Mustam\u00e4e korterite valik nii suur, et mine lolliks… Aga P\u00e4rnus on veel hullem!’ lisas Kerna.<\/p>\n
Uus Maa Kinnisvarab\u00fcroo kinnisvara anal\u00fc\u00fctiku Annika Jakobsoni hinnangul oli P\u00e4rnus seni v\u00f5etud suund v\u00e4ljastpoolt linna tulijatele. Kohalikele kujunesid arenduste hinnad liiga k\u00f5rgeks. Rannaalade k\u00f5rval k\u00fcsiti teisteski rajoonides korterite eest meelevaldseid hindu. N\u00fc\u00fcd aga \u00e4kki v\u00e4ljast tulijaid enam pole ja paljudel arendajatel on vesi ahjus.<\/p>\n
Majandusarengut vaadates pole Jakobsoni t\u00f5demusel kinnisvara puhul p\u00f5hi veel k\u00e4es. ‘T\u00f5usuni on pikk tee. Stabiilsust on enne vaja.’<\/p>\n
Samas Virumaal ja ka sisemaal s\u00e4ilis korterite suhteline odavus ka buumi v\u00e4ltel ning n\u00fc\u00fcd on kukkumine seal v\u00e4iksem kui mujal riigis. Seega on neis piirkondades ka suurem toibumise potentsiaal. <\/p>\n
Tallinna korterituru indikaatorina soovitas Jakobson j\u00e4lgida magalarajoone – on ju seal linna uustulnukate h\u00fcppelaud.<\/p>\n
Erinevalt Kernast n\u00e4eb Jakobson langust ka Saaremaal. Muu hulgas on p\u00f5hjuseks v\u00e4lismaalaste jahtuv huvi.<\/p>\n
Langus on Jakobsoni s\u00f5nul tingitud sellest, et inimestel on raske pankadest nii palju laenuraha saada, kui neil oleks tarvis. Samas ei saada lahti ka vanast kinnisvarast. Tuleviku suhtes ollakse pessimistlikumad ja oodatakse, mis saab edasi.<\/p>\n
Kerna t\u00f5demusel on just pankade laenupoliitika seisakus s\u00fc\u00fcdi. Kui m\u00fc\u00fcmata vanades korterites elatakse edasi, siis uute ja asustamata korterite t\u00fchjana seismine neelab arendajalt palju raha. Tulemusena kukuvadki enim just uute korterite hinnad. Kauplemise k\u00e4igus l\u00fc\u00fcakse hinnast 15 protsenti kohe alla. J\u00e4relikult on hinnad ka \u00f5hku t\u00e4is.<\/p>\n
Ka 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter n\u00e4eb turu pidurina pankade \u00fcha rangemat laenupoliitikat. Eriti liberalismi asendamist konservatiivsusega. ‘Pangad ise s\u00f5na eriti ei v\u00f5ta,’ nentis ta pettunult.<\/p>\n
Eluasemelaenuturg on s\u00f5ltuvuses kogu majanduse olukorrast. <\/p>\n
Muutused maailma majanduses ja Eestis, kus majanduskasv langes 0,1 protsendi peale, on p\u00f5hjustanud inimeste ebakindluse suurenemise. <\/p>\n
Lisame siia veel t\u00e4\u00e4tuse kasvu ja kallinenud laenuintressid. <\/p>\n
K\u00f5ige selle valguses on loomulik, et ka selline majandusvaldkond nagu eluasemeturg on languses.<\/p>\n
Eluasemelaenu pakkuja seisukohalt v\u00f5ib \u00e4elda, et SEB eluasemelaenu standardtingimused ei ole oluliselt muutunud.<\/p>\n
Iga projekti anal\u00fc\u00fcsitakse eraldi. Laenusaaja maksev\u00f5ime ning tagatise piisavuse korral tehakse ka positiivne laenuotsus. <\/p>\n
Samas aga v\u00f5ib m\u00e4rgata, et laenutaotluste arv on v\u00e4henenud. <\/p>\n
Potentsiaalsed laenuv\u00f5tjad on muutunud ettevaatlikumaks ja laenuv\u00f5tmise otsused on edasi l\u00fckatud, sest oodatakse v\u00f5imalikku kinnisvarahindade languse j\u00e4tkumist ning majandusolukorra stabiliseerumist. Siia hulka kuulub ka perede tulude ja kulude taseme j\u00e4lgimine ning tasakaal.<\/p>\n
Samuti v\u00f5ib hetkel laenutaotlejaid hirmutada baasintresside – kuue kuu Euribori – k\u00f5rge tase. <\/p>\n
Samas aga intressit\u00f5usu riskiga peab laenu v\u00f5ttes nii v\u00f5i teisiti arvestama ja selle riski maandamiseks on v\u00f5imalik ka intressi fikseerimine. <\/p>\n
Allikas: 16.juuni 2008.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eelmise aasta suve algusega v\u00f5rreldes on linnade korterite ruutmeetrihind langenud keskmiselt 5000 krooni ja ostjate \u00fcksk\u00f5iksus j\u00e4tkub\u00cc\u00a2\u2030\u00e2\u00c2\u00e5_<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21878"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21878"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21878\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}