Korterit ostma hakates v\u00f5ib ostja kokku puutuda selliste terminitega nagu hoonestus\u00f5igus ja korterihoonestus\u00f5igus. Mida need \u00f5igupoolest t\u00e4hendavad? <\/p>\n
Hoonestus\u00f5iguse alusel v\u00f5ib isik, kes ei ole maat\u00fcki omanik, p\u00fcstitada ja omada maat\u00fckil ehitist kokkulepitud tasu eest ja kindla t\u00e4htaja jooksul. Hoonestus\u00f5iguse seadmisel annab maat\u00fcki omanik maa kasutamis\u00f5iguse teisele isikule ehk sellele, kes maat\u00fckile mingi hoone ehitab. Samas ei ole hoonestus\u00f5igus puhtalt maa kasutamise \u00f5igus nagu n\u00e4iteks rent, sest hoonestus\u00f5iguse eesm\u00e4rk on ikkagi ehitise p\u00fcstitamine. Oluline erinevus rendi ja hoonestus\u00f5iguse vahel on ka asjaolu, et hoonestus\u00f5iguse ennet\u00e4htaegne l\u00f5petamine on keeruline, andes seega hoonestajale juurde lisakindluse maa kasutamis\u00f5iguse \u00fcle hoonestus\u00f5iguse perioodi l\u00f5puni. <\/p>\n
Nagu eespool \u00e4eldud, seatakse hoonestus\u00f5igus kindlaks t\u00e4htajaks, kusjuures maksimaalne t\u00e4htaja pikkus v\u00f5ib olla 99 aastat. Kui hoonestus\u00f5iguse seadmisel on j\u00e4etud t\u00e4htaeg m\u00e4rkimata, loetakse t\u00e4htaja pikkuseks ikkagi 99 aastat. T\u00e4htaja m\u00e4\u00e4dumisel v\u00f5ivad maaomanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestus\u00f5iguse t\u00e4htaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. <\/p>\n
Riigile kuuluvale maat\u00fckile seatakse hoonestus\u00f5igus kuni 49 aastaks, pikemaks ajaks seadmise puhul on tarvis vabariigi valitsuse n\u00f5usolekut. Kui hoonestus\u00f5igus l\u00f5peb p\u00f5hjusel, et t\u00e4htaeg sai l\u00e4bi, muutuvad hoonestus\u00f5iguse alusel hoonestaja p\u00fcstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Sel juhul peab maa omanik maksma hoonestajale h\u00fcvitise maat\u00fckile j\u00e4\u00e4va ehitise eest. <\/p>\n
H\u00fcvitise suuruse ja maksmise viisi v\u00f5ib kokku leppida hoonestus\u00f5iguse seadmisel. Kui h\u00fcvitise suurus pole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestus\u00f5iguse harilik v\u00e4\u00e4rtus ehk keskmine turuv\u00e4\u00e4rtus. Kui hoonestus\u00f5igus on seatud elamu p\u00fcstitamiseks, ei v\u00f5i kokku leppida v\u00e4iksema h\u00fcvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestus\u00f5iguse v\u00e4\u00e4rtusest. <\/p>\n
Korteriomandiga sarnane<\/strong><\/p>\n Hoonestus\u00f5iguse alusel p\u00fcstitatud ehitise v\u00f5ib vastavalt korteriomandiseadusele jagada korterihoonestus\u00f5igusteks, kusjuures kehtima j\u00e4\u00e4vad samad tingimused, mis hoonestus\u00f5iguse seadmisel on kokku lepitud. Korterihoonestus\u00f5igus on analoogne korteriomandiga – korterihoonestus\u00f5igus koosneb ainuomandis olevast eluruumist ja hoonestus\u00f5iguse m\u00f5ttelisest osast, korteriomand koosneb ainuomandis olevast eluruumist ja kaasomandi m\u00f5ttelisest osast. <\/p>\n Korterihoonestus\u00f5igus kantakse samamoodi nagu korteriomand kinnistusraamatusse. Iga korterihoonestus\u00f5iguse jaoks avatakse eraldi registriosa, kuhu kantakse korterihoonestus\u00f5iguse suurus, omanik, hoonestus\u00f5iguse sisu ja n\u00e4iteks korterihoonestus\u00f5iguse soetamisel laenuga laenuandja n\u00f5uet tagav h\u00fcpoteek. <\/p>\n Samuti on v\u00f5imalik korterihoonestus\u00f5igust nagu korteriomanditki m\u00fc\u00fca, kinkida ja p\u00e4randada. Korterihoonestus\u00f5iguste omanikud saavad luua korteri\u00fchistu samadel tingimustel nagu korteriomandite omanikud. Lisaks t\u00e4htajalisusele on nende \u00f5iguste suurim erinevus selles, et juhul kui hoonestus\u00f5iguse seadmisel lepiti kokku ja kanti kinnistusraamatusse tingimus, et hoonestus\u00f5igust v\u00f5ib v\u00f5\u00f5randada ja koormata vaid maa omaniku n\u00f5usolekul, peab korterihoonestus\u00f5iguse omanik enne vastava tehingu tegemist taotlema maaomanikult n\u00f5usolekut. <\/p>\n Tasu n\u00f5ue<\/strong><\/p>\n Maaomanik v\u00f5ib oma n\u00f5usoleku anda notaris lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i n\u00e4iteks vormistada notaris enne tehingut eraldi n\u00f5usoleku. Teiseks erinevuseks on asjaolu, et korterihoonestus\u00f5iguse omanikud ei ole ehitise aluse maa omanikeks. Ja kolmanda erisusena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua selle, et \u00fcldjuhul peab korterihoonestus\u00f5iguse omanik tasuma korterihoonestus\u00f5iguse eest hoonestus\u00f5iguse tasu. Hoonestus\u00f5iguse tasu lepitakse kokku kas \u00fche kindla summana v\u00f5i perioodiliste maksetena. Perioodiliste maksete korral kantakse see tasu reaalkoormatisena ka kinnitusraamatusse. <\/p>\n Tasu suurus on kokkuleppeline, samas tavapraktikas kasutatakse tasu arvestamist ka l\u00e4bi maa maksustamishinna, kus maa hind jaotatakse v\u00f5rdsete osadena kogu hoonestus\u00f5iguse perioodi peale v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratakse kindla protsendina maa maksustamishinnast. <\/p>\n Korterihoonestus\u00f5iguse puhul jagatakse see summa proportsionaalselt k\u00f5igi ehitises olevate korterihoonestus\u00f5iguste vahel vastavalt pinna suurusele. Lisaks hoonestus\u00f5iguse tasule peab hoonestaja maksma maat\u00fckil lasuvad maksud (n\u00e4iteks maamaksu), kui hoonestus\u00f5iguse seadmise lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.<\/p>\n Allikas: 27.juuni 2008.a. Postimehe lisa Kinnisvara ja Ehitus<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Korterit ostma hakates v\u00f5ib ostja kokku puutuda selliste terminitega nagu hoonestus\u00f5igus ja korterihoonestus\u00f5igus. Mida need \u00f5igupoolest t\u00e4hendavad? Hoonestus\u00f5iguse alusel v\u00f5ib isik, kes ei ole maat\u00fcki omanik, p\u00fcstitada ja omada maat\u00fckil ehitist kokkulepitud tasu eest ja kindla t\u00e4htaja jooksul. Hoonestus\u00f5iguse seadmisel annab maat\u00fcki omanik maa kasutamis\u00f5iguse teisele isikule ehk sellele, kes maat\u00fckile mingi hoone ehitab. Samas […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21881"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21881"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21881\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21881"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21881"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21881"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}