P\u00fcstloodis t\u00f5usnud kinnisvarahindade langemisega seotud esmased tulised emotsioonid on n\u00fc\u00fcdseks tuurid maha v\u00f5tnud ning s\u00fcveneda saab esialgsetesse anal\u00fc\u00fcsidesse ja selgitada v\u00e4lja raugenud kinnisvarabuumist v\u00f5itjad.Eesti Statistikaameti andmetel ehitati aastatel 1950–1989 kokku 457 200 ehk 23,5 miljonit m2 eluruume. J\u00e4rgnevatel aastatel kuni aastani 2006 oli ehitatuid eluruumide arvuks 42 200 ehk 3,3 miljonit m2. <\/p>\n
Nendest arvudest n\u00e4htub, et taasiseseisvusperioodil oleme juurde ehitanud k\u00f5igest 10 protsenti Eesti elamufondist, mis ehitati n\u00f5ukogude ajal.
V\u00e4idetavalt on n\u00f5ukogudeaegse elamufondi ekspluatatsiooniajaks arvestatud orienteeruvalt kuni 50 aastat. Seega on hoonete elukaar l\u00f5ppemas ning need vajavad kapitaalremonti. <\/p>\n
Marja poe traagiline n\u00e4ide on vast ekstreemseim, kus tegemist oli konkreetse ehitamispraagiga, kuid k\u00f5ige suuremaks probleemiks olemasoleva elamufondi juures on tehnos\u00fcsteemide kehv kvaliteet ning praktiliselt olematu soojustus. <\/p>\n
Renoveerimata kortermajade k\u00fcttekulu on kordades suurem uute kortermajade omadest.<\/p>\n
Ringiga n\u00f5udluse juurde tagasi<\/p>\n
Taasiseseisvumisperioodi elamuehituse v\u00f5ib jagada tinglikult kolme etappi: 1990–1994, mil ehitati aastas keskmiselt 3120 eluruumi ehk 296 000 m2; 1995-2002, mil valmis aastas keskmiselt 887 eluruumi ehk 84 000 m2 ning 2003-2006, kui aastas ehitati keskmiselt 3625 eluruumi ehk 300 000 m2.<\/p>\n
Eelnevast j\u00e4reldub, et buumi ajal ehitati sama palju kui iseseisvuse alguses. Huvitav on j\u00e4lgida sedagi, et Lasnam\u00e4el elab 112 000 elanikku ja buumi ajal ehitati 5-6 kortermaja. Mustam\u00e4el elab 64 000 elanikku ja buumi ajal ehitati ca 19-20 kortermaja.<\/p>\n
Millised on j\u00e4rgmised trendid — kas j\u00e4rgmise k\u00fcmne aastaga hakatakse v\u00e4\u00e4rtustama ka kauar\u00e4\u00e4gitud P\u00f5hja-Tallinna ja sadama-ala? Ilmselt on statistikas suur hulk k\u00fcsitavusi, kuid mingisuguse ettekujutuse elamuehitusest annab see siiski.<\/p>\n
Taasiseseisvumisperioodil juurde ehitatud elamud annavad lootust, et mingil hetkel peaks n\u00f5udlus uute korterite j\u00e4rele taastuma. Sarnaselt autoostjatele jaguneb ka korteriostjate seltskond tinglikult kaheks: uute ja vanemate elamute pooldajad. <\/p>\n
Tekib ka huvitav v\u00f5rdlus — osta eksklusiivne vana auto, arvestades seejuures remondile kuluvate lisakuludega v\u00f5i suruda ego alla ning osta tavaline, kuid see-eest uus, mis t\u00e4hendab v\u00e4hemalt kahte-kolme muretut aastat.<\/p>\n
Uus kasukas vana hinnaga<\/p>\n
Tundub, et kinnisvarabuumist v\u00f5itsid k\u00f5ige rohkem inimesed, kes suutsid oma vana korteri maha m\u00fc\u00fca ja soetada enamv\u00e4hem sama hinnaga uude kortermajja sarnase v\u00f5i suurema elamispinna. Seega v\u00f5ib kujundlikult \u00e4elda, et inimene m\u00fc\u00fcs oma vana kasuka maha ning sai sama hinna eest uue. <\/p>\n
V\u00f5itjate hulka v\u00f5ib lugeda ka inimesed, kes suutsid oma vana korteri v\u00e4ga hea hinnaga maha m\u00fc\u00fca ning uude kortermajja eluasemelaenu toel suurema osta. <\/p>\n
Kui v\u00f5etud laenu keskmiseks pikkuseks on 30 aastat, on suur vahe, kas hoone vanus on 40-60 aastat v\u00f5i on see ekspluatatsiooni alles antud. <\/p>\n
Vana hoonet v\u00f5ib k\u00fcll \u00fcritada renoveerida ja rekonstrueerida, kuid kokkuv\u00f5ttes on olukord sama kui autodegagi — ehita ja pahtelda Žigulid palju tahad, Mercedeseks seda ikka ei muuda.<\/p>\n
T\u00e4na on tekkimas uued ja huvitavad k\u00fcsimused. Uute kortermajade ruutmeetri m\u00fc\u00fcgihinna maksumus tasapisi k\u00fcll langeb, kuid millise piirini? <\/p>\n
Uue kortermaja kortereid, mille ruutmeetri m\u00fc\u00fcgihinna sees on maa- ja ehitusmaksumus, finantseerimis- ja m\u00fc\u00fcgikulu ning arendaja kasum, ei hakata kunagi tasuta jagama. <\/p>\n
Arvestades, et \u00e4\u00e4relinnas on korteri m\u00fc\u00fcgihind ligi 20 000–27 000 kr\/m2, peaks vanade n\u00f5ukogudeaegsete korterite m\u00fc\u00fcgihind olema olenevalt asukohast odavam 25-35 protsenti. <\/p>\n
Seega, milline on hind, millega p\u00fc\u00fctakse uute korterite ostjaid — kas on see maagiline 20 000 krooni piir, millest suudetakse allapoole tulla? <\/p>\n
Kusjuures nimetatud summa oli buumiaegsel perioodil ainult ehituse hind. <\/p>\n
Kui uue korteri hind suudetakse mahuga alla tuua, siis milliseks j\u00e4\u00e4b reaalselt vanade korterite ruutmeetri hind? Ilmselt saame alles aastate p\u00e4rast n\u00e4ha, kes pikema k\u00f5rre t\u00f5mbas.<\/p>\n
Allikas: 2.juuli 2008.a. Eesti Postimehe lisa Kinnisvara ja Ehitus<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
P\u00fcstloodis t\u00f5usnud kinnisvarahindade langemisega seotud esmased tulised emotsioonid on n\u00fc\u00fcdseks tuurid maha v\u00f5tnud ning s\u00fcveneda saab esialgsetesse anal\u00fc\u00fcsidesse ja selgitada v\u00e4lja raugenud kinnisvarabuumist v\u00f5itjad.Eesti Statistikaameti andmetel ehitati aastatel 1950–1989 kokku 457 200 ehk 23,5 miljonit m2 eluruume. J\u00e4rgnevatel aastatel kuni aastani 2006 oli ehitatuid eluruumide arvuks 42 200 ehk 3,3 miljonit m2. Nendest arvudest n\u00e4htub, et taasiseseisvusperioodil […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21883"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21883"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21883\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21883"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21883"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21883"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}