{"id":21885,"date":"2008-07-07T00:00:00","date_gmt":"2008-07-07T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2008-07-07T00:00:00","modified_gmt":"2008-07-07T00:00:00","slug":"uudis-21885","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21885\/","title":{"rendered":"Suurt hinnaalandust saavad \u00fcksikud kinnisvara ostjad"},"content":{"rendered":"
\u00fcks Eesti kinnisvaram\u00fc\u00fcja n\u00f5ustus korteri hinda langetama koguni kuue miljoni krooni v\u00f5rra, ent kui saabus aeg minna notari juurde tehingut kinnitama, kadus ostja kui vits vette. <\/div>\n
\n

Miks ostja loobus? Imelise allahindlusena tunduv tehing jooksis kinnisvaraspetsialistide s\u00f5nul luhta ilmselt sel proosalisel p\u00f5hjusel, et Pirita teel asuva korteri alghind oli Eesti m\u00f5istes \u00fcsna kr\u00f5be – 14 miljonit krooni. Ja kuigi summa kukkus kaheksa miljonini, osutus see ostjale siiski \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivaks.<\/p>\n

\u00fcks Taani majandusajaleht reastas \u00e4sja lausa k\u00fcmmekond v\u00e4rsket m\u00fc\u00fcgitehingut, kus kinnisvara hind kukkus algsest mitu miljonit krooni madalamale. Eestis annab selliseid n\u00e4iteid siiski otsida.<\/p>\n

Kinnisvarafirmade v\u00e4itel on praegu tavaline allahindlustaks 5–10 protsenti ning 20–40-protsendilist langust tuleb harva ette. Kes nii palju alla suudavad kaubelda, on spetsialistide s\u00f5nul pigem \u00f5nnega koos.
Nii t\u00f5i Arco Vara n\u00e4ite Tallinna kesklinna 4-toalisest korterist, mis pandi aasta tagasi
4,7 miljoni krooniga m\u00fc\u00fcki. Vahepeal leiti ostja, kes olnuks n\u00f5us korteri ostma nelja miljoniga, ent omanik polnud n\u00f5us. <\/p>\n

«M\u00f5ned kuud tagasi m\u00fc\u00fcdi see korter aga 3,2 miljoni krooniga, seega allahindluseks
1,5 miljonit krooni,» teatas Arco Vara kommunikatsioonispetsialist Anu V\u00f5lma. <\/p>\n

«Eks praegu on tegu ikka pigem \u00f5nneloosiga, p\u00e4ris \u00fcldisest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsest hinnalangusest r\u00e4\u00e4kida ei saa,» tunnistas V\u00f5lma. Tema s\u00f5nul annavad nii palju hinnas alla omanikud, kel m\u00fc\u00fcgiga kiire. Samuti need, kellele j\u00f5uab kohale, et nad on oma vara liiga k\u00f5rgelt hinnanud.<\/p>\n

Suur \u00f5nnem\u00e4ng<\/strong><\/p>\n

\u00fcks teine \u00f5nnelik sai Tartus jaole poolteist aastat m\u00fc\u00fcgis olnud palkmajakarbile, mille esialgne hind kukkus lausa poole madalamaks. Algul 2,1 miljonit maksnud maja m\u00fc\u00fcdi m\u00e4\u00e4dunud kuul miljoni krooniga.
«Praeguseks on huupi ostmiste aeg m\u00e4\u00e4das ja omanikud sunnitud valdused alla hindama,» t\u00f5des V\u00f5lma. Kallimate korterite ja majade puhul on 1–1,5 miljoni kroonine allahindlus \u00fcsna tavap\u00e4rane.<\/p>\n

Uus Maa Kinnisvarab\u00fcroo konsultant Kaie Kullik selgitas, et suurt hinnalangust ei pakuta siiski k\u00f5igi kallimate majade puhul, vaid juhul, kui omanik on kangekaelselt alustanud m\u00fc\u00fcki turuhinnast oluliselt soolasema hinnaga. <\/p>\n

«N\u00fc\u00fcd kui ostja teeb reaalse pakkumise, saab m\u00fc\u00fcjalegi selgeks, et see ongi praegune turuhind, mida tema kinnisvara eest v\u00f5imalik saada,» m\u00e4rkis Kullik.<\/p>\n

Maaklerina soovitab ta aga m\u00fc\u00fcjal t\u00f5siselt kaaluda ostjate tehtud pakkumisi. «N\u00e4iteks v\u00f5in tuua \u00fche oma pakkumise – Randveres asuva 1990. aastate 130 ruutmeetri suuruse eramu, mis eelmise aasta kevadel tuli omaniku soovil m\u00fc\u00fcki k\u00f5rgema hinnaga, kui ta v\u00e4\u00e4rtus tol ajal tegelikult oli.» Esialgu k\u00fcsitud 3,9 miljonist sai m\u00fc\u00fcgihetkeks 2,35 miljonit krooni.<\/p>\n

Optimistlikud m\u00fc\u00fcjad<\/strong><\/p>\n

Miks suuri hinnalangusi kas v\u00f5i v\u00f5rreldes Taaniga Eestis v\u00e4he kohtab, seisneb Kulliku arvates t\u00f5igas, et k\u00f5ik m\u00fc\u00fcjad ei ole veel aru saanud praegustest tegelikest tehinguhindadest.<\/p>\n

«Ja ka ilmselt sellep\u00e4rast, et paljud objektid, mida praegu m\u00fc\u00fcakse, on ostetud hindade k\u00f5rgpunktis ja m\u00fc\u00fcja ei ole valmis kahjumiga kauplema,» viitas Kullik paljude omanike v\u00f5etud pangalaenudele.<\/p>\n

1Partneri tegevdirektor Martin Vahter tunnistas, et l\u00e4hiajal, n\u00e4iteks \u00fche kuu jooksul, Eestis 40-protsendilist hinnalangust ei tule. «K\u00fcll oleme m\u00fc\u00fcnud objekte, mille hind on v\u00f5rreldes 2006. aasta l\u00f5puga langenud kuni 40 protsenti,» t\u00f5des ta.<\/p>\n

Seda v\u00f5ib Vahteri s\u00f5nul selgitada asjaoluga, et suhteliselt l\u00fchikese vaba kinnisvaraturu ajalooga Eestis ei ole sarnast olukorda varem ette tulnud ning ostjatel-m\u00fc\u00fcjatel puudub kogemus, kuidas k\u00e4ituda.
Inimeste seas levivat siiani ka arvamus, et kinnisvara hinnad v\u00f5ivad ainult t\u00f5usta. «Paljud pigem loobuvad m\u00fc\u00fcmisest kui lepivad odavama hinnaga,» selgitas Vahter.<\/p>\n

Pindi Kinnisvara P\u00f5hja regiooni juht T\u00f5nis Meister \u00fctles aga, et ka hinna langetamine ei garanteeri tingimata m\u00fc\u00fcki. «N\u00e4iteks mitme korteriga puit­elamu, millele oli ostja olemas 2007. aasta kevadel 14 miljoni krooniga, ootab t\u00e4naseni ostjat 9,9 miljoniga.»<\/p>\n

Adaur Grupp O\u00fc kinnisvarakonsultant T\u00f5nu Toompark nentis, et  kinnisvara m\u00fc\u00fcjate arvamus kinnisvaraturu arengutest on m\u00e4rksa positiivsem kui ostjail. «See on ju nii inimlik – n\u00e4ha kehvas olukorras ennast pisut positiivsemalt,» t\u00f5des Toompark. «K\u00f5rvale j\u00e4etakse faktid, mis r\u00e4\u00e4givad hinna langetamise keelt.»<\/p>\n

 <\/p>\n

KOMMENTAAR <\/strong><\/font><\/p>\n

Kes laseb hinna alla?<\/strong> <\/p>\n

T\u00f5nu Toompark<\/strong>
Adaur Grupp O\u00fc <\/em><\/p>\n

M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt on hinda n\u00f5us langetama kahte t\u00fc\u00fcpi kinnisvaram\u00fc\u00fcjad. Esiteks need, kelle esialgne pakkumishind on utoopilises k\u00f5rguses ning ajapikku on tekkinud arusaam, et hinda langetamata m\u00fc\u00fcgitehinguni j\u00f5uda ei ole v\u00f5imalik.<\/p>\n

Teine grupp suuri hinnalangetajaid on need, kes on h\u00e4das laenu tagastamise v\u00f5i muude kohustuste t\u00e4itmisega ning kel on kinnisvara tulemusliku realiseerimisega tuli takus.<\/p>\n

Kui sellistel kinnisvaram\u00fc\u00fcjatel j\u00e4\u00e4b vara mingi aja jooksul m\u00fc\u00fcmata, siis hakkab sellega tegelema kohtut\u00e4itur ning siis on tulemus m\u00fc\u00fcja jaoks veelgi ebasoodsam. Nii on kiirustajatel m\u00f5istlik ise hinda langetada, et asi aetud saaks.<\/p>\n

Allikas: 7.juuli 2008.a. Eesti Postimees<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00fcks Eesti kinnisvaram\u00fc\u00fcja n\u00f5ustus korteri hinda langetama koguni kuue miljoni krooni v\u00f5rra, ent kui saabus aeg minna notari juurde tehingut kinnitama, kadus ostja kui vits vette. Miks ostja loobus? Imelise allahindlusena tunduv tehing jooksis kinnisvaraspetsialistide s\u00f5nul luhta ilmselt sel proosalisel p\u00f5hjusel, et Pirita teel asuva korteri alghind oli Eesti m\u00f5istes \u00fcsna kr\u00f5be – 14 miljonit […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21885"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21885"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21885\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21885"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21885"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21885"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}