{"id":21886,"date":"2008-07-07T00:00:00","date_gmt":"2008-07-07T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2008-07-07T00:00:00","modified_gmt":"2008-07-07T00:00:00","slug":"uudis-21886","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21886\/","title":{"rendered":"Kuhu rajada enda maamaja"},"content":{"rendered":"<p>Samas on siis ka hinnad k\u00f5rgemad ning ehitus kallim.<\/p>\n<p>Lagedi ja Aruk\u00fcla vahelise tee veeres kasvab plakateid nagu samas p\u00f5llu peal seeni: &#8216;M\u00fc\u00fca krundid&#8217;, &#8216;M\u00fc\u00fca maa&#8217;, &#8216;M\u00fc\u00fca krunt koos \u00e4rihoonega&#8217;. Paistab olevat hea plakatiaasta. Omanimelise plakati taustal naeratab ka Pindi Kinnisvara maade ja majade maakler Olav Leok.<\/p>\n<p>Kolmehektarine t\u00fckk p\u00f5llumaad Lagedist paari kilomeetri kaugusel on jagatud k\u00fcmneks 3000-4000 m2 suuruseks krundiks. <\/p>\n<p>Pindi krundid asuvad lagedal, ainsal k\u00f5rgemal paigal on juba \u00fcks maja. Leoki hinnangul on metsa sisse krundi ostmine siiski kahe otsaga kaup: kui kallis raha k\u00f5rghaljastuse eest makstud, j\u00e4\u00e4b tihti \u00fcle ainult kurvalt vaadata, kuidas \u00fcmberkaudsete majade kerkides kaunis m\u00e4nnimets h\u00f5rendikuks harveneb. Sel juhul on m\u00f5istlikum valida odavam krunt ning sinna ise puud istutada.<\/p>\n<h1 class=\"artikkelvahe\"><font size=\"2\">Kiibitsejaid rohkem kui reaalseid maat\u00fcki ostjaid<\/font><\/h1>\n<p>Siinne maat\u00fckk on k\u00fcllaltki t\u00fc\u00fcpiline. Kinnisvarabuumi ajal liikusid paljud arendajad Tallinna ringtee \u00fcmbrusse. Mullusega v\u00f5rreldes on ostjaid m\u00e4rgatavalt v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud, huvilisi jagub palju rohkem kui tehinguid. Ometi on seis siin parem kui m\u00f5nelgi pool mujal: kolmsada meetrit Kulli raudteejaamani ja l\u00e4hedane bussiliin, asfalttee viib 30 minutiga kesklinna ja elektrikapid seisavad liitujaid oodates krundiveerel. <\/p>\n<p>T\u00f5si, Viimsi elanikel on poed ja lasteaiad l\u00e4hemal ning rohkem naabrite seltsi, ent seal on ka hinnad teised. Siin maksab enamik krunte umbes 800 000 krooni. Vaid \u00fcks on teistest kallim &#8211; 1,5 miljonit -, sest teistest suuremale krundile on lubatud ehitada kaks hoonet.<\/p>\n<p>&#8216;Hinda k\u00fcsitakse p\u00e4ris sageli, aga kui selgub, et peaaegu sama hinna eest saab mujal m\u00e4bleeritud maja, hakkab inimene kahtlema,&#8217; nendib maakler. &#8216;Majaostjal j\u00e4\u00e4b \u00e4ra k\u00f5ik see projektijuhtimine ja stress, mis ehitamisega paratamatult kaasneb.&#8217;<\/p>\n<p>Miks leidub siis igal ajal ikkagi neid, kes vabatahtlikult enda kaela kogu selle sekeldamise v\u00f5tavad? &#8216;Inimese ettekujutus tema oma majast sisaldab alati n\u00fcansse, millest valmis maja ostes peab loobuma,&#8217; vastab Leok. Kui on kinnisvara omamise kogemus &#8211; teadmine, milliseid ruume vaja l\u00e4heb ja mis peab kus kohas olema -, saab ise ehitades teha k\u00f5ik sellele vastavalt.&#8217;<\/p>\n<h1 class=\"artikkelvahe\"><font size=\"2\">Ostja arvestagu v\u00e4hemalt 30 000 krooni puurkaevule<\/font><\/h1>\n<p>Lagedi kruntidega on lugu lihtne: pole siin ei looduskaitse- ega Natura-ala oma erin\u00f5uetega, pole muinsuskaitselisi piiranguid. Veevarustusele on leitud lahendus koost\u00e4\u00e4s Raasiku vallaga: kuluka veetorustiku asemel saadi luba rajada igale krundile oma puurkaev. <\/p>\n<p>Ligi 30-40 000 krooni maksev puurkaev on \u00fcks kahest p\u00f5hilisest lisakulust, millega ostja peab arvestama. Elektri\u00fchendusega liitudes makstav ampritasu on teine, s\u00f5ltuvalt amprite arvust v\u00f5ib see j\u00e4\u00e4da 16-25 000 krooni piiresse. Igal pool maahuviline siiski nii kergelt ei p\u00e4\u00e4se.<\/p>\n<p>Uus Maa Kinnisvarab\u00fcroo maade ja majade maakler K\u00fclli Friedrichson loetleb terve hulga k\u00fcsimusi, millele krundiostja peaks t\u00e4helepanu p\u00e4\u00e4rama: kommunikatsioonid, kas kinnistule on vaja detailplaneeringut, infrastruktuuri olemasolu, ehitus\u00f5igused, piirangud, naabrid, tee-, vee- ja elektriservituudid jne.<\/p>\n<p>&#8216;Looduskaitseseaduse j\u00e4rgi kehtivad ranna v\u00f5i kalda kasutamise kitsendused, kui seal on piiranguv\u00e4\u00e4nd, ehituskeeluv\u00e4\u00e4nd v\u00f5i veekaitsev\u00e4\u00e4nd,&#8217; hoiatab Friedrichson.<\/p>\n<p>Ober-Haus Kinnisvara atesteeritud kinnisvaraspetsialisti Ene Arro hinnangul annab ostjale k\u00f5ige paremini infot detailplaneering. Sagedamini tuleb piiranguid ette veekogude \u00e4\u00e4res, tihti esineb ka kivikalmete ja ohvrikividega seotud muinsuskaitsealaseid piiranguid. &#8216;Alati tuleks uurida k\u00f5ikv\u00f5imalike piirangute kohta ka kohalikust omavalitsusest,&#8217; kinnitab Arro. <\/p>\n<h1 class=\"artikkellisa\"><font size=\"2\">Kommentaar<\/font><\/h1>\n<div class=\"artikkelautor\">Ene Arro<br \/>Ober-Haus Kinnisvara atesteeritud kinnisvaraspetsialist<\/p>\n<\/div>\n<p>Tallinna l\u00e4hedal tuleb looduskaitsealaseid piiranguid ette peamiselt kruntidel, mis piirnevad veekoguga. Harva leidub eramukruntidel kaitsealuseid taimi. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist vanemate, varem hoonestatud olnud kruntide v\u00f5i endiste aianditerritooriumitega. <\/p>\n<p>Krunti ostev inimene peaks kindlasti tutvuma detailplaneeringuga. M\u00fc\u00fcjalt tuleb uurida kommunikatsioonide olemasolu ning kas liitumiste eest on tasutud. Liitumisteta krundi hinnale lisanduvad kopsakad liitumistasud. Oluline on ka juurdep\u00e4\u00e4suteede olukord. Suvel krunti ostes tuleb uurida teede olukorda suurvee ajal ja talvel. T\u00e4htis on teada, kellele teed kuuluvad. Sellest s\u00f5ltub, kes teede korrashoiu eest vastutab ja tasub. Uusarendusrajoonides tasub uurida ka t\u00e4navavalgustuse valdaja kohta. Kuival ajal maksab uurida, kas krundile koguneb sadevett ja kuidas saab selle \u00e4ra juhtida. Paese pinnase korral v\u00f5iks k\u00fcsida radooniuuringute kohta.<\/p>\n<p>Allikas: 7.juuli 2008.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suvel ostetakse maale elamukrunte m\u00e4rksa enam kui talvel: roheline maa n\u00e4eb parem v\u00e4lja ning puhkuse ajal on aega otsida.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21886"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21886"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21886\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21886"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21886"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21886"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}