P\u00e4rast aastat 2000, kui Euroopa kinnisvarahinnad alustasid t\u00f5usu k\u00f5rgustesse, on n\u00fc\u00fcdseks ilmselge, et langus osutub m\u00e4rksa valusamaks kui eelnevatel langusperioodidel. <\/p>\n
Standard & Poors'i hinnangul kujuneb langus pikaks ja vaevaliseks. Kogu Euroopas on kinnisvaraturu viimase 8–10 aasta tendentsiks olnud pidev t\u00f5us, mille pidurdumist veel aasta tagasi polnud v\u00f5imalik kindlalt v\u00e4ita. <\/p>\n
Paljudes maades nagu Hispaanias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Rootsis ja Taanis on olnud see t\u00f5us siiani mitmekordne. <\/p>\n
Viiendal kohal hinnat\u00f5usus Euroopas oli Rootsi, kus hinnad t\u00f5usid kaheksa viimase aastaga 88 protsenti. Taanis ja Iirimaal t\u00f5usid kinnisvarahinnad enne n\u00fc\u00fcdset langust \u00fcle kolme korra. <\/p>\n
Turg p\u00e4\u00e4rdus<\/strong><\/p>\n Kuid n\u00fc\u00fcd aastal 2008 on tuuled p\u00e4\u00e4rdunud ning hinnad alustanud langust. Suurbritannias on hinnalangus olnud 9 protsenti alates eelmise aasta augustist ja Iirimaal 12 protsenti alates 2007. aasta jaanuari tipptasemest.<\/p>\n Samuti l\u00e4hevad kinnisvarahinnad alla Hispaanias, langus oli selle aasta esimeses kvartalis v\u00f5rreldes mulluse sama perioodiga lausa 24 protsenti. Hinnad on ettetuntavalt allapoole liikumas l\u00e4hemates kvartalites. <\/p>\n K\u00f5rged intressiprotsendid, aina enam piiranguid pankadelt ning v\u00e4henenud ostuj\u00f5ud paneb piirangu edasisele reaalsele kinnisvarahindade t\u00f5usule terves Euroopas.<\/p>\n Kehvem on olukord riikides, kus on olnud tugev hindade t\u00f5us kombinatsioonis k\u00f5rge laenutasemega. <\/p>\n Ees on sundm\u00fc\u00fcgid<\/strong><\/p>\n Suurbritannias on hinnad langenud veerandi ning 1,7 miljoni inimese kodu v\u00e4\u00e4rtus ei kata enam nende eluasemelaenu summat. Ning need, kes on sunnitud m\u00fc\u00fcma oma kinnisvara sellises olukorras, on asetatud eriti raskesse olukorda.<\/p>\n V\u00f5rreldes 1990. aastatel toimunud langusega v\u00f5ib \u00e4elda, et praegune on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt s\u00fcgavam ning n\u00e4eb v\u00e4lja tunduvalt drastilisem kui varasematel langusperioodidel.<\/p>\n Hispaanias on langus selgelt seotud t\u00e4\u00e4tuse kasvuga ehitussektoris, ehitustellimuste v\u00e4henemisega ja ka SKP langusega. Iirimaal on n\u00e4ha hindade j\u00e4tkuvat langust igal kuul kuni k\u00e4esoleva aasta l\u00f5puni. See t\u00e4hendab 20-protsendilist langust v\u00f5rreldes tipphetkega. <\/p>\n Hispaania statistikainstituudi andmetel langevad hinnad seal veel tugevalt. See annab samas hea v\u00f5imaluse vaesematele idaeurooplastele, sh eestlastele, kes sooviksid endale soetada kinnisvara Hispaaniasse. <\/p>\n Erinevate anal\u00fc\u00fctikute ja Barcelona \u00fclikoolis l\u00e4biviidud uuringute andmetel v\u00f5ivad Hispaania kinnisvarahinnad langeda l\u00e4hima kahe aasta jooksul j\u00e4tkuvalt kuni 20 protsenti. <\/p>\n Kuid samas ei saaks seda kindlasti nimetada mingiks suureks krahhiks, pigem v\u00e4ikseks šokiks. Erinevate arvamuste kohaselt langevad hinnad eriti populaarsetes turismipiirkondades nagu pealinn Madrid ja Barcelona. <\/p>\n Praeguseks on hinnalangus toimunud v\u00f5i toimumas 12 Hispaania provintsis 50st.Vaid Marbella piirkond on oma hinnatasemelt ja pakkumistelt j\u00e4\u00e4nud samaks nagu eelnevatel aastatel, kuid prognoositakse, et varem v\u00f5i hiljem peab ka seal hinnatase m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral kukkuma.<\/p>\n Mis puutub Skandinaavia ja Balti riikidesse, siis siin ei ole arengusuund oluliselt teistsugune kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopas. Vaid enamikus Ida-Euroopa riikides ja Saksamaal ei ole esialgu n\u00e4ha m\u00e4rgatavat hinnalangust.<\/p>\n Tarbija v\u00f5ib v\u00f5ita<\/strong><\/p>\n M\u00f5nede Rootsi kinnisvaraekspertide arvates kaasneb langusega positiivne efekt tarbijale. N\u00e4iteks kui \u00fcks v\u00e4ike maja, mis oli enne hinnatud 2 miljonile Rootsi kroonile (3,34 miljonit Eesti krooni), m\u00fc\u00fcakse n\u00fc\u00fcd 1,6 miljoniga (2,67 miljoni Eesti krooniga). <\/p>\n M\u00fc\u00fcja kaotab k\u00fcll 400 000 Rootsi krooni (668 400 Eesti krooni), kuid samas saab osta suurema maja. Elamu, mille v\u00e4\u00e4rtus oli veel l\u00e4himinevikus 4 miljonit Rootsi krooni (6,68 miljonit Eesti krooni) m\u00fc\u00fcakse n\u00fc\u00fcd 3,2 miljoniga (5,34 miljonit Eesti krooni). <\/p>\n Ostja saab seega 800 000 krooni (1,33 miljonit Eesti krooni) ulatuses allahindlust. Seda peavad rootsi anal\u00fc\u00fctikud kindlaks signaaliks kinnisvarahindade langusest. Veel ei osata aga \u00e4elda, kas langus kujuneb aasta l\u00f5pu seisuga 10- v\u00f5i 20-protsendiliseks.<\/p>\n SBAB-anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul on kinnisvarahindade langus seotud ka t\u00e4\u00e4turu ja reaalsissetulekutega. <\/p>\n Rootsi ootab selgust<\/strong><\/p>\n Suhteliselt kiire t\u00f5usuga periood koos \u00fclehinnatud kinnisvarahindadega saavutas oma kriitilise piiri nii reaalses ostuj\u00f5us kui ka kinnisvara omahinna suhtes v\u00f5rreldes kinnisvara tegeliku v\u00e4\u00e4rtusega. <\/p>\n Rootsis on vaid Stockholmi kesklinna piirkonnas olnud areng vastupidine. Ent kui m\u00e4rgatavat hinnat\u00f5usu pole isegi olnud, on hindade tase j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge. <\/p>\n Samas on surve hindadele tugev, mist\u00f5ttu m\u00f5ningast hinnalangust on oodata ka seal. L\u00f5pliku hinnangu olukorrale saab rootsi anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul anda alles 2009. aasta alguseks. <\/p>\n Kui turul pakutav kinnisvara ei leia ostjaid ning pakkumiste arv aina suureneb, siis v\u00f5ib juba detsembri alguseks \u00e4elda, et langus tuleb tugev. <\/p>\n Vaatamata toimuvale ei usu k\u00f5ik rootsi kinnisvaramaaklerid, et langus v\u00f5iks ulatuda 20-30 protsendini. Paljude maaklerite arvates j\u00e4\u00e4b see siiski 10 protsendi ligidale v\u00f5i peatub \u00fcldse. <\/p>\n Villade ja suuremate majade hinnad kohati t\u00f5usevad. N\u00e4iteks on kogu Rootsis eelmisest s\u00fcgisest alates majade hinnad t\u00f5usnud ligikaudu neli protsenti. <\/p>\n H\u00e4ssleholmis ja Borl\u00e4nges isegi 14 protsenti. Praegu j\u00e4\u00e4b keskmine majahind Rootsis 1,86 miljoni Rootsi krooni piiresse (3,10 miljonit Eesti krooni).Norra 2002. a tasemel<\/strong><\/p>\n Norras on keskmine eluaseme ruutmeetrihind praeguseks veerandi v\u00f5rra madalam kui 2007. aasta detsembris. <\/p>\n See on heaks uudiseks esimest korda kinnisvaraturule tulnud ostjaile. Norra prognooside kohaselt j\u00f5utakse aastaks 2009 t\u00f5en\u00e4oliselt tagasi 2002. aasta tasemeni. <\/p>\n Esimese poolaastaga on Norras m\u00fc\u00fcdud 8000 korterit v\u00e4hem kui aasta varem samal ajal. See n\u00e4itab Norra kinnisvarab\u00fcroode andmetel ligi 15,1 protsendi suurust langust. Eelmise kriisiperioodi ajal aastail 1988–1991 oli Norras langus ligi 7,7 protsenti.<\/p>\n Taanis on olnud kinnisvaraturg languses juba pikemat aega ja business.dk andmetel on 2008. aasta s\u00fcgisel langus s\u00fcgavam kui aasta varem. <\/p>\n \u00fcle 6000 Taani kinnisvarapakkuja v\u00f5ivad konstanteerida fakti, et nende pakutav kinnisvara on seisnud terve aasta ilma potensiaalsete ostjateta ja reaalselt teostamata ostuga. <\/p>\n \u00fcle 10 protsendi k\u00f5ikidest m\u00fc\u00fcgil olevatest majadest on Taanis pakkumisel \u00fcle 300 p\u00e4eva enne kui reaalne ostu-m\u00fc\u00fcgitehing sooritatakse. <\/p>\n Korterite puhul j\u00e4\u00e4b see protsent 16 protsendi piiresse. N\u00e4iteks v\u00f5ib Kopenhaageni hinnatud rannapiirkonnas leida hulganisti t\u00fchje kortereid, mis ei leidnud ostjaid terve aasta jooksul. <\/p>\n Taanile m\u00f5jub odav kaup<\/strong><\/p>\n Taani kinnisvarahindasid surub aina enam alla ka sissetulekute suhteline v\u00e4henemine ja odavate ehitusmaterjalide import ning Balti riikidest ja Poolast tuleva odavama rendit\u00e4\u00e4j\u00f5u kasutamine ehitussektoris. <\/p>\n Kopenhaaagenisse ja Aarhusi on plaanis ehitada elupindu, mille tootmine toimub Baltikumis, kus on t\u00e4\u00e4j\u00f5ukulud mitmeid kordi madalamad kui kus tahes Skandinaavias. Seega peavad P\u00f5hjamaad hinnasurve \u00fcheks p\u00f5hjuseks ka Eesti odavamat ehituse ja t\u00e4\u00e4j\u00f5uhinda.<\/p>\n Lisaks Taanile, Rootsile ja Norrale on aga sama tendentsi n\u00e4itamas ka Eesti kinnisvaraturg, kus enne Euroopa Liiduga liitumist oli nii hinnat\u00f5us kui turu atraktiivsus v\u00f5rreldes vanemate liikmesriikidega v\u00e4ike. <\/p>\n N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib \u00e4elda, et Eestis toimunud hinnat\u00f5us j\u00f5udis viimase paari aastaga j\u00e4rele teistele L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikidele ja P\u00f5hjamaadele. <\/p>\n Majade hindade osas toimus aga suurim langus L\u00e4tis, kus selle aasta suve alguseks olid hinnad mullu sama ajaga v\u00f5rreldes langenud \u00fcle 38 protsendi ja seda inflatsiooni arvestades. <\/p>\n Euroopas toimus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseim eramute hindade langus 2008. aasta esimese kvartali l\u00f5puks, kui aastaga olid Iirimaal kukkunud hinnad 13,2, Luksemburgis ligi 6, Maltal ligi 5 ja Portugalis 4,3 protsenti. <\/p>\n Suurbritannias oli hinnalangus samal perioodil veel \u00fcsna v\u00e4ike, kuid langus sai suurema hoo sisse aasta algul. Esimese kvartali jooksul langesid hinnad inflatsiooni arvesse v\u00f5ttes \u00fcle 2 protsendi. <\/p>\n Allikas: 21.august 2008.a. Eesti Postimehe lisa Kinnisvara ja Ehitus<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" P\u00e4rast aastat 2000, kui Euroopa kinnisvarahinnad alustasid t\u00f5usu k\u00f5rgustesse, on n\u00fc\u00fcdseks ilmselge, et langus osutub m\u00e4rksa valusamaks kui eelnevatel langusperioodidel. Standard & Poors'i hinnangul kujuneb langus pikaks ja vaevaliseks. Kogu Euroopas on kinnisvaraturu viimase 8–10 aasta tendentsiks olnud pidev t\u00f5us, mille pidurdumist veel aasta tagasi polnud v\u00f5imalik kindlalt v\u00e4ita. Paljudes maades nagu Hispaanias, Prantsusmaal, Suurbritannias, […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21893"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21893"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21893\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21893"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21893"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21893"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}