{"id":21898,"date":"2008-09-19T00:00:00","date_gmt":"2008-09-19T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2008-09-19T00:00:00","modified_gmt":"2008-09-19T00:00:00","slug":"uudis-21898","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21898\/","title":{"rendered":"Maja keset p\u00f5ldu v\u00f5ib odavneda poole v\u00f5rra"},"content":{"rendered":"<p>Hall vastas eile aripaev.ee lugejate k\u00fcsimustele.<\/p>\n<p><strong>Kas praegu ongi kinnisvaraturu p\u00f5hi saabunud?<\/strong><\/p>\n<p>Sellele k\u00fcsimusele ei oska t\u00e4pset ja loogiliselt p\u00f5hjendatud vastust anda mitte keegi. Kinnisvaraturu v\u00f5i \u00fcksk\u00f5ik millise turu p\u00f5hi on fakt, mida saab paraku hinnata vaid tagantj\u00e4rele. Minu isiklik hinnang on, et me n\u00e4eme veel m\u00f5ningast kinnisvarahindade langust. <\/p>\n<p><strong>Millist kinnisvara Eestis praegu ostetakse? Kas praegu on kinnisvaraturul odavm\u00fc\u00fck?<\/strong><\/p>\n<p>Languse- ja s\u00e4\u00e4stuajal on populaarsed n-\u00e4 s\u00e4\u00e4stutooted. Nii ka kinnisvaraturul, kus praegu k\u00f5ige likviidsem kaup on v\u00e4iksemad, odavamad ja \u00e4konoomsemad korterid.<\/p>\n<p><strong>Millal on \u00f5ige aeg korter soetada?<\/strong><\/p>\n<p>V\u00e4ga lihtsalt vastates on \u00f5ige aeg siis, kui selleks on vajadus, v\u00f5imalus ja veendumus, et just see konkreetne silma j\u00e4\u00e4nud objekt on \u00f5ige. Kui k\u00fcsimus on \u00f5ige hinna ajastamises, siis seda ei oska keegi t\u00e4pselt faktidele toetudes \u00e4ra p\u00f5hjendada. Praegu on kindlasti turul pakkumisi, mille ostmist v\u00f5iks pidada heaks otsuseks.<\/p>\n<p><strong>Kas Te ei arva, et kuna raha kallineb nii pankade kui ka eraisikute jaoks, siis suurem kinnisvarahindade langus on alles ees?<\/strong><\/p>\n<p>Jah, raha kallinemine koost\u00e4\u00e4s majanduse \u00fcldise negatiivse situatsiooniga on soodne pinnas kinnisvara hindade langemise surve tekkeks.<\/p>\n<p><strong>Kas on t\u00f5en\u00e4oline, et p\u00f5ldudele kinnisvaramulli ajal ehitatud majade hind Eestis v\u00f5ib kukkuda kuni 50 protsenti, nagu n\u00e4itab USA praktika?<\/strong><\/p>\n<p>Mitte \u00fckski hinnatase pole raiutud kivisse, vaid on juhitud turu poolt. Teoreetiliselt v\u00f5ib igasuguse kinnisvara hinnatase langeda ka nulli, kuid praktikas seda p\u00e4ris kindlasti ei juhtu. <\/p>\n<p>M\u00f5ne projekti v\u00f5i objekti hind v\u00f5ib t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5rreldes m\u00f5ne aja taguse tipptasemega ilmselt kuni 50 protsenti langeda k\u00fcll. Eelk\u00f5ige v\u00f5ib see puudutada halva asukohaga ning ebaratsionaalsete varade hindasid. Nii nagu autoturul, saavad ka kinnisvaraturul majanduslanguse ajal enim langust tunda eba\u00e4konoomsed ja suurte \u00fclalpidamiskuludega objektid.<\/p>\n<p><strong>Millal l\u00fckatakse kokku need jubedad kipsplaadist sarad p\u00f5ldudel? Nende turuv\u00e4\u00e4rtus on ju maa hind miinus lammutuskulud.<\/strong><\/p>\n<p>Ilmselt siis, kui nad on j\u00f5udnud oma ekspluatatsiooniperioodi l\u00f5ppu. Praegu neid ehitisi lihtsalt \u00e4ra lammutada ning loota, et maa turuv\u00e4\u00e4rtus sellisel juhul t\u00f5useks, on jaburus, mida mitte keegi ette ei v\u00f5ta. V\u00e4ga lihtne matemaatika aitab selles kahtlejatel samale arvamusele j\u00f5uda.<\/p>\n<p><strong>Millal kukuvad hinnad sellisele tasemele, et Eesti keskmine palk oleks keskmiselt 1 ruutmeetri hind?<\/strong><\/p>\n<p>See keskmise palga ja keskmise ruutmeetrihinna \u00fcks\u00fchene seos on linnalegend, mille \u00fcmberl\u00fckkamiseks leiab erinevaid n\u00e4iteid: n\u00e4iteks Soomes ja Rootsis on statistika kohaselt palga ja ruutmeetrihinna suhe veidi alla kahe.<\/p>\n<p><strong>Millise aja tasemele on kinnisvaraturg praeguseks kukkunud?<\/strong><\/p>\n<p>Tehingute arvult oleme praegu 2002.-2003. aasta tasemel, tehingute koguv\u00e4\u00e4rtuselt 2005. aasta tasemel. Keskmine korteri hind Tallinnas ja Harjumaal on praegu ligikaudu 2006. aasta alguse tasemel, umbes 20 500 kr\/m2, 2007. aasta alguses oli hinnatase 25 000-26 000 kr\/m2.<\/p>\n<p><strong>Kas Tallinna kesklinna korter polegi enam turvaline investeering?<\/strong><\/p>\n<p>Iga investeerimisega kaasneb kaotamise v\u00f5imalus. Pikemas perspektiivis v\u00f5ib Tallinna kesklinna korterit siiski pidada turvaliseks investeeringuks, kuigi ilmselt k\u00fcll mitte v\u00e4ga tootlikuks.<\/p>\n<p><strong>Kuidas l\u00e4heb Uus Maal \u00fcldiselt &#8211; n\u00e4iteks laienemised Bulgaarias &#8211; ja investeerimisprojektil EEREIF? Kui palju on praegune \u00fcldine majandusfoon muutnud juhtide tulevikuvisioone?<\/strong><\/p>\n<p>Uus Maa vaatab langusperioodi kui v\u00f5imaluste avanemise aega: ootame j\u00e4tkuvalt oma meeskonda h\u00e4id spetsialiste ning t\u00e4\u00e4tame selle nimel, et oma turuosa suurendada. Saame rahul olla ka sellega, et jooksev tegevus on kasumis. Loomulikult peame v\u00e4ga palju t\u00e4helepanu p\u00e4\u00e4rama tegevuse t\u00f5hustamisele. <\/p>\n<p>Laienemine Baltimaades Bulgaarias k\u00e4ib ning v\u00e4ga kindla tegevuskava alusel. <\/p>\n<p>Ka EEREIF (Uus Maa ja GILD Bankersi \u00fchiselt asutatud kinnisvarafond, vt uudist k\u00f5rval &#8211; toim) n\u00e4eb praegu kinnisvaraturul v\u00f5imaluste avanemist. \u00f5nneks ei l\u00e4inud EEREIF kaasa buumiaja tormijooksuga ega ostnud iga hinna eest portfelli \u00fclik\u00f5rge hinnaga kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega objekte. Kuna EEREIFil on v\u00e4ga professionaalne ja p\u00fchendunud juhtkond, pole kahtlust, et seatud eesm\u00e4rgid saavutatakse.<\/p>\n<p>Allikas: 18.september 2008.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kinnisvara odavneb veelgi ning linnal\u00e4hedasele p\u00f5llule ehitatud kipsplaadist maja hind v\u00f5ib kukkuda kuni poole v\u00f5rra, \u00fctles Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevjuht Andres Hall.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21898"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21898\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21898"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21898"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}