T\u00e4nap\u00e4eval korterit ostma hakates v\u00f5ib ostja kokku puutuda terminiga ‘korterihoonestus\u00f5igus’. Mida terminid ‘hoonestus\u00f5igus’ ja ‘korterihoonestus\u00f5igus’ siis \u00f5igupoolest t\u00e4hendavad?<\/p>\n
Hoonestus\u00f5iguse alusel v\u00f5ib isik, kes ei ole maat\u00fcki omanik, p\u00fcstitada ja omada maat\u00fckil ehitist kokkulepitud tasu eest ja kindla t\u00e4htaja jooksul. Hoonestus\u00f5iguse seadmisel annab maat\u00fcki omanik maa kasutamis\u00f5iguse teisele isikule ehk sellele, kes maat\u00fckile mingi hoone ehitab. Samas ei ole hoonestus\u00f5igus puhtalt maa kasutamise \u00f5igus nagu n\u00e4iteks rent, sest hoonestus\u00f5iguse eesm\u00e4rgiks on ikkagi ehitise p\u00fcstitamine. <\/p>\n
Oluline erinevus rendi ja hoonestus\u00f5iguse vahel on ka see, et hoonestus\u00f5igust on keeruline enne t\u00e4htaega l\u00f5petada, andes seega hoonestajale lisakindlust maa kasutus\u00f5iguses hoonestus\u00f5iguse perioodi l\u00f5puni. <\/p>\n
Nagu eespool \u00e4eldud, seatakse hoonestus\u00f5igus kindlaks t\u00e4htajaks, kusjuures t\u00e4htaeg v\u00f5ib olla kuni 99 aastat. Kui hoonestus\u00f5iguse seadmisel t\u00e4htaega ei m\u00e4rgitud, loetakse selle pikkuseks ikkagi 99 aastat. <\/p>\n
T\u00e4htaja m\u00e4\u00e4dudes v\u00f5ivad maaomanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestus\u00f5iguse t\u00e4htaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. <\/p>\n
Riigile kuuluvale maat\u00fckile seatakse hoonestus\u00f5igus kuni 49 aastaks, pikemaks ajaks seadmine eeldab Vabariigi Valitsuse n\u00f5usolekut. Kui hoonestus\u00f5igus l\u00f5peb, kuna t\u00e4htaeg sai l\u00e4bi, muutuvad hoonestus\u00f5iguse alusel hoonestaja p\u00fcstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Sellisel juhul peab maa omanik maksma hoonestajale h\u00fcvitise maat\u00fckile j\u00e4\u00e4va ehitise eest. H\u00fcvitise suuruse ja maksmise viisi v\u00f5ib kokku leppida hoonestus\u00f5iguse seadmisel. <\/p>\n
Kui h\u00fcvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestus\u00f5iguse harilik v\u00e4\u00e4rtus ehk teisis\u00f5nu keskmine turuv\u00e4\u00e4rtus. Kui hoonestus\u00f5igus on seatud elamu p\u00fcstitamiseks, ei v\u00f5i kokku leppida v\u00e4iksema h\u00fcvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestus\u00f5iguse v\u00e4\u00e4rtusest. <\/p>\n
Hoonestus\u00f5iguse alusel p\u00fcstitatud ehitise v\u00f5ib vastavalt korteriomandiseadusele jagada korterihoonestus\u00f5igusteks. Hoonestus\u00f5iguse jagamisel korterihoonestus\u00f5igusteks j\u00e4\u00e4vad kehtima samad tingimused, mis hoonestus\u00f5iguse seadmisel kokku lepiti. Korterihoonestus\u00f5igus on analoogne korteriomandiga − korterihoonestus\u00f5igus koosneb ainuomandis olevast eluruumist ja hoonestus\u00f5iguse m\u00f5ttelisest osast, korteriomand koosneb ainuomandis olevast eluruumist ja kaasomandi m\u00f5ttelisest osast. <\/p>\n
Korterihoonestus\u00f5igus kantakse kinnistusraamatusse, nagu ka korteriomand. Iga korterihoonestus\u00f5iguse jaoks avatakse eraldi registriosa, kuhu kantakse korterihoonestus\u00f5iguse suurus, omanik, hoonestus\u00f5iguse sisu ja n\u00e4iteks korterihoonestus\u00f5iguse soetamisel laenuga laenuandja n\u00f5uet tagav h\u00fcpoteek. Samuti v\u00f5ib korterihoonestus\u00f5igust m\u00fc\u00fca, kinkida ja p\u00e4randada. Korterihoonestus\u00f5iguste omanikud saavad luua korteri\u00fchistu samadel tingimustel nagu korteriomandite omanikud. <\/p>\n
Lisaks hoonestus\u00f5iguse t\u00e4htajalisusele on suurim vahe korteriomandi ja korterihoonestus\u00f5iguse vahel selles, et juhul kui hoonestus\u00f5iguse seadmisel lepiti kokku ja kanti kinnistusraamatusse tingimus, et hoonestus\u00f5igust v\u00f5ib v\u00f5\u00f5randada ja koormata ainult maa omaniku n\u00f5usolekul, peab korterihoonestus\u00f5iguse omanik enne tehingu tegemist taotlema maaomanikult n\u00f5usolekut. Maaomanik v\u00f5ib oma n\u00f5usoleku anda notaris lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i vormistada notaris enne tehingut eraldi n\u00f5usoleku. <\/p>\n
Teine erinevus on, et korterihoonestus\u00f5iguse omanikud ei ole ehitise aluse maa omanikud. Ja kolmanda erisusena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua, et \u00fcldjuhul peab korterihoonestus\u00f5iguse omanik tasuma korterihoonestus\u00f5iguse eest hoonestus\u00f5iguse tasu. <\/p>\n
Hoonestus\u00f5iguse tasu lepitakse kokku kas \u00fche kindla summana v\u00f5i perioodiliste maksetena. Perioodiliste maksete korral kantakse tasu reaalkoormatisena ka kinnitusraamatusse. Tasu suurus on kokkuleppeline, samas tavapraktikas kasutatakse tasu arvestamist ka maa maksustamishinna kaudu, kus maa hind jaotatakse v\u00f5rdsete osadena kogu hoonestus\u00f5iguse perioodile v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratakse protsendina maa maksustamishinnast. <\/p>\n
Korterihoonestus\u00f5iguse puhul jagatakse nimetatud summa \u00fcldjuhul proportsionaalselt k\u00f5ikide ehitises olevate korterihoonestus\u00f5iguste vahel vastavalt elamispinna suurusele. Lisaks hoonestus\u00f5iguse tasule peab hoonestaja maksma maat\u00fckil lasuvad maksud (n\u00e4iteks maamaksu), kui hoonestus\u00f5iguse seadmise lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. <\/p>\n
Allikas: 22.september 2008.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00e4nap\u00e4eval korterit ostma hakates v\u00f5ib ostja kokku puutuda terminiga ‘korterihoonestus\u00f5igus’. Mida terminid ‘hoonestus\u00f5igus’ ja ‘korterihoonestus\u00f5igus’ siis \u00f5igupoolest t\u00e4hendavad? Hoonestus\u00f5iguse alusel v\u00f5ib isik, kes ei ole maat\u00fcki omanik, p\u00fcstitada ja omada maat\u00fckil ehitist kokkulepitud tasu eest ja kindla t\u00e4htaja jooksul. Hoonestus\u00f5iguse seadmisel annab maat\u00fcki omanik maa kasutamis\u00f5iguse teisele isikule ehk sellele, kes maat\u00fckile mingi hoone ehitab. […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21902"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21902"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21902\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21902"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21902"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21902"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}