{"id":21905,"date":"2008-09-30T00:00:00","date_gmt":"2008-09-30T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2008-09-30T00:00:00","modified_gmt":"2008-09-30T00:00:00","slug":"uudis-21905","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21905\/","title":{"rendered":"K\u00f5iges on s\u00fc\u00fcdi madalad intressid"},"content":{"rendered":"

Veel enne, kui sajandi suurim finantskriis oli j\u00f5udnud haripunkti t\u00f5usta, hakkas intensiivne s\u00fc\u00fcdlaste otsimine ning need leiti ka \u00fcsna kiiresti. S\u00fc\u00fcdi olevat pankurite ahnus. USAs olevat peas\u00fc\u00fcdlasteks investeerimispankurid ja b\u00e4rsimaaklerid, meil Skandinaavia pangad.<\/p>\n\n\n\n
<\/a> <\/p>\n
Ehitusbuum l\u00f5ppes j\u00e4rsku. A…<\/div>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Kindlasti on mullide tekkel ning kasvamisel oma osa ka ahnusel, kuid peamiseks p\u00f5hjuseks on siiski majanduse ts\u00fcklilisus ning viimase mulli mootoriks on madalad intressid. Minu arusaamise kohaselt on tegemist laenumulliga, mis tekkis \u00fclimadala intressitaseme t\u00f5ttu.<\/p>\n

Kui eelmine, internetimull sajandivahetusel l\u00f5hkes, reageeris USA keskpank tollase juhi Alan Greenspani juhtimisel agressiivse baasintresside langetamisega. USA, aga ka teiste arenenud riikide majandustele l\u00f5i noa selga 11. septembri terrorir\u00fcnnak, mis \u00e4hvardas viia globaalse majanduse seisakuni. Nende s\u00fcndmuste tulemustena oli USA keskpank alandanud baasintressi kahe ja poole aastaga 2002. aasta suveks 5,5 protsendipunkti v\u00f5rra, 1 protsendile. Sel tasemel oli dollari baasintress tervelt aasta, aga alla 2 protsendi p\u00fcsis see peaaegu kolm aastat. <\/p>\n

Euroopa Keskpank oli m\u00f5nev\u00f5rra uimasem, aga trend oli samasugune. 2protsendilist baasintressi nautisid laenuv\u00f5tjad Euroopas samuti enam kui kaks aastat. <\/p>\n

S\u00fctik oli s\u00fc\u00fcdatud, aga Eestis oli lisak\u00fctuseks liitumine Euroopa Liiduga, mis t\u00f5i lisaks laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euriborile alla ka intressimarginaalid, mis mingil ajal langesid samale tasemele Saksamaa ja teiste eurotsooni riikidega. <\/p>\n

Miks siis juhtus nii, et meie pankurid andsid ohjeldamatult laenu p\u00f5ldudele papist majakeste ehitamiseks, ja \u00fchendriikides said massiliselt laenu need, kes seda poleks tohtinud saada? Vastus on lihtne. P\u00f5hjus on pankadevaheline konkurents. <\/p>\n

Eestis alustas intressimarginaalide j\u00e4rsu alandamisega 2002. aastal Nordea Panga siinne filiaal. Selleks, et kliendid minema ei jookseks, olid sunnitud marginaale alandama ning laenutingimusi l\u00f5dvendama ka teised pangad, aga m\u00f5nev\u00f5rra ettevaatlikumalt. <\/p>\n

Aga ikka hakkas Hansapank eraisikute laenuturul turuosa kaotama ning panga tollased juhid Indrek Neivelt ning Erkki Raasuke vallandasid 2004. aasta mai alguses eraisikute panganduse juhi Andres Liinati, kes oli varem avaldanud arvamust, et turuosa liigne kasv v\u00f5ib olla ettev\u00f5tte jaoks ka probleemide allikaks.<\/p>\n

P\u00e4rast Liinati vallandamist sai Hansapanga kasv uue hoo, mis p\u00e4\u00e4dis Baltimaade suurima finantsinstitutsiooni t\u00e4ieliku \u00fclev\u00f5tmise Swedbanki poolt ning Indrek Neivelti t\u00f5usmisega \u00e4ri- ning poliitilise eliidi hulgas pooljumaluse seisusesse. Laenuralli sai sisse uue hoo ning elamuehitusbuum kestis niikaua, kui turg muutus \u00fclek\u00fcllastunuks. <\/p>\n

Enam-v\u00e4hem sarnased protsessid toimusid teisel pool Atlandi ookeani, kus investeerimispangad pakendasid riskantsed laenud keerulistesse finantsv\u00f5imendusega instrumentidesse. Madalate intresside t\u00f5ttu olid pankade ning investeerimisfondide tulud v\u00e4ikesev\u00f5itu, mist\u00f5ttu hakkasid investeerimisfirmad otsima tulusamaid, aga ka riskantsemaid teenimisv\u00f5imalusi. Mingil hetkel l\u00e4ks paljudel neist aga riskide juhtimine k\u00e4est \u00e4ra ning tagaj\u00e4rjeks on ajaloo suurim finantskriis.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4b ainult oodata, missugune on ja millal l\u00f5hkeb j\u00e4rgmine mull. Praegu on raske \u00e4elda, kas toorainemull on juba l\u00f5hkenud v\u00f5i on see meid alles ootamas. Tuntud riskikapitalist Eric Janszen ennustas aasta alguses, et uus mull on ilmselt seotud alternatiivk\u00fctustega. Juhul, kui toorainemull pole veel l\u00f5hkenud, v\u00f5ib see t\u00f5esti nii ka olla.<\/p>\n

Madalad intressid on s\u00fc\u00fcdi ka k\u00fctuste hiiglaslikus hinnat\u00f5usus<\/font><\/h1>\n

Ehkki finantsanal\u00fc\u00fctikud on p\u00f5hjendanud nafta k\u00fcmnekordset hinnat\u00f5usu viimase k\u00fcmne aasta jooksul n\u00f5udluse kasvuga eelk\u00f5ige Hiinas ning Indias ning samal ajal naftavarude peatse ammendumisega, on nende tegurite n\u00e4ol tegemist siiski pigem j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealse osaga. Ka nafta, metallide ning teiste toorainete hinnaralli suureks s\u00fc\u00fcdlaseks on needsamad madalad intressid. <\/p>\n

Nimelt kaubeldakse toorainetega peamiselt tulevikutehingute b\u00e4rsidel, kus kasutatakse laenurahal p\u00f5hinevat finantsv\u00f5imendust. Mida odavam on laenuraha, seda lihtsam on seda k\u00e4tte saada investoritel, et positsioone soetada. See aga t\u00e4hendab, et reaalsed tehingud, kus nafta (v\u00f5i metall) vahendab omanikku, moodustavad vaid m\u00f5ne protsendi paberil toimunud tehingute kogumahust. <\/p>\n

Siit leiame v\u00e4hemalt osaliselt vastuse k\u00fcsimusele, miks nafta hind kerkis 1999-2007 k\u00fcmme korda, samal ajal kui tarbimine ja tootmine kasvasid sel perioodil 13 protsenti.<\/p>\n

<\/div>\n
Allikas: 29.september 2008.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Veel enne, kui sajandi suurim finantskriis oli j\u00f5udnud haripunkti t\u00f5usta, hakkas intensiivne s\u00fc\u00fcdlaste otsimine ning need leiti ka \u00fcsna kiiresti. S\u00fc\u00fcdi olevat pankurite ahnus. USAs olevat peas\u00fc\u00fcdlasteks investeerimispankurid ja b\u00e4rsimaaklerid, meil Skandinaavia pangad. Ehitusbuum l\u00f5ppes j\u00e4rsku. A… Kindlasti on mullide tekkel ning kasvamisel oma osa ka ahnusel, kuid peamiseks p\u00f5hjuseks on siiski majanduse ts\u00fcklilisus ning […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21905"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21905"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21905\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21905"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21905"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21905"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}