{"id":21911,"date":"2008-10-21T00:00:00","date_gmt":"2008-10-21T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2008-10-21T00:00:00","modified_gmt":"2008-10-21T00:00:00","slug":"uudis-21911","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21911\/","title":{"rendered":"Kinnisvarahinnad k\u00f5rbevad k\u00f5ikjal"},"content":{"rendered":"
See, kes ostis endale mullu s\u00fcgisel miljoni krooni eest korteri Tallinna Mustam\u00e4ele, saaks praegu samav\u00e4\u00e4rse elamise k\u00e4tte 800 000 krooniga. Samasugune kukkumine on tabanud pea k\u00f5iki Eesti suuremaid linnu. <\/div>\n
\n

<\/p>\n

Nagu kuldnokad kuulutavad kevade algust, on majanduslanguse esimesteks kuulutajateks kriisid kinnisvaras ja panganduses. Firma Uus Maa Kinnisvarakonsultandid anal\u00fc\u00fctiku Annika Jakobsoni s\u00f5nul levibki praegu igal pool Eestis pessimism. «Hinnat\u00f5usust (kinnisvara – toim) ei saa kusagil r\u00e4\u00e4kida,» t\u00f5des ta. <\/p>\n

Tallinnas, Tartus ja P\u00e4rnus juba mullu igap\u00e4evaseks muutunud korterite ja majade hinnalangus on sel aastal tabanud ka kinnisvarabuumist oma ajal v\u00e4hem haaratud Eesti piirkondi. «N\u00fc\u00fcdseks on igal pool hinnad alanenud 15–25 protsenti,» nentis Jakobson. Veidi v\u00e4hem on tema s\u00f5nul langust v\u00e4iksemates linnades, nagu n\u00e4iteks J\u00f5geval, Paides ja L\u00f5una-Eesti linnades. <\/p>\n

Samas v\u00f5ib Jakobsoni hinnangul neis paikades oodata edasist hinnalangust, sest tehingute arv on kahanenud kiiresti ja palju. Buumiajal spekulantide ja tavakodanike silmis magusateks linnadeks olnud Haapsalu ja Kuressaare kohta ei anna septembri ja oktoobri statistika \u00fchtegi arvu ehk m\u00fc\u00fck on nullil\u00e4hedane. Sama lugu on V\u00f5rus ja Valgas. <\/p>\n

Kui k\u00f5rgeimad hinnad on j\u00e4tkuvalt Tallinnas, siis langus on Jakobsoni s\u00f5nul suurim seal, kus pakkumisi k\u00f5ige rohkem. «N\u00e4iteks p\u00f5llupealsed elamukrundid, karbi kujul elamud, \u00e4\u00e4relinna keskp\u00e4rase viimistlusega uued korterid jms,» loetles ta. Selliste objektide hinnad kukkusid erinevate kinnisvarafirmade v\u00e4itel kohati isegi poole v\u00f5rra. <\/p>\n

Samuti t\u00f5i Jakobson v\u00e4lja praeguste ostjate tingimused, mis hinnalangustele aina hoogu takka l\u00e4\u00e4vad: «Ostuotsus tehakse vaid siis, kui ollakse veendunud, et hind on hea v\u00f5i alla keskmise,» m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Buumi aja j\u00e4ljed<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige v\u00e4hem on hind muutunud Eesti neis paigus, kuhu eestlased isegi buumi ajal maju ega kortereid osta ei tahtnud. <\/p>\n

1Partner hindaja Koit Uus selgitas: «Mida kaugemal Tallinnast v\u00f5i muust keskusest objekt asub, seda v\u00e4hem on toimunud ka hinnamuutusi. N\u00e4iteks Aegviidu alevikus toimub aastas kokku umbes k\u00fcmme kinnisvaratehingut ning nende tehingute puhul on peamisteks m\u00f5jutajateks kohalikud inimesed.» <\/p>\n

Kui tehinguid on v\u00e4he ja objektid v\u00e4ga erinevad, siis ei saa ka mingit \u00fcldistavat statistikat teha. Seega ei saa ka suuremate linnadega v\u00f5rreldavat hinnalangust olla. Samas selgub, et langus pole l\u00e4\u00e4nud paigast seniseid hinnasuhteid eri piirkondade vahel. <\/p>\n

«Suuremad Tallinna magalarajoonid on endiselt samas proportsioonis,» s\u00f5nas Uus.
Nii v\u00f5ivad hinnad langeda palju tahes, Mustam\u00e4e ja Lasnam\u00e4e hinnatase on j\u00e4tkuvalt \u00fcsna sarnane, \u00f5ism\u00e4e on neist ligi viis protsenti ning Kristiine paneelelamute korterid ligi k\u00fcmnendiku k\u00f5rgemalt hinnatud. Kui P\u00f5hja-Tallinna kesklinna- poolsem osa on hinnalt magalarajoonidega v\u00f5rreldav, siis Kopli piirkond j\u00e4\u00e4b ka praegu madalaimalt hinnatud elurajooniks.<\/p>\n

«Siinkohal on r\u00e4\u00e4gitud tehingu absoluuthindadest, sest pigem kujuneb tehingu pinna\u00fchikuhind tehingu absoluutsumma alusel, mitte vastupidi,» r\u00f5hutas Uus. <\/p>\n

Eri hinnad m\u00e4gedes<\/strong><\/p>\n

Teisis\u00f5nu t\u00e4hendab see, et kuna eri linnaosades v\u00f5ivad t\u00fc\u00fcpkorterite suurused olla erinevad, tekivad ruutmeetrihindadesse vahed. «N\u00e4iteks Mustam\u00e4e ja Lasnam\u00e4e 2-toaliste korterite pinna\u00fchikumaksumuste vahe on ca 5–10 protsenti, samal ajal kui absoluuthinnad on v\u00f5rdsed,» selgitas Uus.<\/p>\n

Jakobson lisas, et samas olid buumi ajal paigast \u00e4ra Tallinna \u00e4\u00e4relinna uute korterite ja Tallinna kesklinna hinnad. «Kohati oli vahe vaid 15 protsenti. N\u00fc\u00fcdseks on vahe taas veidi suuremaks l\u00e4inud,» m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Mitme kinnisvarafirma andmeil erinevad praegu nimetatud ruutmeetrihinnad kohati isegi kolmandiku v\u00f5rra. Hinnavahe suurenemise p\u00f5hjuseks on \u00e4\u00e4relinna uusarenduste hindades toimunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed langused.<\/p>\n

Arco Vara Kinnisvarab\u00fcroo atesteeritud vanemmaakler Maia Daljajev lisas, et Tallinna korterite puhul on enam langenud kehvema asukoha ja kvaliteediga arendusprojektid, mille m\u00fc\u00fck ei l\u00e4he. <\/p>\n

«Kuid arendajatel on pangalakenuna kohustus ning saabumas on ka k\u00fctteperiood, mis suurendavad veelgi arendajate maksekoormust,» lisas ta.<\/p>\n

Allikas: 16.oktoobri 2008.a. Postimees<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

See, kes ostis endale mullu s\u00fcgisel miljoni krooni eest korteri Tallinna Mustam\u00e4ele, saaks praegu samav\u00e4\u00e4rse elamise k\u00e4tte 800 000 krooniga. Samasugune kukkumine on tabanud pea k\u00f5iki Eesti suuremaid linnu. Nagu kuldnokad kuulutavad kevade algust, on majanduslanguse esimesteks kuulutajateks kriisid kinnisvaras ja panganduses. Firma Uus Maa Kinnisvarakonsultandid anal\u00fc\u00fctiku Annika Jakobsoni s\u00f5nul levibki praegu igal pool Eestis […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21911"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21911"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21911\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21911"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21911"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21911"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}