{"id":21922,"date":"2008-11-26T00:00:00","date_gmt":"2008-11-26T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2008-11-26T00:00:00","modified_gmt":"2008-11-26T00:00:00","slug":"uudis-21922","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21922\/","title":{"rendered":"Veiko Maripuu: t\u00e4iuslik kriis – mis saab edasi"},"content":{"rendered":"
Juhul kui \u00f5nnestub tagada stabiilsem keskkond, oleks praegusel kriisil tulevikule positiivne m\u00f5ju, kirjutab investeerimispankur Veiko Maripuu.<\/em> <\/div>\n
\u00fcle-eelmisel n\u00e4dalavahetusel Washingtoni kogunenud maailma suurimate majanduste liidrid deklareerisid, et v\u00f5itlus finants- ja majanduskriisiga on k\u00f5igi prioriteet. Samal ajal arvutati kokku kaotusi seniselt rindejoonelt. Kaotused on valusad: USA finantskriisile on CNBC andmetel kulunud summa, mis j\u00e4tab ajaloo suurimad projektid ja mastaapsemad s\u00fcndmused juba praegu selja taha.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4evastes hindades maksis Euroopa s\u00f5jaj\u00e4rgse majanduse jalule aidanud Marshalli plaan 115,3 miljardit, inimese Kuule saatmise missioon 237 miljardit, siiani kestev Iraagi invasioon («s\u00f5da terroriga») 597 miljardit, Vietnami s\u00f5da (1964–1972) 698 miljardit, Teine maailmas\u00f5da (USA-le) 3,6 tril-jonit dollarit. Kuid k\u00f5ikide kulutuste ema on siiski praegune finantskriis. K\u00e4esolev finantskriis on USA maksumaksjale l\u00e4inud hinnanguliselt maksma juba 3,8–4,3 triljonit(!) dollarit.<\/p>\n

Ometi on reaalmajanduses keerulisemad ajad alles ees. Majandus on peamistes majanduspiirkondades (USA, euroala), kuid ka Eestis p\u00e4\u00e4rdunud langusesse. Samas peegeldavad seni avaldatud langusn\u00e4itajad olukorda enne ulatusliku finantskriisi lahvatamist oktoobris ning enne seda, kui majandus hakkas tundma rahakriisi s\u00fcgavamat m\u00f5ju – aega, mil \u00e4riplaanide elluviimiseks v\u00f5i ka igap\u00e4evaseks majandamiseks pankadest enam laenu peaaegu ei saa ning raha hankimiseks ei ole eriti ka muid alternatiive, kuna krediiditurud ei toimi.<\/p>\n

Oktoober oli maailma kapitaliturgudel \u00fcks mustemaid kogu ajaloo v\u00e4ltel. Vallandus tuletorm, mis oli tuha all h\u00f5\u00f5gunud juba pikka aega. Olulisemad m\u00e4rgid, et USA madala krediidiv\u00f5imega ehk maakeeli \u00e4eldes v\u00e4heste v\u00f5i lausa ilma sissetulekuteta kinnisvaralaenu saajate probleemid kuhjuvad ja riskid suurenevad, tekkisid juba 2005. aasta septembris – rohkem kui kolm aastat enne t\u00e4iusliku finantskriisi vallandumist. <\/p>\n

Suurenevatele riskidele t\u00e4helepanu juhtijate avaldused ei takistanud aga turuosalisi j\u00e4rgneva kolme aasta jooksul turule paiskamast uusi eksootilisi finantsinstrumente, mis kasvatasid laenude andmist v\u00e4heste sissetulekutega laenusaajatele veelgi kiiremas tempos ning selliste instrumentide l\u00e4bipaistmatuse t\u00f5ttu l\u00fckkasid probleeme edasi.<\/p>\n

See oli aeg, mil poliitikud ega j\u00e4relevalvajad ei teinud \u00fchtki t\u00f5sist katset riskide kasvu pidurdada. USA rahandusminister Henry Paulson tunnistaski eelmisel n\u00e4dalal, et finantskriisi p\u00f5hjustasid muu hulgas valitsuse tegevusetus ja v\u00e4\u00e4rsammud ning rahandusasutuste liigne riskimine. <\/p>\n

Seet\u00f5ttu kasvasid probleemid j\u00e4rjest ning et hoiatavaid tagasil\u00e4\u00e4ke turgudel nii 2007. aastal kui 2008. aasta alguses sama h\u00e4sti kui eirati, j\u00f5udis oktoobris l\u00f5puks k\u00e4tte juba ulatuslik paanika, mis on turgude suurim vaenlane.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd asuti tegutsema, kuid \u00fclepeakaela. Kui seni olid poliitikud olnud \u00e4raootavad, siis seekord keerati teise \u00e4\u00e4rmusesse – valitsuste viimase paari kuu v\u00f5etud uued kohustused k\u00e4ivad nendele riikidele eelk\u00f5ige l\u00fchiajaliselt \u00fcle j\u00f5u. V\u00e4idetavalt on USA valitsus juba paisanud s\u00fcsteemi p\u00e4\u00e4stmiseks summa, mis moodustab umbes 30 protsenti USA SKTst. <\/p>\n

Osa riike lubas garanteerida k\u00f5ikidele vastava riigi pankades (ja mitmel juhul ka nende pankade v\u00e4lisfiliaalides) raha hoidvatele isikutele k\u00f5ik nende hoiused. R\u00e4\u00e4kimata intresside alandamistest, likviidsus- ja laenugarantiidest, muude kohustuste tagamisest, varade ostust, kapitali s\u00fcstimisest pankadele, deposiidigarantiide suurendamisest. Nii ulatuslikke plaane kinnitades keerati vint teadlikult \u00fcle, sest rahaturud tuli igal juhul maha rahustada, samuti oli vaja panna taas toimima rahaturud.<\/p>\n

Enamik praegustest probleemidest on saanud alguse USAst ja tuleb eeldada, et ka paranemine peaks hakkama paistma sealt. 85 protsenti pankadest on otsustavalt karmistanud oma laenustandardeid suurtele ja keskmise suurusega ettev\u00f5tetele – nendele, kes peaksid olema esimesed, kellele pangad soovivad raha anda. <\/p>\n

See n\u00e4itaja pole olnud veel kunagi nii karm kui n\u00fc\u00fcd. Sama s\u00f5numi Euroopast annab indeksi iTRAXX liikumine, mis lihtsustatult m\u00f5\u00f5dab laenuandjate usku Euroopa tugevaimatesse laenuv\u00f5tjatesse – mida k\u00f5rgem on indeks, seda halvemini peaks ka laenud olema ettev\u00f5tetele k\u00e4ttesaadavad. <\/p>\n

21. novembril saavutas indeks oma ajaloo k\u00f5rgeima taseme. See t\u00e4hendab, et hoolimata keskpankade j\u00f5upingutustest teha s\u00fcsteem uuesti likviidseks ei leia raha teed l\u00f5ppklientideni.<\/p>\n

Sellel on mitu p\u00f5hjust. Esiteks peavad pangad aitama iseendid. Pankadeni peab j\u00f5udma kindlustunne, et h\u00e4da korral saavad nad abi. Seej\u00e4rel peab saabuma kindlus, et olukord pankadevahelisel turul on muutunud stabiilseks. Samal ajal peavad finantsasutused lahendama \u00e4ra eilsed probleemid. <\/p>\n

Paljud pangad l\u00f5dvendasid liigselt laenude andmise standardeid ning paljud investeeringuid tegevad ettev\u00f5tted soetasid viimaste aastate buumi jooksul vara ilma p\u00e4deva anal\u00fc\u00fcsita. N\u00fc\u00fcd on selle tagaj\u00e4rjeks suurenevad laenukahjumid ja kivina kukkunud varahinnad, kuid ka selline vara, millega praegu \u00fcldse kaubelda ei saa.<\/p>\n

Teiseks ei usalda pangad majanduse v\u00e4ljavaateid ja arvestavad sellega, et ettev\u00f5tetel ja inimestel, kes soovivad laenu v\u00f5tta, on ees halvemad ajad.<\/p>\n

Alles seej\u00e4rel, kui taastub usaldus, kui finantsasutuste bilansid on eilsetest probleemidest puhastunud, kui krediidikahjumite ulatus on suures osas teatavaks saanud, kui usk majandusse hakkab taastuma, v\u00f5ib hakata lootma, et raha saab tunduvalt kergemini ja odavamalt kui praegu ja l\u00e4hitulevikus. Uute kriiside ennetamiseks tuleb uuendada ka regulatsioone, kuid eesm\u00e4rk ei tohi kindlasti olla \u00fclereguleerimine. Et mitte teha pikaajaliselt rohkemgi kahju, peab siin r\u00f5hk olema s\u00f5nal «tark», mitte «massiivne». <\/p>\n

Praegu, kui krediidikahjumite ulatus on t\u00e4ielikult kokku arvutamata ning tarbijate seas s\u00fcveneb pessimism, pole alust arvata, et olukord v\u00f5iks paraneda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kiiremini ka juhul, kui ei tule uusi tagasil\u00e4\u00e4ke.<\/p>\n

Ka Eesti majandusolukord halveneb enne normaliseerumist ja uut t\u00f5usu veelgi. Vahepealne kainenemine peab aitama majandust puhastada ebaefektiivsetest \u00e4ridest, v\u00e4hendades siseturule suunatud majandussektorite osakaalu ning v\u00e4hendades t\u00e4\u00e4tajate palgakasvu ootusi. <\/p>\n

Kaugemas perspektiivis – juhul kui \u00f5nnestub tagada stabiilsem keskkond (sh maksude osas, suhete valdkonnas Venemaa jt riikidega), millega kaasneb pikaajalise konkurentsiv\u00f5imega v\u00e4listurgudele suunatud majandusvaldkondade arendamise ja toetamise keskkond, kuid mille regulatsioonid ei tohi olla liiga j\u00e4igad – on praegusel kriisil tulevikule positiivne m\u00f5ju. Selle nimel peab j\u00e4rgnevate aastate jooksul k\u00f5vasti t\u00e4\u00e4d – ja koost\u00e4\u00e4d – tegema.<\/p><\/div>\n

Allikas: 25.november 2008.a. Postimees<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhul kui \u00f5nnestub tagada stabiilsem keskkond, oleks praegusel kriisil tulevikule positiivne m\u00f5ju, kirjutab investeerimispankur Veiko Maripuu. \u00fcle-eelmisel n\u00e4dalavahetusel Washingtoni kogunenud maailma suurimate majanduste liidrid deklareerisid, et v\u00f5itlus finants- ja majanduskriisiga on k\u00f5igi prioriteet. Samal ajal arvutati kokku kaotusi seniselt rindejoonelt. Kaotused on valusad: USA finantskriisile on CNBC andmetel kulunud summa, mis j\u00e4tab ajaloo suurimad projektid […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21922"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21922"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21922\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21922"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21922"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21922"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}