{"id":21929,"date":"2008-11-28T00:00:00","date_gmt":"2008-11-28T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2008-11-28T00:00:00","modified_gmt":"2008-11-28T00:00:00","slug":"uudis-21929","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21929\/","title":{"rendered":"INTERVJUU: kas ehitushinna langus on juba m\u00fc\u00fcgihindadesse sisse kirjutatud?"},"content":{"rendered":"

Mis sunnib eraisikut \u00fcldse m\u00fc\u00fcma, kui ta laenu tasumisega just h\u00e4tta ei j\u00e4\u00e4? <\/strong><\/p>\n

M\u00fc\u00fcgivajadusel on siiski p\u00f5hjuseid rohkem, kui ainult praegu populaarseks teemaks muutunud laenu tasumisel h\u00e4tta j\u00e4\u00e4mine. Elu l\u00e4heb ju edasi- inimesed kolivad kokku elama, lahutavad, perre s\u00fcnnivad lapsed. Need on k\u00f5ik tegurid, mis sunnivad inimesi eluaset vahetama ning mitme majapidamise \u00fclalpidamine ei ole puhtmajanduslikult otstarbekas.<\/p>\n

Ent oletame, et Mustam\u00e4e kahetoalise turuhind langeb 500 000 kroonini, ent selle hinnaga tehakse vaid m\u00f5ned tehingud ning enamik pakkumisi on endiselt 800 000-900 000 krooni, kas see on v\u00f5imalik?<\/strong><\/p>\n

Viimase pooleteise aasta arengud on n\u00e4idanud, et j\u00e4rsu hinnalanguse ajal t\u00f5epoolest m\u00fc\u00fcgipakkumiste ja reaalsete tehinguhindade vahe alguses kasvab. Samas oleme praeguseks ka juba kogenud, et suured hinnak\u00e4\u00e4rid ei kesta igavesti. Isikud tunnistavad poole aasta m\u00e4\u00e4dudes, et nende vara on t\u00f5epoolest \u00fclehinnatud ning tavaliselt teevad nad valiku- kas hinda alandada reaalsetele tehinguv\u00e4\u00e4rtusele l\u00e4hemale v\u00f5i loobuda m\u00fc\u00fcgist. Nii on see juba praeguse madalseisu ajal korra juhtunud ning ilmselt juhtub v\u00f5imaliku edasise languse korral uuesti.<\/p>\n

Uus Maa hinnangul v\u00f5ivad uute korterite hinnad langeda \u00e4\u00e4relinnas kuni 14 000 kroonini ruutmeetri kohta. On see reaalne?<\/strong><\/p>\n

Miski ei v\u00e4lista, et m\u00f5ni kiirelt positsioonist v\u00e4ljuv arendaja t\u00f5epoolest hinna sellisele tasemele laseb. Ilmselt saab see olema siis pigem erand, kui reegel. Kuid v\u00e4hemalt j\u00e4rgnevaks pooleks aastaks on langustrend loomulikult turule sisse kodeeritud.<\/p>\n

Mida see t\u00e4hendab vanade korterite turule?<\/strong><\/p>\n

Selge on, et vanad korterid j\u00e4\u00e4vad keskmiselt odavamaks, kui uued eluasemed, kuid selle eelduseks on piirkondade v\u00f5rreldavus. M\u00f5iste ‘\u00e4\u00e4relinn’ on v\u00e4ga lai, sisuliselt katab see 80% Tallinna linnast.
Madala tehinguintensiivsusega \u00e4\u00e4realal suure allahindlusega 20 korteriga maja ei t\u00f5mba automaatselt pruugitud korterite turgu kaasa. Eesti turu h\u00e4da ongi selles, et kui kuskil v\u00e4ike maja m\u00fc\u00fcakse \u00fcliodavalt maha, siis h\u00fc\u00fctakse \u00fcle linna, et selline ongi keskmine hinnatase. Anal\u00fc\u00fcs on paljudel b\u00fcroodel (kindlasti ei olnud see viide Uus Maa meeskonnale!) n\u00f5rk ning kinni hakatakse igast v\u00e4itest, mis meedias ainult huvi v\u00f5iks pakkuda. K\u00f5lab veidralt, kuid kvaliteetset eluaset on hoolimata pakkumiste arvust j\u00e4tkuvalt raske leida. Sellised objektid hoiavad hinda ka oluliselt paremini.<\/p>\n

Kui palju \u00fcldse ehitushinna langemine kinnisvara hindades kajastub, suur osa ehitusest on tellitud veel buumi ajal?<\/strong><\/p>\n

Veidi ikka kajastub, seda eriti just eramuturul ning uuemates kortermajades, mida alles ehitama on hakatud. Paraku ei ole paljud varade omanikud endale veel teadvustanud, et ka alla omahinna m\u00fc\u00fcmine v\u00f5ib olla paratamatus. Ehitushind + maa hind + infrastruktuuride rajamise hind ei v\u00f5rdu kindlasti turuv\u00e4\u00e4rtusega. Turuv\u00e4\u00e4rtus on summa, mida on erihuvideta ostja valmis vara eest maksma. Olemasolevate varade puhul otsest seost siin tegelikult betoonikuupmeetri hinnaga pole. Seost on vaid nii palju, et kui ostja pole valmis rohkem maksma, siis lihtsalt surve betoonihinna langusele suureneb veelgi v\u00f5i ehitustegevus lakkab t\u00e4ielikult, kuna kahjum on v\u00e4ltimatu.<\/p>\n

NCC alustab Lasnam\u00e4el uue projekti arendamisega. Kas tegu on suure riskiga?<\/strong><\/p>\n

Minu andmetel on Vana-Kuuli projekt v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Seega uue majaga alustamine on igati loogiline. NCC on tugev tegija, k\u00fcllap nad teadvustavad endale riske ning v\u00f5imalusi. Loomulikult k\u00e4tkeb iga uue majaga turule tulemine endas riske, kuid turu avanemisel on olemas ka arvestatav eelis.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fctikud pakuvad erinevaid versioone, millal langus v\u00f5ib peatuda. Kas Eesti kinnisvaraturg s\u00f5ltub t\u00e4iesti sellest, kui ruttu maailm toibub finatskriisist ning laenukraanid avanevad v\u00f5i on muid tegureid veel?<\/strong><\/p>\n

Kas n\u00fc\u00fcd t\u00e4ielikult, kuid seal on v\u00e4ga tugev seos. Lisaks on m\u00e4\u00e4ravaks rahva hoiak- kuniks koondamised j\u00e4tkuvad, p\u00fcsib ka ebakindlus tuleviku ees ning isegi laenukraanide avanemisel ei julge paljud oma kohustusi suurendada. Eesti ettev\u00f5tlus peab saavutama tasakaalupunkti, kus selgub, kes j\u00e4\u00e4b t\u00e4\u00e4le ning milliseks kujuneb inimeste sissetulek. Kui see tasakaal on leitud ning eluasemelaenud muutuvad taas k\u00e4ttesaadavamaks, hakkame ka august sujuvalt v\u00e4lja ronima.<\/p>\n

Mitu protsenti praegu kinnisvara alal tegutsevatest ettev\u00f5tetest j\u00e4rgmisel aastal kas loobub v\u00f5i pankrotistub?<\/strong><\/p>\n

V\u00e4ga raske ennustada. On selge, et praeguses koosseisus kinnisvarafirmad praegusest raskest ajast v\u00e4lja ei tule. Kas vabatahtlikult v\u00f5i olude sunnil l\u00f5petajaid on kinnisvarab\u00fcroode ja arendajate hulgas viiendik v\u00f5i kolmandik, n\u00e4itab aeg. Ilmselt kuskile sinna vahepeale l\u00f5petajate hulk j\u00e4\u00e4b. Ellu j\u00e4\u00e4vad suured, kes v\u00f5idavad oluliselt turuosa ning v\u00e4ikesed, kes suudavad spetsialiseeruda mingile kindlale sihtgrupile v\u00f5i tulla turule revolutsiooniliste ideedega. Tegevuse l\u00f5petavad peamiselt t\u00f5usufaasis alustanud ettev\u00f5tjad, kes oskavad k\u00fcll raha lugeda, kui see parasjagu lauale on toodud, kuid neil puudub \u00fcmberkehastumisv\u00f5ime- v\u00f5i tahe, kus tulude asemel tuleb tegeleda ka kuludega. Lisaks kulude kontrollile peab hetkel olema selgesisuline tegevusplaan turuosa h\u00f5ivamiseks. Vastasel juhul l\u00e4heb v\u00e4ga raskeks.<\/p>\n

Kas majanduslangus m\u00f5jutab \u00e4rimaade turgu veel hullemini kui elamumaade turgu?<\/strong><\/p>\n

\u00e4rimaade turg on saanud suure tagasil\u00e4\u00e4gi. Kui vaadata ka tehingute arvu \u00fcle Eesti, siis v\u00f5ime \u00fcksikuid erandeid v\u00e4lja j\u00e4ttes v\u00e4ita, et \u00e4rimaade turg on v\u00e4lja surnud. Tehinguid teevad vaid v\u00e4ga h\u00e4sti kapitaliseeritud ettev\u00f5tjad, kellel on pikaajaline \u00e4riplaan.<\/p>\n

Kui arendajale on j\u00e4\u00e4nud k\u00e4tte poolik arendusprojekt ning pank muutub \u00fcha kurjemaks, kumb on m\u00f5istlikum variant, kas j\u00e4tkata v\u00e4ikeste allahindlustega ning p\u00fc\u00fcda tasapisi korteritest lahti saada v\u00f5i m\u00fc\u00fca kogu projekt odavalt m\u00f5nele fondile?<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ik s\u00f5ltub projektist ja pangapoolsest survest. Mingil hetkel muutub kogu projekti korraga realiseerimine ainuv\u00f5imalikuks lahenduseks. \u00fcldiselt t\u00f5estavad aga arendajate m\u00fc\u00fcgitulemused, et \u00f5ige hinna korral on ka praegu v\u00f5imalik eeskujulikke m\u00fc\u00fcgitulemusi n\u00e4idata.<\/p>\n

Allikas: 28.november 2008.a. www.ehitusuudised.net<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ehitusuudised.net-le andis intervjuu Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees ning Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman, kes v\u00e4idab, et ehituse odavnemine kajastub ka kinnisvara hindades.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21929"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21929"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21929\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21929"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21929"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21929"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}