Nii nagu Eesti \u00fclikiiret majanduskasvu vedas suurel m\u00e4\u00e4ral kinnisvaraturu tormiline areng, on langusts\u00fcklis j\u00e4llegi just muutused kinnisvaraturul need, millega \u00f5hutatakse paanikat. <\/p>\n
Hiljuti avaldati meedias III kvartali kinnisvaratehingute kogusumma ja -v\u00e4\u00e4rtus. Tulemusi saime lugeda v\u00e4ga emotsionaalsete pealkirjade alt: ‘Kinnisvaraturg veereb kindlalt allam\u00e4ge’, ‘Kinnisvaraturul haigutab langus’. Pole kahtlustki, et kinnisvarasektoris toimub j\u00f5uline korrektsioon, mida ilmestab k\u00f5ige paremini kinnisvaratehingute arv, mis on langenud 2004. aasta eelsesse aega. See ei t\u00e4henda, et turul valitseks haudvaikus – tehinguid tehti III kvartalis, tehakse t\u00e4na ja homme. Kinnisvaraturu surma puudutavate uudiste t\u00f5ep\u00e4rasuses v\u00f5ime julgelt kahelda. <\/p>\n
Kinnisvaratehingute koguv\u00e4\u00e4rtus Eestis on langenud v\u00f5rreldes tippajaga 50-64 protsenti. Samas on just tippaeg viinud kinnisvarasektori tasakaalust v\u00e4lja. Kuidas sektor praegusest olukorrast v\u00e4ljub, s\u00f5ltub suuresti majanduskeskkonnast, pankadest ning finantskriisi lahenemisest ja kinnisvaraettev\u00f5tete kohanemisv\u00f5imest. Kinnisvaramulli l\u00f5hkemine korrastab m\u00f5neti julmalt, aga \u00f5iglaselt meie sektori tegijate ridu. Pinnale j\u00e4\u00e4vad need, kelle edu ei rajanenud ainult odavast laenurahast tingitud n\u00f5udluse kiirel kasvul, vaid kes panustasid kvaliteeti ja ettev\u00f5tete arendamisse. <\/p>\n
Kohanemisv\u00f5ime on omadus, mida peaks eriti esile t\u00f5stma – sellest s\u00f5ltub paljuski ettev\u00f5tte k\u00e4ek\u00e4ik ja head uudised tulevikus. Pole m\u00f5istlik hinnata firmade tulevikuv\u00e4ljavaateid, v\u00f5ttes aluseks vaid n\u00e4itajad k\u00f5rgperioodist ja t\u00e4nasest. \u00fchelt poolt ei ole see adekvaatne, teisalt oleks see justkui karistuse m\u00e4\u00e4ramine eduperioodi oskusliku \u00e4rakasutamise eest. Loeb see, kas aasta p\u00e4rast on tulemusi, mis n\u00e4itavad, et ettev\u00f5te suudab keerulise aja \u00fcle elada.<\/p>\n
Kinnisvarasektor on selgelt t\u00e4nase maailma finantskriisi \u00fcks tekkekohti, aga vaatamata sellele, et Baltimaades \u00fchtis kinnisvaraturu langus ajaliselt USAs toimuvaga, ei saa neid kaht s\u00fcndmust p\u00e4ris \u00fcheselt v\u00f5rrelda. <\/p>\n
Ameerika kinnisvaraturult alguse saanud finantstorm oli ilmselge \u00fclelaenamisele ja reguleerimatusele j\u00e4rgnenud v\u00e4ltimatu varing. Eestis aga ei antud ka positiivseimate turuolude korral inimestele eluasemelaenu, kui puudus p\u00fcsisissetulek v\u00f5i omafinantseering. Finantsasutused ei tegelrnud eluaseme laenude ebakvaliteetse osa edasim\u00fc\u00fcgiga m\u00f5ne muu nime all. <\/p>\n
Finantskriisist tekkinud pankade omavahelise usaldamatuse t\u00f5ttu kannatab v\u00e4ga suurelt kinnisvarasektor, kuid \u00e4\u00e4rmuseni karmistunud laenu- v\u00f5i liisingutingimuste m\u00f5ju on j\u00f5udnud ka teistesse sektoritesse. <\/p>\n
Finantsurg on kui kolmepealine lohe, millest me k\u00f5ik kuulnud oleme, oma silmaga n\u00e4inud pole teda keegi, ometi on tema m\u00f5ju meile k\u00f5igile v\u00e4gagi tuntav. Iga laenu v\u00f5tnu teab, et kiri pangalt, milles teatakse intressi suurenemisest, t\u00e4hendab pere eelarves kardinaaseid muudatusi. K\u00f5rgem intress t\u00e4hendab v\u00e4hem raha k\u00f5igile majandussubjektidele. Seega on finantslohe stabiilsus oluline meie k\u00f5igi jaoks, sest k\u00f5rgema intressi keskkonnas on uppujad paratamatud.<\/p>\n
Kinnisvaraturul on hinnasula – praegu on kinnisvara soetamiseks soodsam aeg kui aasta tagasi. Pakkumisi on rohkem kui kunagi varem, samas ettev\u00f5tted uut ‘valmistoodangut’ – maju ja kortereid – praegu massiliselt juurde ei tooda. <\/p>\n
Keeruline on tabada mis tahes hinnagraafiku p\u00f5hja, ent ei pea olema majandusanal\u00fc\u00fctik, et m\u00f5ista – olukord, kus m\u00fc\u00fcgil on hulk vara alla selle omahinna, on ajutise iseloomuga. Ei maksa kahelda selleski, et kriis m\u00e4\u00e4dub, elu Eestis areneb ka tulevikus vaatamata ajutisele langusele. Pole vaja meelt heita kollapsi p\u00e4rast, mis pidavat kohe-kohe saabuma. T\u00e4\u00e4d peab tegema ja endasse uskuma. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes l\u00e4heb k\u00f5igil paremaks.<\/p>\n
Allikas: 27.november 2008.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Nii nagu Eesti \u00fclikiiret majanduskasvu vedas suurel m\u00e4\u00e4ral kinnisvaraturu tormiline areng, on langusts\u00fcklis j\u00e4llegi just muutused kinnisvaraturul need, millega \u00f5hutatakse paanikat. ‘Finantsturg on kui kolmepealine lohe, k\u00f5ik on sellest kuulnud, ent n\u00e4inud pole keegi’. Hiljuti avaldati meedias III kvartali kinnisvaratehingute kogusumma ja -v\u00e4\u00e4rtus. Tulemusi saime lugeda v\u00e4ga emotsionaalsete pealkirjade alt: ‘Kinnisvaraturg veereb kindlalt allam\u00e4ge’, ‘Kinnisvaraturul […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21931"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21931"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21931\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21931"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21931"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}