{"id":21933,"date":"2008-12-04T00:00:00","date_gmt":"2008-12-04T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2008-12-04T00:00:00","modified_gmt":"2008-12-04T00:00:00","slug":"uudis-21933","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21933\/","title":{"rendered":"Juhan Parts: valitsus v\u00f5iks v\u00f5tta enesekriitilise hoiaku"},"content":{"rendered":"

•• Kas riigi eelarvek\u00e4rped ja majanduse hetkeseisu turgutamise meetmed on l\u00e4inud n\u00fc\u00fcd omavahel t\u00e4ielikult vastuollu? Meie ris­kid on rii­gi ra­han­dus­lik seis ja et­tev\u00f5te­te kre­dii­dip­rob­leem. Aga alus­ta­da tu­leks olu­kor­ra hin­nan­gust. Prae­gu s\u00f5ida­me sta­tis­ti­lis­te n\u00e4i­ta­ja­te­ga paar-kolm kuud ron­gist maas. Mi­nu ar­va­tes v\u00f5iks va­lit­sus v\u00f5tta ene­sek­rii­ti­li­se hoia­ku, sest \u00fchte­gi op­ti­mis­mi te­ki­ta­vat in­di­kaa­to­rit ma ei n\u00e4e, t\u00f5es­ti ei n\u00e4e. K\u00fcsi­mus on ka: kui j\u00e4t­ku­suut­li­kud on Eu­roo­pa ja Amee­ri­ka nn bail-out (p\u00e4\u00e4s­te- – toim) plaa­nid? Olu­kord, kus Gor­don Brown ja Ing­li­se amet­ni­kud pea­vad kor­ra­ga juh­ti­ma kol­me suurt pan­ka… Eks­per­did on sel­le j\u00e4t­ku­suut­lik­ku­se osas krii­ti­li­sed. <\/p>\n

 <\/p>\n

•• Kuid Rootsi pangad veel ju ei k\u00f5rbe… See, mis toi­mub USA au­tot\u00e4\u00e4s­tu­ses, aval­dab Root­si ma­jan­du­se­le Vol­vo kau­du t\u00e4ien­da­vat m\u00f5ju ja nen­de han­ket\u00e4\u00e4s­tus oma­kor­da ka meie et­tev\u00f5te­te­le. Li­saks tu­le­vad se­ga­sed s\u00f5nu­mid L\u00e4­tist. Mi­da sa elav­dad, kui kriis kes­tab? Kui sa ra­vid kop­sup\u00f5le­tik­ku ter­vi­se­spor­di­ga, siis ei tea, mis juh­tub. Paar n\u00e4­da­lat ta­ga­si kin­ni­ta­sid Ees­ti pan­ka­de ko­ha­li­kud ju­hid mul­le, et k\u00e4i­bek­re­dii­di osas neil ra­ha on. <\/p>\n

 <\/p>\n

•• Ettev\u00f5tjad kinnitavad, et seda v\u00e4lja ei anta. Just. Seet\u00f5ttu oleks tar­vis sel­geks saa­da, mil­li­ne see seis te­ge­li­kult on, v\u00f5ib-ol­la l\u00e4­heb seet\u00f5ttu pank­rot­ti m\u00f5ni olu­li­ne et­tev\u00f5te. Seet\u00f5ttu on k\u00fcsi­mus: mil­li­ne on va­lit­su­se v\u00f5ima­lus pan­ka­sid m\u00f5ju­ta­da? Tei­seks, kas Ees­ti pan­gad va­hen­da­vad prae­gu v\u00e4i­ke- ja kesk­mi­se suu­ru­se­ga et­tev\u00f5te­te­le too­teid, mis on Eu­roo­pas v\u00f5ima­li­kud – pean sil­mas Eu­roo­pa in­ves­tee­ri­mis­pan­ga lae­nup­rog­ram­mi. Kol­man­daks on rii­gil Kre­d-Exi sih­ta­su­tus, mil­le too­teid saa­me ri­kas­ta­da. Need ei ole p\u00e4\u00e4s­tep­laa­nid, kuid on as­jad, mi­da riik saab olu­kor­ra lee­ven­da­mi­seks te­ha. Tar­be­tu on las­ta en­nast pet­ta Ma­ris Lau­ri v\u00f5i teis­te anal\u00fc\u00fcti­ku­te hin­nan­gust, et v\u00f5ib-ol­la j\u00e4rg­mi­se aas­ta l\u00f5pus l\u00e4­heb pa­re­maks. <\/p>\n

•• Reformierakond on oma seitse teesi esitanud. Um­bes sa­mal ajal k\u00e4i­sid oma sei­su­ko­had v\u00e4l­ja ka et­tev\u00f5tjad ja mi­nu ar­va­tes ei l\u00e4­he nen­de r\u00f5hua­se­tu­sed kok­ku, kui lu­ge­da li­saks Lu­ma­ni kom­men­taa­ri eu­ro ka­su­tu­se­lev\u00f5tust. Ei saa t\u00e4­na­ses olu­kor­ras loit­si­da, kui ta­ha­me saa­da 2010. aas­taks Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni po­si­tiiv­set hin­na­n-gut. Inf­lat­sioo­ni ja ee­lar­vede­fit­sii­di ta­san­da­mi­seks tu­leb te­ha kind­laid ot­su­seid. V\u00f5ib-ol­la suu­da­me ee­lar­vet 1,5 mil­jar­di osas n\u00e4­da­la­ga kor­ri­gee­ri­da, mis tu­le­neb p\u00f5hi­li­selt SKT kor­ri­gee­ri­mi­sest. \u00fchte­gi po­lii­ti­list ot­sust need ot­se­selt ei n\u00f5ua. Kui n\u00fc\u00fcd ot­sust ei s\u00fcnni, tu­leks kok­ku lep­pi­da, et tea­tud de­fit­sii­dil\u00e4­ve juu­res on va­lit­sus ko­hus­ta­tud tu­le­ma v\u00e4l­ja sea­du­se­muu­da­tus­te pa­ke­ti­ga, mil­le pu­hul saak­si­me r\u00e4\u00e4­ki­da eu­ro ka­su­tu­se­lev\u00f5tust ka­he aas­ta pers­pek­tii­vis. <\/p>\n

 <\/p>\n

•• Kui palju peab siis tegelikult k\u00e4rpima? Koa­lit­sioo­nil ei ole enam m\u00f5tet te­ge­le­da ma­tu­se­toe­tus­te­ga, s.t et suu­rusj\u00e4rk peaks ole­ma ala­tes poo­lest mil­jar­dist k\u00e4r­pe koh­ta. Kui v\u00f5ta­me prae­gu alu­seks kesk­pan­ga prog­noo­si, ole­me 10 mil­jar­dit de­fit­sii­dis – see on ju­ba SKT suh­tes pal­ju. Ju­tud ee­lar­ve paind­li­ku­maks muut­mi­sest on prae­gu­ses sei­sus asen­dus­te­ge­vus. Kui r\u00e4\u00e4­gi­me t\u00f5si­selt 2011. aas­tal eu­ro­le \u00fcle­mi­ne­kust, peaks va­lit­sus prae­gu mi­ne­ma \u00fcle sel­li­se­le k\u00e4­sit­si­juh­ti­mi­se­le, kus hak­ka­vad lu­ge­ma iga kuu teh­ta­vad ku­lu­tu­sed. <\/p>\n

 <\/p>\n

•• R\u00e4\u00e4gime sellest, millel peaks p\u00f5hinema j\u00e4rgmiste aastate majanduskasv. See ei saa tu­gi­ne­da tu­lu­mak­su alan­da­mi­se­le prot­sen­di­punk­ti v\u00f5rra. Olen era­kon­na sei­su­ko­ha ta­ga. Ma ei os­ka \u00fche­le Kesk-Eu­roo­pa et­tev\u00f5tja­le vas­ta­ta ise­gi se­da, mil­li­ne on tu­lu­mak­sus\u00fcs-teem j\u00e4rg­mi­se aas­ta 1. jaa­nua­rist. Ole­me se­da muut­nud vii­ma­se aas­ta jook­sul kaks kor­da. \u00fcks­ki et­tev\u00f5tja, kel­le­ga olen r\u00e4\u00e4­ki­nud, ei pea olu­li­seks, kas tu­lu­maks on 20 v\u00f5i 19 – te­da hu­vi­ta­vad ab­so­luut­selt tei­sed k\u00fcsi­mu­sed. Meil on pii­sa­valt hea mak­sus\u00fcsteem ja kui me ei tea, mi­da ta­ha­me saa­vu­ta­da, ei ole m\u00f5tet se­da muu­ta. Ma­jan­dus­kas­vu tin­gi­mus­tes v\u00f5ime te­ha to­re­daid ot­su­seid, kuid prae­gu on riik olu­kor­ras, kus mak­su­koor­mus ja rii­gi­le v\u00f5etud ku­lu­tu­sed ei ole kor­re­lat­sioo­nis – me pea­me sel­le taas­ta­ma. Me ei ole naf­ta­riik. <\/p>\n

 <\/p>\n

•• Kas midagi konkreetset on ka v\u00e4lja pakutud? Prae­gu on ole­mas ri­da nn ra­hu ajal k\u00e4i­vi­ta­tud prog­ram­me, mil­lel on v\u00e4­ga eri­nev toi­meaeg. N\u00e4i­teks tuu­ma­jaa­ma ehi­ta­mi­se m\u00f5ju aval­dub ma­jan­du­se­le heal ju­hul 15 aas­ta p\u00e4­rast. Ener­gee­ti­kas on aga tun­du­valt teist­su­gu­seid v\u00f5ima­lu­si – n\u00e4i­teks k\u00e4i­vi­ta­me kord ome­ti hoo­ne­te soo­jus­ta­mi­se prog­ram­mi, mis an­nab t\u00e4\u00e4d si­se­tu­ru­le ja on ka pi­kaa­ja­li­ne in­ves­tee­ring. V\u00f5ta­me sel­le kii­res­ti vas­tu, et saak­si­me ha­ka­ta ener­gee­ti­ka aren­gu­ka­vas in­ves­tee­rin­guid te­ge­ma – see puu­du­tab nii Ees­ti Ener­gia kui ka eraet­tev\u00f5te­te v\u00f5ima­lu­si. <\/p>\n

 <\/p>\n

•• Ettev\u00f5tjad on s\u00f5na v\u00f5tnud. Kui oluline on ettev\u00f5tjate roll suuna andmisel? Et­tev\u00f5tjas­kon­na si­su­li­ne vas­tu­tus Ees­ti ma­jan­du­se suu­na kor­ri­gee­ri­mi­sel ja hoia­ku­te muut­mi­sel on v\u00e4l­ti­ma­tu. Se­da ei saa te­ha Svens­son ega Uhls­son, vaid M\u00e4nd, Kask ja Tam­me­puu. Need pea­vad ole­ma n-\u00e4 te­gut­se­vad ka­pi­ta­lis­tid, kes on sel­ja­ga ko­du, n\u00e4o­ga maail­ma poo­le. Me ei saa ku­jun­da­da ma­jan­dus­po­lii­ti­kat, il­ma et ei r\u00e4\u00e4­giks ka­pi­ta­lis­ti h\u00e4\u00e4l, kes tun­neb ko­ha­lik­ke olu­sid. <\/p>\n

 <\/p>\n

•• Kuid kas j\u00e4rjekordsel nn hea tahte protokollil oleks \u00fcldse mingit efekti? Ma ei usu enam pa­be­ri­tes­se, vaid ini­mes­tes­se, kes sei­sa­vad trib\u00fc\u00fcnil, kes vee­na­vad \u00fchis­kon­da ja esi­ta­vad n\u00e4­ge­mu­si, mil­les­se saab ar­mu­da. <\/p>\n

 <\/p>\n

•• Kes need Eesti ettev\u00f5tjad v\u00f5iksid olla? Kas Kilk ja Luman? Miks ai­nult ne­mad? Kilk ja Lu­man kind­las­ti nen­de hul­gas. M\u00f5ned on ka v\u00e4ik­se­mad, noo­re­mad. Mit­te et­tev\u00f5tjad, kes ela­vad ai­nult rii­gi­han­ge­te peal ja era­kon­da­de po­pu­ta­mi­sest. <\/p>\n

 <\/p>\n

•• Viimasel ajal on r\u00e4\u00e4gitud hoiu-laenu\u00fchistute rollist, mis meil L\u00e4\u00e4ne-Euroopaga v\u00f5rreldes puudub. Erinevalt pankadest on seal hoiustajate raha seaduse j\u00e4rgi maksustatud ja teie koalitsioonipartner ei ole v\u00e4idetavalt selle s\u00e4tte muutmisega n\u00f5us. Ma ei ole k\u00fcll kur­sis nen­de ta­kis­tus­te­ga, aga suh­tun \u00fchis­tu­lis­se te­ge­vus­se ter­vi­ta­valt. V\u00f5ib-ol­la ole­me va­si­ka­vai­mus­tu­ses ala­hin­na­nud, kui t\u00e4h­tis on lo­kaal­sel ta­san­dil ka \u00fchis­te­ge­vus. Kui sel­le vor­miks on \u00fchis­tu, siis tu­leb luua sel­leks v\u00f5ima­lus. Miks sel­le­le ta­kis­tu­si te­ha, mi­na p\u00f5hjust ei n\u00e4e. \u00fchis­tu vorm on ehk na­tu­ke ar­hai­li­ne, aga vor­mi­na v\u00f5ib ta ol­la as­ja­ko­ha­ne m\u00f5nes­ki ma­jan­dus­sek­to­ris. Ka EAS pa­kub klast­ri­te toe­ta­mi­se prog­ram­mi, mis on n-\u00e4 paind­lik \u00fchis­tu vorm. <\/p>\n

 <\/p>\n

Eesti majanduse p\u00e4\u00e4steplaan Kahe n\u00e4dala eest pakkus Reformierakond v\u00e4lja seitse teesi, mida j\u00e4rgides p\u00fcrgida uue majanduskasvuni. Keskenduti kapitalile, t\u00e4\u00e4j\u00f5ule, energiale ja vabaturule. •• 1•• Seada sihiks euro ja allutada eesm\u00e4rgile eelarvepoliitika. •• 2•• V\u00e4hendada t\u00e4\u00e4j\u00f5ule seatud makse ja parandada maksukeskkonda. •• 3•• T\u00e4nap\u00e4evastada Eesti \u00f5igus- ja halduss\u00fcsteemi, v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat ja suurendada kapitali ligit\u00f5mbavust. •• 4•• Koondada riigi toetus j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul p\u00f5hiosas kolmele valdkonnale: transport, eksportiv t\u00e4\u00e4stus ja Eesti maine. •• 5•• V\u00e4hendada mahaj\u00e4\u00e4must t\u00e4\u00e4turu arengus ja rakendada riiklik tegevuskava Eesti t\u00e4\u00e4turu kindlustamiseks piisava hulga targa t\u00e4\u00e4j\u00f5uga. •• 6•• Rajada 2020. aastaks oma tuumajaam ja kiirendada energiajulgeolekut suurendavate ja hinnasurvet v\u00e4hendavate projektide elluviimist. •• 7•• Laiendada kodanike vabadusi, kaitsta eraomandit, ettev\u00f5tlusvabadust, liberaalset majanduspoliitikat.<\/p>\n

Allikas: 3.detsember 2008.a. Eesti P\u00e4evalehe lisa \u00e4rileht<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ministri s\u00f5nul on tarbetu lasta ennast petta Maris Lauri v\u00f5i teiste anal\u00fc\u00fctikute hinnangust, et v\u00f5ib-olla j\u00e4rgmise aasta l\u00f5pus l\u00e4heb paremaks.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21933"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21933"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21933\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21933"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21933"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21933"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}