{"id":21937,"date":"2008-12-15T00:00:00","date_gmt":"2008-12-15T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2008-12-15T00:00:00","modified_gmt":"2008-12-15T00:00:00","slug":"uudis-21937","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21937\/","title":{"rendered":"Kinnisvarabuumi tagaj\u00e4rg: 30 000 k\u00f5rglaenu ohvrit"},"content":{"rendered":"

Kinnisvarahinnad on kukkunud kohati 2005. aasta tasemele. N\u00e4iteks Harjumaa keskmise korteri ruutmeetrihind on langenud maa-ameti andmeil sel kuul 17 100 kroonini, mis on pooleteise aasta tagusest tippajast ligi kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4iksem number.<\/p>\n

Mitmed suured kinnisvaraarendajad, nagu Merko, Arco Vara, Koger & Partnerid v\u00f5i YIT on paisanud viimasel kuul korterid odavm\u00fc\u00fcki. Hinnad on uute kortermajade puhul olenevalt asukohast langenud kohati kuni 40 protsenti. <\/p>\n

Buumi k\u00f5rgajal v\u00f5tsid laenu k\u00fcmned tuhanded pered<\/font><\/h1>\n

Kinnisvara hindade k\u00f5rgperioodil 2006. aasta keskpaigast selle aasta alguseni oli Eesti pangandusturgu valitseval Swedbankil uusi eluasemelaenu ja kodukapitalilaenu v\u00f5tnud kliente kokku 14 000. Teiste pankade kliendid t\u00f5stsid tippajal eluaseme soetanud klientide koguarvu 30 000 juurde.<\/p>\n\n\n\n
<\/a> <\/p>\n
Korteriomandite statistika …<\/div>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Maa-ameti statistika kohaselt on nende eluasemete pragune v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rreldes soetushindadega langenud v\u00e4hemalt viiendiku ehk keskmise omafinantseeringu v\u00f5rra, mist\u00f5ttu v\u00f5ib buumi tippajal kinnisvara ostnute laenukoorem \u00fcletada tagatisvara v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n

\u00fchest k\u00fcljest on buumiohvitrel emotsionaalselt raske vaadata pealt, kuidas naabrid saavad samas kortermajas eluaseme praegu palju soodsamalt. Teisalt on pangad hakanud makseraskustes klientidelt k\u00fcsima lisatagatisi. <\/p>\n

Keskpanga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask t\u00f5deb, et negatiivsema majanduse v\u00e4ljavaate juures kasvab inimeste hulk, kes ei jaksa laenu maksta. <\/p>\n

Pangad loodavad klientide maksej\u00f5ulisusele<\/font><\/h1>\n

‘See v\u00e4ljendub viivises olevate laenude ja laenukahjumite kasvus. Pankade riskisuse seisukohalt on esmat\u00e4htis laenuv\u00f5tjate v\u00f5ime laene tagasi maksta,’ \u00fctles Kask.<\/p>\n

SEB eraisikulaenude suuna \u00e4riarendusjuht Triin Messimas kinnitas, et klientidelt, kel pole probleeme maksek\u00e4itumisega pank lisatagatist ei n\u00f5ua. <\/p>\n

Messimase s\u00f5nul on ligi veerandil Eesti peredest v\u00f5etud kinnisvaratagatisel laen, valdav osa eluasemelaenudes on v\u00f5etud aga lisatagatise toel. <\/p>\n

‘SEB l\u00e4htub laenuotsuste tegemisel eelk\u00f5ige laenaja sissetulekust. Laenuotsus ei tohi kunagi p\u00f5hineda eeldusel, et laenu tagasimaksmise peamiseks allikaks on tagatisvara realiseerimine,’ \u00fctles Messimas. <\/p>\n

Pangad: lisatagatise n\u00f5udmine v\u00f5ib p\u00e4evakorda tulla<\/font><\/h1>\n

Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire M\u00e4e s\u00f5nul v\u00f5ib lisatagatise n\u00f5udmine tulla p\u00e4evakorda. <\/p>\n

‘Klientidelt, kes on seni panga ees oma kohustusi korrektselt t\u00e4itnud, pole p\u00f5hjust t\u00e4iendavat tagatist n\u00f5uda. T\u00e4iendava tagatise n\u00f5udmine v\u00f5ib tulla p\u00e4evakorda, aga see s\u00f5ltub erinevatest asjaoludest – iga klienti ja tema olukorda hindame siiski individuaalselt,’ kommenteeris M\u00e4e. <\/p>\n

\n
Kui raskustes klient lisatagatist ei leia ja laenu ennet\u00e4htaegselt tagasi maksta ei suuda, on oht, et vara v\u00f5ib minna m\u00fc\u00fcki. <\/p>\n
T\u00f5nu Toompark, kinnisvaraanal\u00fc\u00fctik.<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

‘Makseraskustesse sattunud kliendi olukorda hindame vastavalt praeguseks kujunenud olukorrale, sh hindame tagatise turuv\u00e4\u00e4rtust, kliendi tulusid ja kulusid jms. V\u00f5imalusel vormistame maksepuhkuse, pikendame laenuperioodi,’ lisas ta. <\/p>\n

M\u00e4e s\u00f5nul j\u00e4i keskmine omafinantseering perioodil 2005-2007 suurusj\u00e4rku 25 protsenti (tehinguhinnast), oluline osa eluasemelaenudest on v\u00e4ljastatud lisatagatiste ja KredExi t\u00e4iendava k\u00e4endusega.<\/p>\n

Swedbanki eluaseme finantseerimise osakonna arendus- ja anal\u00fc\u00fcsijuhti Kersti Arro s\u00f5nul on lisatagatise teema tulnud p\u00e4evakorda seoses klientide makseraskuste tekkimisega.<\/p>\n

‘Korrektse maksek\u00e4itumisega kliendilt pank lisatagatist ei n\u00f5ua. Tegemist on v\u00e4ga harvade juhtumitega ning siis on olnud p\u00f5hiliselt p\u00f5hjuseks kliendi soovimatus koost\u00e4\u00e4d teha v\u00f5i huvipuudus,’ \u00fctleb ta. Arro s\u00f5nul l\u00e4heneb pank igale kliendile personaalselt, koost\u00e4\u00e4s kliendiga p\u00fc\u00fctakse leida parim lahendus. <\/p>\n

‘V\u00f5imalike probleemide tekkimisel tuleb kohe p\u00e4\u00e4rduda oma laenuhalduri poole. N\u00e4iteks, kui on ette teada, et ettev\u00f5ttes, kus t\u00e4\u00e4tate, v\u00f5ivad m\u00f5ne kuu p\u00e4rast tekkida raskused palgamaksmisel v\u00f5i on karta koondamist, tuleb esimesel v\u00f5imalusel pangaga \u00fchendust v\u00f5tta,’ r\u00e4\u00e4kis ta. <\/p>\n

Anal\u00fc\u00fctik: sundm\u00fc\u00fcgid langetavad kinnisvara hindasid<\/font><\/h1>\n

Kinnisvaraanal\u00fc\u00fctik T\u00f5nu Toompark r\u00e4\u00e4kis, et pank k\u00e4itub m\u00f5istlikult, kui n\u00f5uab makseraskustesse sattunud kliendilt lisatagatist v\u00f5i sootuks laenu ennet\u00e4htaegset tagastamist.<\/p>\n

‘Kui selline raskustes klient lisatagatist ei leia ja laenu ennet\u00e4htaegselt tagasi maksta ei suuda, on oht, et vara v\u00f5ib minna realiseerimisele. Kui selliseid sundm\u00fc\u00fcke tuleb palju, siis suureneb pakkumine turul veelgi ning see omakorda avaldab survet niigi langevatele hindadele. Langevad hinnad aga viivad j\u00e4rgmiste inimeste vara turuv\u00e4\u00e4rtust allapoole ning tekitavad neile tagatise realiseerimise ohu. Seda muidugi juhul, kui neil tekivad raskused laenu tagastamisel. Selline n\u00e4eks v\u00e4lja allak\u00e4iguspiraal,’ kirjeldas Toompark.<\/p>\n

‘Kui langev majandus meid selleni viib, siis vaieldamatult v\u00f5idavad esimesena raskeid samme tegevad pangad,’ \u00fctles ta. ‘<\/p>\n

‘Viimastele j\u00e4\u00e4vad ainult t\u00fchjad pihud. Samas on oht, et sundrealisatsioone ette v\u00f5ttes v\u00f5ivad pangad ise p\u00f5hjustada suurema languse, kui turg normaalsetes oludes seda teeks,’ lisab ta. <\/p>\n

Toompark lootis, et massilise vara sundm\u00fc\u00fcmiseni siiski ei j\u00f5uta, sest see l\u00e4\u00e4ks pikaks ajaks tugeva hoobi kinnisvaraturule, nii tehingute arvule, turu l\u00e4bipaistvusele kui ka vara likviidsusele. <\/p>\n

Naabri odav korter \u00e4rritab<\/font> <\/h1>\n

Ehitusbuumi tippajal korteri ostnud elanikud vaatavad j\u00f5uetult pealt, kuidas kinnisvara on odavm\u00fc\u00fcgis ja naabrid saavad samav\u00e4\u00e4rse korteri peaaegu poole odavamalt. ‘Eks see ajab ikka hinge t\u00e4is k\u00fcll, aga midagi teha ju pole,’ \u00fctleb Volta majja korteri ostnud ehitusinsener Marko M\u00e4ekivi. <\/p>\n\n\n\n
<\/a> <\/p>\n
Kuldala elurajoonis elav Eh…<\/div>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Volta maja ehitanud Koger & Partnerid on alandanud korteri hindasid kuni 40 protsenti. N\u00e4iteks 81,4ruutmeetrine korter maksab seal majas varasema 2,4 miljoni krooni asemel k\u00f5igest 1,46 miljonit krooni. <\/p>\n

Eriti valus on selliseid hinna\u00fcllatusi vaadata naabritel, kes korteri k\u00f5rgajal ostsid, ent kes n\u00fc\u00fcd peavad lisaks korteri turuhinnale kinnisvaramullist v\u00e4lja lastud \u00f5hku kinni maksma. <\/p>\n

‘Kui sinu k\u00f5rval m\u00fc\u00fcakse samav\u00e4\u00e4rset korterit ligi 800 000 krooni odavamalt, siis ajab ikka hinge t\u00e4is k\u00fcll,’ lausub M\u00e4ekivi. ‘See on \u00fc\u00fcratu vahe, mis tuleb neil maksta, kes ostsid korteri k\u00f5rgajal. T\u00f5si, siis oli laenuv\u00f5tmine lihtsam ja laenamine odavam, omafinantseeringut n\u00f5uti v\u00e4he,’ lisab ta.<\/p>\n

Takkaj\u00e4rgi tarkus ei maksa<\/font><\/h1>\n

Samas majas elav Ott Karma \u00fctleb, et korteriost oli kindlas majandusolukorras tehtud otsus ja tagantj\u00e4rele tarkus ei maksa midagi. <\/p>\n

\n

Number<\/font><\/h1>\n
    \n
  • 55<\/strong> miljardi krooni eest on v\u00f5etud eluasemelaene alates 2006. aasta algusest ehk ajast, kuhu praeguseks on kinnisvarahinnad langenud. <\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n

    ‘Juhul, kui vaadata ainult hindade liikumist, siis muidugi ei ole raske arvata, kas otsus oli vale v\u00f5i ei. Kui v\u00f5tta arvesse ka finantseerimist, siis on k\u00fcsimusele juba m\u00e4rksa keerulisem vastata,’ r\u00e4\u00e4gib ta. <\/p>\n

    ‘Juhul, kui ostsin korteri aasta tagasi 0protsendilise omafinantseeringuga, v\u00f5tsin laenu riskimarginaaliga 0,5% ja t\u00e4htajaga 30 aastat. Kui praeguseks riskimarginaaliks v\u00f5tta 3%, ja juhul, kui ostaksin sama korteri 25% odavamalt, l\u00e4heb kokkuv\u00f5ttes see mulle enam-v\u00e4hem sama palju maksma. Arvesse tuleks v\u00f5tta nii seda, et t\u00f5usnud on omafinantseering, kui ka seda, et vahepealsel ajal rendipinnal elades on t\u00f5usnud ka rendikulud. Teisalt on korterite hinnad langenud muidugi rohkem kui 25 protsenti.’ <\/p>\n

    M\u00fc\u00fcjad kaotavad enam<\/font> <\/h1>\n

    ‘V\u00f5in \u00e4elda, et ostja poolel mingit \u00fc\u00fcratu suurt v\u00f5itu mina ei n\u00e4e, v\u00e4lja arvatud juhul, kui kogu raha on vaja endal v\u00e4lja k\u00e4ia. K\u00fcll aga n\u00e4en katastroofilist kaotust m\u00fc\u00fcjate poolel. Vahe on vaid selles, et kui aasta tagasi l\u00e4ks raha veel m\u00fc\u00fcjatele, siis praegu l\u00e4heb see pankadele, kes omakorda maandavad sellega omi riske,’ selgitab ta.<\/p>\n

    \n
    Kui sinu k\u00f5rval m\u00fc\u00fcakse samav\u00e4\u00e4rset korterit ligi 800 000 krooni odavamalt, siis ajab ikka hinge t\u00e4is k\u00fcll. <\/p>\n
    Marko M\u00e4ekivi, Volta maja korteriomanik.<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

    Karma s\u00f5nul ei n\u00f5uaks ta panga asemel inimestelt lisatagatisi, sest see s\u00fcvendaks olemasolevaid probleeme veelgi. ‘Kuna enamikul inimestel lisatagatist pole ning kinnisvara laenuj\u00e4\u00e4giga maha m\u00fc\u00fca on ilmselt v\u00f5imatu, v\u00f5ib tulemuseks olla, et inimene v\u00f5tab k\u00f5ik oma raha pankadest v\u00e4lja, realiseerib k\u00f5ik v\u00e4hegi v\u00f5imaliku, kuulutab v\u00e4lja eraisiku pankroti ja pank vaadaku ise, mida selle kinnisvaraga teeb. Eelkirjeldatu n\u00f5uab k\u00fcll m\u00f5ne aasta jooksul suhteliselt tagasihoidlikku elu, ent inimene muutub nurkasurutult v\u00e4gagi nutikaks,’ r\u00e4\u00e4gib Karma. ‘Seega tuleks l\u00e4htuda ikka sellest, kas laen saab teenindatud v\u00f5i mitte. Lisatagatisi n\u00f5udes muutuvad pangad kiiresti kinnisvaravahendajateks, n\u00f5udmata j\u00e4tmisel on aga v\u00f5imalus tegeleda pigem \u00fcksikjuhtumitega.’<\/p>\n

    NCC m\u00fc\u00fcgijuht Moris Jakubov m\u00e4\u00e4nab, et eks majaelanikele, kes n\u00e4evad veel m\u00fc\u00fcgis olevate korterite puhul suuri allahindlusi, on see ps\u00fchholoogiliselt kindlasti raske moment. ‘On m\u00f5ni inimene, kes tuleb ja \u00fctleb, et see pole aus. Suurem osa siiski saab aru, et selline hinnalangetamine ei s\u00f5ltu ju meist,’ r\u00e4\u00e4gib ta. ‘See on sama, kui l\u00e4hete Sportlandi ja ostate sealt tossud, kuid kaks n\u00e4dalat hiljem on need alla hinnatud,’ r\u00e4\u00e4gib ta. ‘Te ei l\u00e4he m\u00fc\u00fcja juurde \u00fctlema, et miks sa nii tegid!’ r\u00e4\u00e4gib Jakubov.<\/p>\n

    T\u00f5nu Toompark: esimesed hinnalangetajad tegid \u00f5igesti, sest hinnad langevad veelgi<\/font><\/h1>\n

    Suuremad hinnalangetamised algasid selle aasta alguses. T\u00e4naseks on p\u00fcsiva hinnalanguse t\u00f5ttu selgemast selgem, et n\u00e4iteks YIT v\u00f5i Rime Kinnisvara esimeste suuremate hinnalangetajatena tegid tegelikult v\u00e4ga m\u00f5istliku sammu. <\/p>\n

    Nad k\u00fcll m\u00fc\u00fcsid vara hindadega, kuhu turg j\u00f5udis alles paari kuu p\u00e4rast, kuid nad suutsid vara maha m\u00fc\u00fca. (Rime oma Luha 16 projekti ja YIT on suurima korterim\u00fc\u00fcgiga arendaja 2008. aastal).<\/p>\n

    L\u00e4hiajal on oodata j\u00e4tkuvat tehingute arvu ja kinnisvarahindade langust ja seda k\u00f5igis kinnisvarasektorites. Elamispindade turule prognoosin 2009. aastaks tehingute arvu ja hindade languseks m\u00f5lemale 15 protsendi v\u00f5rra. Seejuures usun, et tegemist on pigem optimistliku prognoosiga. Naiivne oleks arvata, et hinnalanguse ning tehingute kokkukuivamise k\u00e4igus edaspidigi hulk arendajaid ei pankrotistuks ning suur hulk maaklereid t\u00e4\u00e4lt ei lahkuks. Kinnisvaraturg saab olema t\u00e4is tihedat konkurentsiv\u00f5itlust, kus v\u00e4heste raha omavate v\u00f5i laenuv\u00f5imeliste klientide nimel peetakse veriseid v\u00f5itlusi.<\/p>\n

    statistika<\/div>\n
    \n
      Hindu on k\u00e4rpinud k\u00f5ik suured arendajad <\/p>\n
    • Koger ja Partnerid palju k\u00f5neainet tekitanud ja kohtuprotsessi keskmes olnud Kuldala 11 hinnad on langenud koguni \u00fcle 0,6 miljoni krooni. <\/li>\n
    • 3toaline ja 64,6 ruutmeetri suurune korter maksis varem 1,81 miljonit krooni, n\u00fc\u00fcd k\u00f5igest 1,20 miljonit krooni. <\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n
        \n
      • Volta t\u00e4nava kortermajas on hinnad all kuni ligi miljon krooni. <\/li>\n
      • N\u00e4iteks 3toalise 83ruutmeetrise korteri hinda on langetatud 0,97 miljonit krooni. Varem maksis see korter 2,46 miljonit, n\u00fc\u00fcd 1,46 miljonit krooni. <\/li>\n<\/ul>\n
          \n
        • NCC Ehituse Mustam\u00e4el Rabak\u00fcla elurajooni korterid on samuti k\u00f5ik allahinnatud. N\u00e4iteks 73,3 ruutmeetrise kolmetoalise korteri eest tuleb endise 2,32 miljoni krooni asemel maksta 1,88 miljonit krooni. <\/li>\n
        • Skanska Karulaugu 7 maja ootab samuti elanikke. Majas on m\u00fc\u00fcdud vaid 2 korterit, \u00fcks on broneeritud. Hinnad on all kuni 30 protsenti. <\/li>\n<\/ul>\n
            \n
          • Pirita 28a kortermajas on Skanska langetanud hindasid maksimaalselt koguni 1,3 miljonit krooni. K\u00f5ige enam puudutas hinnalangus panoraamvaatega luksuskortereid. <\/li>\n<\/ul>\n

            Allikas: 12.detsember 2008.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

            \u00c4rip\u00e4eva hinnangul v\u00f5ib Eestis olla praegu kuni 30 000 leibkonda, kelle eluaseme v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4b allapoole nende laenukoormat. Tegemist on kinnisvarabuumi l\u00f5hkemise tagaj\u00e4rjel tekkinud ohvritega, kellelt makseraskuste ilmumise korral hakkavad pangad<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21937"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21937"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21937\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21937"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21937"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21937"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}