Eesti kinnisvarahindadest r\u00e4\u00e4kides tuuakse sageli v\u00e4lja, et hinnad on buumi ajal paigast \u00e4ra ega vasta Euroopas levinud t\u00f5ele, et keskmise kuupalga eest peaks saama osta \u00fcks ruutmeeter korteripinda.<\/p>\n
Eesti statistikaamet esitab k\u00f5ikide maakondade ja eraldi Tallinna keskmise palga. Maa-amet aga korterite keskmised tehinguhinnad. Nii tulekski nendest andmetest l\u00e4htuda v\u00f5rdlusbaasi loomisel. Sageli v\u00f5etakse ekslikult Eesti keskmine kuupalk ja v\u00f5rreldakse seda Tallinna s\u00fcdalinna korterite ruutmeetri hinnaga. Kuid see ei anna tegelikult mingit tulemust. Sama h\u00e4sti v\u00f5iks v\u00f5rrelda keskmist palka ka n\u00e4iteks P\u00fcssi korterite ruutmeetrihinnaga. Siis selguks, et Eesti kinnisvarahindadel on palga baasil veel piisavalt t\u00f5usuruumi. Seega tuleb v\u00f5rrelda vastavates piirkondades kogutud statistikat, kuna Eestis on palgad ja kinnisvarahinnad v\u00e4ga erinevad. <\/p>\n
Sageli ei selgu, kas v\u00f5rreldakse brutopalga v\u00f5i netopalga baasilt. K\u00f5rgelt maksustatud Skandinaavias teeb see v\u00e4ga olulise vahe. <\/p>\n
Riikidevahelisel v\u00f5rdlemisel tulevb v\u00f5tta aluseks netopalk, siseriiklikult v\u00f5ib selleks olla ka brutopalk.<\/p>\n
L\u00e4htudes maakonna brutopalkadest ning maakonnakeskuste korterite keskmistest hindadest, v\u00f5ib \u00e4elda, et palga-hinna skaalal v\u00f5ib hinnalangus j\u00e4tkuda veel vaid suuremates linnades. V\u00e4ikelinnades v\u00f5iks hinnatase stabiliseeruda. Arvestades, et hinnalangus suuremates linnades v\u00f5ib veel lisaks praegusele olla kuni 15% ning samal ajal on v\u00f5imalik palgakasv v\u00e4hemalt 5%, siis peale selliseid s\u00fcndmusi on ka suuremates linnades Tallinnas, Tartus ja P\u00e4rnus palga-hinna suhe vastavalt 1,19, 1,02 ja 1,18. Enam kui 15%-line hinnalangus tulevikus on v\u00e4he t\u00f5en\u00f5oline, kuna suurimate kriiside ajal Skandinaavias on hinnalangused olnud kuni 40-50%. <\/p>\n
Eestis on praeguseks korterite hinnalangus umbes 25% ning maa puhul veel rohkem. Seega v\u00f5ib eeldada, et ts\u00fckli p\u00f5hi on \u00fcsna l\u00e4hedal. Kuid selle ajalist kaugust v\u00f5i pikkust on v\u00e4ga keeruline kui mitte v\u00f5imatu ennustada. Skandinaavias olid suurimad v\u00f5itjad p\u00f5hja ajal endale kinnisvara ostjad.<\/p>\n
Allikas: 15.detsember 2008.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti kinnisvarahindadest r\u00e4\u00e4kides tuuakse sageli v\u00e4lja, et hinnad on buumi ajal paigast \u00e4ra ega vasta Euroopas levinud t\u00f5ele, et keskmise kuupalga eest peaks saama osta \u00fcks ruutmeeter korteripinda. Eesti statistikaamet esitab k\u00f5ikide maakondade ja eraldi Tallinna keskmise palga. Maa-amet aga korterite keskmised tehinguhinnad. Nii tulekski nendest andmetest l\u00e4htuda v\u00f5rdlusbaasi loomisel. Sageli v\u00f5etakse ekslikult Eesti keskmine […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21938"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21938"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21938\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21938"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21938"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21938"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}