{"id":21951,"date":"2009-02-13T00:00:00","date_gmt":"2009-02-13T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2009-02-13T00:00:00","modified_gmt":"2009-02-13T00:00:00","slug":"uudis-21951","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21951\/","title":{"rendered":"Pangad saavad kinnisvarakaks"},"content":{"rendered":"<p>Kahe suurema panga n\u00e4ol tekib aasta l\u00f5puks kaks Eesti suurimat kinnisvaraettev\u00f5tet. Vaatamata pankade v\u00e4idetele, et krediidik\u00f5lbulikke ettev\u00f5tteid finantseeritakse, on v\u00e4ga raske laenuraha saada. Olukord peab kevadeks muutuma, sest k\u00f5ik hakkavad \u00fcksteisele lumepalliefektina v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4ma. <\/p>\n<div class=\"artikkeltsit\">\n<div>Pankade dilemma: m\u00fc\u00fca t\u00e4na sentide eest ja t\u00f5mmata k\u00f5igi vara v\u00e4\u00e4rtus alla v\u00f5i koguda vara enda k\u00e4tte. <\/div>\n<\/div>\n<p>Mitu panka on m\u00e4\u00e4ranud kinnisvara(laenude)ga tegelevad meeskonnad. Suuremad pangad moodustavad terviklikud kinnisvaraga tegelevad, haldavad, hooldavad (t\u00fctar)ettev\u00f5tted. V\u00e4iksemad krediidiasutused tellivad need teenused turult. <\/p>\n<p>Kinnisvara buumi ajal soetanud inimestel pole m\u00f5tet paanikasse sattuda. Panga eesm\u00e4rk on siiski teenida v\u00e4ljalaenatud rahalt intressi, mitte kortereid omada. Pigem annavad pangad raskeks ajaks maksepuhkust, kui hakkavad kortereid k\u00e4est v\u00f5tma. Kuid kinnisvaraomanik peab realistlikult oma seisu hindama &#8211; kui vaja, tuleb eluase v\u00e4iksema vastu vahetada. <\/p>\n<p>Maaportfellid kaotavad v\u00e4\u00e4rtuse. Kuna vara pole likviidne, j\u00f5uab suurem osa varast tagasi kreeditori k\u00e4tte. N\u00fc\u00fcd on pall pankade v\u00e4ravas: kas hakata t\u00e4na m\u00fc\u00fcma sentide eest ja t\u00f5mmata koos raskustesse sattunud arendajatega ka intressi maksvate arendajate portfellide v\u00e4\u00e4rtus alla v\u00f5i koguda vara enda k\u00e4tte. Maal puudub v\u00e4\u00e4rtus, kuni l\u00f5pptootele ei teki n\u00f5udlust. Veel paljude arendajate vara l\u00e4heb panga k\u00e4tte, paljud projektid j\u00e4\u00e4vad pooleli. <\/p>\n<p>Ettev\u00f5tteil, mis on p\u00f5hitegevuse k\u00f5rval soetanud kinnisvaraprojekte, tuleb need pankade n\u00f5udel t\u00f5sta t\u00fctarettev\u00f5tetesse koos laenukohustusega &#8211; bilanss kinnisvarast puhastada. V\u00e4\u00e4rtuslikud varad pannakse t\u00e4\u00e4le, v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslikust vabanetakse. Suured v\u00f5tavad v\u00e4iksemate arendajate paremad projektid \u00fcle. Turule j\u00e4\u00e4vad need, kes suudavad projektid l\u00f5petada. Kinnisvaraga j\u00e4\u00e4b tegelema v\u00e4ike arv spetsialiste. Tootluse ootuse ja hindadega oleme tagasi aastas 2004.<\/p>\n<p>Vahendajad hakkavad kontakte ja kliente ka tegelikult omavahel vahetama, sest kliente on v\u00e4he ja tulemus loeb. V\u00f5itjaks j\u00e4\u00e4vad ettev\u00f5tted, mis suudavad k\u00f5ige kiiremini partnerlussuhted t\u00e4\u00e4le panna ja end v\u00e4ljapoole serveerida kui \u00fclebaltilisi ettev\u00f5tteid. Paljud vahendajad ja b\u00fcrood kaovad turult. Tegevus siiski v\u00e4lja ei sure, sest kliendid otsivad v\u00e4ikseid pindu ning ettev\u00f5tted otsivad kokkuhoiu saamiseks \u00fcksuste kokkukolimise v\u00f5imalusi. <\/p>\n<p>Paljude b\u00fcroohoonete \u00e4riplaanid ei realiseeru. 5-15% vakantsuse asemel seisame silmitsi poolt\u00fchjade hoonetega. Kulukas on \u00fclal pidada mitut sellist hoonet, seep\u00e4rast v\u00f5ib n\u00e4ha mitme \u00e4ri- v\u00f5i isegi kortermaja poolsunduslikku t\u00e4ispanemist. V\u00f5i \u00fcritatakse \u00fc\u00fcrnikud k\u00e4tte saada vanadest b\u00fcroohoonetest, andes uued hooned m\u00f5neks ajaks \u00fc\u00fcrile turuhinnast madalamate hindadega. <\/p>\n<p>Arutud detailplaneeringud p\u00f5ldudel ja \u00e4\u00e4relinnade mitmete maa-aluste parkimiskorrustega hooned kaotavad oma v\u00e4\u00e4rtuse &#8211; neid l\u00e4hima k\u00fcmnendi jooksul ei rajata. Inimesed on valusa kogemuse v\u00f5rra rikkama ning p\u00f5llupealne arendus j\u00e4\u00e4b pikaks ajaks kehva arendusprojekti s\u00fcmboliks. 80 protsenti detailplaneeringuist j\u00e4\u00e4b igaveseks riiulisse tolmu koguma.<\/p>\n<p>Maailm muutub kiiresti, sageli tuleb detailplaneering ringi teha, nt viia ehitusmahud m\u00f5istlikuks v\u00f5i uuele \u00fc\u00fcrnikule sobivaks. T\u00e4\u00e4tegemise n\u00e4itamiseks seavad omavalitsused arendajaile ebareaalseid kohustusi. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad paljud isegi reaalselt elluviidavad detailplaneeringud pooleli. <\/p>\n<p>Tehnopargid t\u00e4\u00e4tavad, kuid nende laienemine ja uute ehitamine peatub. Rajatavate tehnoparkidega tekib probleeme &#8211; neid on liiga palju. Suur osa v\u00e4rskete tehnoparkide kinnistutest on spekulantide k\u00e4es, kes laenukohustusest vabanemiseks viivad hinnad alla. <\/p>\n<p>Korterelamute ehitamist ei v\u00f5eta ette enne 2010 l\u00f5ppu. T\u00f5en\u00e4oliselt n\u00f5utakse Skandinaavia eeskujul 30-50 protsendi korterite eelm\u00fc\u00fcki enne ehitust\u00e4\u00e4 alustamist. Klient on j\u00e4lle kuningas. Ehitusfirmad hakkavad pakkuma buumiaegsete hoonete remonti. Juriidiliselt kerkib teravalt \u00fcles garantiide k\u00fcsimus arendaja pankroti puhul. Turule peavad tulema tunduvalt kuluefektiivsemad hooned.<\/p>\n<p>Allikas: 12.veebruar 2009.a. \u00e4rip\u00e4ev<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kahe suurema panga n\u00e4ol tekib aasta l\u00f5puks kaks Eesti suurimat kinnisvaraettev\u00f5tet. Vaatamata pankade v\u00e4idetele, et krediidik\u00f5lbulikke ettev\u00f5tteid finantseeritakse, on v\u00e4ga raske laenuraha saada. Olukord peab kevadeks muutuma, sest k\u00f5ik hakkavad \u00fcksteisele lumepalliefektina v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4ma. Pankade dilemma: m\u00fc\u00fca t\u00e4na sentide eest ja t\u00f5mmata k\u00f5igi vara v\u00e4\u00e4rtus alla v\u00f5i koguda vara enda k\u00e4tte. Mitu panka on m\u00e4\u00e4ranud [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21951"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21951"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21951\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21951"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21951"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21951"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}