{"id":21972,"date":"2009-10-14T00:00:00","date_gmt":"2009-10-14T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2009-10-14T00:00:00","modified_gmt":"2009-10-14T00:00:00","slug":"uudis-21972","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21972\/","title":{"rendered":"Kriisist v\u00e4ljumine kiireid kinnisvaraarenguid veel ei too"},"content":{"rendered":"

Kriisij\u00e4rgselt t\u00e4navu s\u00fcgisel laenukampaaniaga alustanud Nordea esindajad Sandel Klaos ja Loit Linnup\u00f5ld n\u00e4itasid ilmekalt, kuidas olukorra muutudes muutusid kuust kuusse ka panga majandusprognoosid.<\/p>\n

\u00fchiselt t\u00f5deti siiski, et praegu koostatud tulevikugraafikud peaks paika pidama. J\u00e4rgmiseks aastaks prognoositakse Eestile veel vaid kaheprotsendilist majanduslangust. Positiivsena toodi v\u00e4lja kinnisvara ostuj\u00f5u kiiret kasvu ning tarbijate kindlustunde suurenemist viimaste kuude jooksul.<\/p>\n

Samuti tutvustasid Nordea esindajad pankade turuosade muutusi viimase aasta v\u00e4ltel. Suurima tagasik\u00e4igu on teinud suurpangad ning enim on sellest v\u00f5itnud Nordea. V\u00e4ga oluliseks indikaatoriks kinnisvaraturu suhtes peetakse aga probleemlaenude osakaalu suurenemist – \u00fcle 60 p\u00e4evaste v\u00f5lgnevuste arv on pooleteise aastaga kasvanud 0,7 protsendilt 6,1 protsendile.<\/p>\n

See n\u00e4itab omakorda varaomanike m\u00fc\u00fcgivajadust ning viitab j\u00e4tkuvale hinnasurvele. K\u00fcll aga v\u00e4itsid Nordea esindajad, et pankurite hinnangul ollakse n\u00fc\u00fcd juba kriisi p\u00f5hjas.

Ehitushinnad t\u00f5usevad<\/strong><\/p>\n

T\u00e4navuse ja 2010. aasta laenupoliitika erip\u00e4radeks saavad olema fookus kliendi maksev\u00f5imele ja t\u00e4\u00e4andja usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Kui \u00fcldiselt on madalate marginaalide aeg l\u00e4bi ning omafinantseeringu m\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b 20-30% vahele, kinnitavad pankurid, et pankade endi poolt finantseeritud ning «hapuks l\u00e4inud» arendusprojektidesse eluaseme ostmisel on v\u00f5imalik saada keskmisest palju soodsamaid laenutingimusi.<\/p>\n

Selliste varade soetamisel pole konkureerivatelt pankadelt m\u00f5tet pakkumisi k\u00fcsida – niikuinii suudab projekti finantseerinud pank selle \u00fcle trumbata.<\/p>\n

Laenuv\u00f5tjate puhul peetakse oluliseks, et l\u00f5petatud oleks eelnevad v\u00f5lgnevused ja puuduksid makseh\u00e4ired. Ka kiirlaenu v\u00f5tnud, hasartsemad kasiinok\u00fclastajad ning muude, tavam\u00f5istes ebaratsionaalsete kulutustega silmapaistnud isikud peavad arvestama pangapoolsete v\u00f5imalike lisak\u00fcsimustega. <\/p>\n

Eesti \u00fche suurema ehitusfirma Koger ja Partnerid juht Andres P\u00e4rloja \u00fctles seminaril, et ehitushinnad on langenud keskmiselt 40 protsendi v\u00f5rra. Tema s\u00f5nul on selline langus p\u00f5hjendamatu ning seda t\u00f5estab ka ilmekalt suurte Skandinaavia ehituskontsernide huvipuudus massturul aktiivselt osaleda.<\/p>\n

«Hankeprotsess on muutunud kulukaks ja kurnavaks, iga viies ehituse riigihange vaidlustatakse ning teeme juba nalja, et enam ei ehita me kelluga, vaid juristidega,» lausus P\u00e4rloja.<\/p>\n

Ta t\u00f5i ilmeka n\u00e4ite, kus pidev vaidlustamine peatas \u00fche koolimaja ehitamise, sest vaidluste l\u00f5ppedes polnud eelarves enam raha ehituse jaoks.<\/p>\n

P\u00e4rloja leidis, et j\u00e4rgneva paari aasta jooksul peaksid ehitushinnad t\u00f5usma praegusega v\u00f5rreldes 10-15%.<\/p>\n

P\u00e4rloja s\u00f5nul on suured arendajad valmis kunagi soetatud maa ostuhinna ning juba kantud projekteerimis- ja planeeringukulud \u00e4riplaani sisestamata j\u00e4tma. Sellisel juhul on v\u00f5imalik kortermaja brutopind valmis ehitada veidi alla 7500-kroonise ruutmeetrihinnaga, millele lisandub k\u00e4ibemaks.<\/p>\n

Ka vaid 14 000-kroonise m\u00fc\u00fcgihinnaga (netopind, sisaldab k\u00e4ibemaksu) suudab arendaja projektist kasumit l\u00f5igata. Kuna praegu on Tallinnas asuvate uute korterite hinnad siiski m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5rgemad, kinnitab P\u00e4rloja, et vajadusel on hinnareservi veelgi, mis omakorda v\u00f5ib m\u00f5jutada kogu elamusektori hindu.

Mure \u00fc\u00fcrnikega<\/strong><\/p>\n

Soraineni advokaadib\u00fcroo esindajad Kaido Loor ja Leho Pihkva t\u00f5id \u00fche olulisema teemana v\u00e4lja riigikohtu hiljutise otsuse, et kohustused \u00fc\u00fcrileandja ees s\u00e4ilivad kuni lepingu t\u00e4htaja m\u00e4\u00e4dumiseni.<\/p>\n

\"Soraineni   Soraineni advokaadib\u00fcroo esindaja Kaido Loor \u00fctles seminaril, et riigikohtu hiljutisele otsusele tuginedes s\u00e4ilivad kohustused \u00fc\u00fcrileandja ees kuni lepingu t\u00e4htaja m\u00e4\u00e4dumiseni.<\/span> <\/p>\n

\n

Foto: <\/span>Lembi V\u00f5sum\u00e4gi<\/span> <\/p>\n<\/div>\n

Levinud on olukord, kus \u00fc\u00fcrnik esitab lepingu \u00fcles\u00fctlemise avalduse ilma selleks \u00f5igust omamata v\u00f5i lahkub \u00fc\u00fcripinnalt. Selline k\u00e4itumine ei l\u00f5peta \u00fc\u00fcrilepingut ning \u00fc\u00fcrileandja saab \u00fc\u00fcrnikult n\u00f5uda kogu \u00fc\u00fcri tasumist kuni lepingu t\u00e4htaja saabumiseni v\u00f5i \u00fc\u00fcripinna uuele \u00fc\u00fcrnikule v\u00e4lja\u00fc\u00fcrimiseni v\u00f5i muul viisil kasutusse v\u00f5tmiseni.<\/p>\n

Kui \u00fc\u00fcrnik rikub t\u00e4htajalist \u00fc\u00fcrilepingut ja \u00fc\u00fcrileandja \u00fctleb seet\u00f5ttu lepingu \u00fcles, saab \u00fc\u00fcrileandja n\u00f5uda kogu \u00fc\u00fcri tasumist kuni lepingu \u00fcles\u00fctlemiseni v\u00f5i \u00fclaltoodud tingimuste (t\u00e4htaeg, uus \u00fc\u00fcrnik) t\u00e4itumiseni.<\/p>\n

Riigikohtu hinnangul saab alates uue \u00fc\u00fcrilepingu s\u00f5lmimisest n\u00f5uda \u00fc\u00fcrileandja endise \u00fc\u00fcrihinna ja uue hinna vahe tasumist kuni endise \u00fc\u00fcrilepingu t\u00e4htaja m\u00e4\u00e4dumiseni, kui uus \u00fc\u00fcrisumma on endisest v\u00e4iksem.<\/p>\n

Sellega on riigikohus n\u00f5ustunud selgelt k\u00e4sitlusega, et \u00fc\u00fcrivahet v\u00f5ib n\u00f5uda endise \u00fc\u00fcrilepingu kokkulepitud t\u00e4htaja m\u00e4\u00e4dumiseni, mis ongi lahendi k\u00f5ige suuremaks v\u00e4\u00e4rtuseks.<\/p>\n

Advokaadid soovitavad \u00e4rihoonete omanikel tingimusteta \u00fc\u00fcri alandamise asemel leida kompromisse, k\u00fcsides ka ise midagi vastu – olgu selleks kas ettemaksud, paremad tagatised, ennet\u00e4htaegse \u00fcles\u00fctlemise v\u00f5imalus, \u00fc\u00fcri tasumise igan\u00e4dalaseks muutmist v\u00f5i miks mitte ka osalust \u00fc\u00fcrniku kapitalis.<\/p>\n

Samuti j\u00e4i k\u00f5lama, et \u00fc\u00fcrileandja pandi\u00f5igus on hoolimata seadusandja tahtest \u00f5iguslikult k\u00fcllalt raskelt realiseeritav.

Soodsamad turundusideed<\/strong><\/p>\n

Turundusspetsialist J\u00fcri Peetson reklaamiagentuurist Goldberg, Ivanov ja Tamm v\u00e4itis, et turundamine on imelihtne, kui ettev\u00f5tjad suudavad anal\u00fc\u00fcsida tehtut ja m\u00f5\u00f5ta turundustoimingute tulemuslikkust.<\/p>\n

Praegusel keerulisel ajal pole tingimata vaja luua l\u00f5puni uut kontseptsiooni, mis v\u00f5ib kulutada ettev\u00f5tte ressursse – ka kopeeritud ideele uue vaatenurga andmine v\u00f5ib osutuda piisavaks.<\/p>\n

«Ise turundamisel ehk ilma kulukaid agentuure kaasamata on v\u00f5imalik ellu viia elementaarseid turundusv\u00f5tteid ja parandada klienditeeninduse kvaliteeti,» lausus Peetson.
Peetson soovitab ettev\u00f5tete turundusjuhtidel kasutada ka k\u00f5rvaltvaataja (kas v\u00f5i s\u00f5bra) abi – see v\u00f5ib v\u00e4listada suured probleemid, mis ise tegemisel kahe silma vahele j\u00e4\u00e4vad. <\/p>\n

Peep Sooman <\/p>\n

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees<\/p>\n

Allikas: 14.oktoober 2009.a. Postimehe lisa Kodu&Kinnisvara<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reedel aset leidnud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminaril j\u00e4i ettekannetest k\u00f5lama, et ehkki hakkame peagi sujuvalt kriisist v\u00e4ljuma, pole kiireid arenguid kinnisvaraturul p\u00f5hjust oodata.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21972"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21972"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21972\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21972"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21972"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21972"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}