{"id":21998,"date":"2010-05-17T00:00:00","date_gmt":"2010-05-17T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2010-05-17T00:00:00","modified_gmt":"2010-05-17T00:00:00","slug":"uudis-21998","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-21998\/","title":{"rendered":"KINNISVARATURUL POLE MISKI ENAM ENDINE\u2030\u00db_"},"content":{"rendered":"

Nii nagu sai otsa kinnisvara buum, nii hakkab l\u00e4bi saama ka Eesti kinnisvaraturu letargiline vaikelu. P\u00f5hjas on \u00e4ra k\u00e4idud: Tallinnas juhtus see juba 2009. aasta keskel, mujal veidi hiljem. N\u00fc\u00fcd on alanud turu j\u00e4rkj\u00e4rguline taastumine. Pealinnas, kus uued elamuarendused hakkavad taas hoogu sisse saama, l\u00e4heb kinnisvaraturu aktiviseerumine kiiremini kui maakondades. V\u00e4ikeseks erandiks on \u00fcksikud t\u00f5mbekeskused (n\u00e4it Tartu) ja m\u00f5ned turismi piirkonnad, kus v\u00f5ib t\u00e4heldada ehitustegevuse m\u00f5\u00f5dukat elavnemist. <\/font><\/p>\n

 <\/p>\n

Nii arendaja kui potentsiaalne ostja on muutunud oluliselt teadlikumaks ja n\u00f5udlikumaks. Kinnisvara firmad ei saa enam klientidele oma tahtmisi ja m\u00f5ttelaadi peale suruda. Klient dikteerib praeguse kinnisvaraturu suundumused ning tema n\u00f5udmistega tuleb igati arvestada. L\u00e4himal paaril aastal pole selles valdkonnas olulisi trendi muudatusi ette n\u00e4ha. Tavaklient peab uue korteri ostmisel silmas pidama eelk\u00f5ige arendaja tagap\u00f5hja, kinnistu asukohta ning hinna ja kvaliteedi tasakaalustatud suhet. <\/font><\/p>\n

 <\/p>\n

Valglinnastumise, isehakanud arendajate ja k\u00fcprokpaleede aeg on l\u00e4bi, kuid nende tagaj\u00e4rjed ulatuvad ka t\u00e4nasesse p\u00e4eva. Kasvav k\u00fctusehind on muutnud transpordi kulud kodunt t\u00e4\u00e4le, kooli, kauplusesse, teatrisse, \u00e4mma s\u00fcnnip\u00e4evale jm j\u00e4rjest kallimaks. Lisaks ilmneb kinnisvarabuumi aegsete kiirarenduste juures j\u00e4rjest uusi arendajate ebaprofessionaalsusest p\u00f5hjustatud vigu. Majad lagunevad, trassid ja kommunikatsioonid on valesti v\u00f5i puudulikult paigaldatud. Selle tulemusena on halduskulud \u00fclem\u00e4\u00e4raselt suured, osa krunte vee all, osa hoopis ilma veeta.  <\/span>K\u00f5ik see on toonud kaasa hulgaliselt pahandusi, t\u00fclisid ning kulukaid kohtuprotsesse.<\/font><\/p>\n

 <\/p>\n

Sekelduste v\u00e4ltimiseks tuleks enne uue pesakese soetamist kindlasti uurida kinnisvaraarendaja tagap\u00f5hja. Valida tuleks kindlasti m\u00f5ni suurem ja tuntud arendusfirma, kellel on ette n\u00e4idata aastate pikkused t\u00e4\u00e4kogemused ja kes on suuteline pakkuma t\u00f5siselt v\u00f5etavaid garantiisid. Juhuslike \u00fcksik\u00fcritajatega ei maksa tegemist teha, l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes l\u00e4heb see liiga kulukaks. <\/font><\/p>\n

 <\/p>\n

J\u00e4rgmiseks kriteeriumiks on uue kodu asukoht. Kui pole plaanitud just maale elama asumist, siis tuleks kindlasti silmas pidada, et kodunt inimeste sekka j\u00f5udmine ei p\u00f5hjustaks liiga suurt t\u00fcli ja vaeva ega asjatut aja- ning transpordikulu. Nii nagu mujal maailmas, on meilgi elupaiga asukoht muutunud kinnisvarahinna m\u00e4\u00e4ramisel arvestatavaks teguriks.<\/font><\/p>\n

 <\/p>\n

Uusehituse kvaliteet on fookuses olnud pidevalt. Vahe on vaid selles, et t\u00e4naseks on ostjate n\u00f5udmised kasvanud ja edukas arendaja peab sellega senisest rohkem arvestama. J\u00e4lgitakse \u00fcha rohkem planeeringu praktilisust, t\u00e4ite- ja viimistlusmaterjalide kvaliteeti, t\u00e4\u00e4de teostamise professionaalsust jpm. Ehitusmaterjalide osas kandub trend j\u00e4rjest enam \u00e4koloogiliselt puhaste materjalide kasuks. <\/font><\/p>\n

 <\/p>\n

Rahanappuses vaadatakse \u00fcha rohkem ka hinda. Seet\u00f5ttu on korterite ja majade puhul hakatud \u00fcha rohkem t\u00e4helepanu p\u00e4\u00e4rama ehitise funktsionaalsusele ning v\u00e4ltima ebapraktilisi ja raiskavalt kalleid lahendusi. See ei t\u00e4henda aga sugugi seda, et k\u00f5ik mis on odav l\u00e4heb majanduslanguse tingimustes h\u00e4sti kaubaks. Vastupidi, raha loetakse rohkem ja selle eest tahetakse ka  <\/span>k\u00f5rgemakvaliteedilist toodangut saada ehk teiste s\u00f5nadega – kui arendaja kasutab ebakvaliteetseid materjale ja ehitab lohakalt, siis neid arendusi normaalhinnaga enam m\u00fc\u00fca pole v\u00f5imalik. Konkurents on tugev ja see panebki asjad paika.  <\/span><\/font><\/font><\/p>\n

<\/font><\/font><\/p>\n

\u00fcha enam on kasvavad n\u00f5udmised ehitise s\u00e4\u00e4stlikule ekspluatatsioonile. Energiat raiskavaid ja ebapraktilisi hooneid on j\u00e4rjest raskem turustada. Kui k\u00fctte ja teised halduskulud kasvavad liiga suureks, siis selliseid pindu enam ei taheta. Uue kodu soetamisel on madalad kommunaalkulud muutunud otsustava t\u00e4htsusega faktoriks. Kinnisvaraostjad j\u00e4lgivat hoolega Euroopa Liidu standardite j\u00e4rgi uusehitistele v\u00e4ljastatavat energiam\u00e4rgistuse sertifikaati, millest selgub kohe, kas hoone on energias\u00e4\u00e4stlik v\u00f5i mitte.  <\/span><\/font><\/font><\/p>\n

<\/font><\/font><\/p>\n

Majanduslangusele vaatamata on inimesed j\u00e4tkuvalt uue kodu soetamisest huvitatud. T\u00f5si k\u00fcll, mitte enam nii paaniliselt kui kinnisvarabuumi ajal, kuid seda n\u00f5udlikumaks ja valivamaks ollakse muutunud. See t\u00e4hendab, et eelk\u00f5ige peavad pingutama kinnisvara arendusega tegelevad ettev\u00f5tted ning kandma hoolt, et hinna ja kvaliteedi suhe oleks kliendi jaoks raudselt paigas. V\u00f5itjaks pole siin mitte ainult klient, vaid kogu Eesti \u00fchiskond. T\u00e4nu turu poolt kehtestatud k\u00f5rgendatud n\u00f5udmistele on odavate, rohmakate ja linnapilti risustavate kinnisvaraprojektide aeg m\u00e4\u00e4das. Juba l\u00e4hiajal tahaks loota uute ja harmoonilisemate hoonete kerkimist avalikku ruumi. <\/font><\/p>\n

 <\/p>\n

L\u00f5puks on \u00fc\u00fcriturg meilgi hakanud j\u00f5udsalt kasvama. See on t\u00e4iesti loomulik, sest maailma suurlinnades moodustab \u00fc\u00fcriturg kinnisvaraturu \u00fcldisest mahust ca 70-80%. Kaugeltki k\u00f5ik ei taha ega saagi olla korteriomanikud. Paljudele on eluaseme \u00fc\u00fcrimine palju praktilisem ja atraktiivsem, kui enese pikaks ajaks kinnisvaraobjektiga sidumine. \u00fc\u00fcrituru laienemine Eestis on k\u00f5rgendanud kvaliteedin\u00f5udeid elamispinnale ning langetanud \u00fc\u00fcri- ja kinnisvarahindasid tervikuna. Lisaks pakub arenev \u00fc\u00fcriturg j\u00e4rjest enam konkurentsi planeeritavatele uusarendustele.  <\/span><\/font><\/font><\/p>\n

<\/font><\/font><\/p>\n

Praegu elab Eesti kinnisvaraturg l\u00e4bi p\u00f5nevaid aegu. Palju on muutumas, palju ongi juba muutunud, sealhulgas ka m\u00e4ngureeglid. \u00e4ri on muutunud tunduvalt ausamaks, palja bluffimisega enam midagi \u00e4ra ei tee. Kliendid ootavad konkreetseid ja praktilisi arendusi, kindlaid lubadusi, kvaliteedigarantiisid ja paindlikku hinnapoliitikat. Sellest k\u00f5igest peavad turule allesj\u00e4\u00e4nud arendajad ka l\u00e4htuma. Seda juba tehaksegi ja seep\u00e4rast polegi meie kinnisvaraturg enam endine ning see ongi hea. Praeguses olukorras peavad k\u00f5ik pingutama, kuid see eest on iga\u00fchel ka olemas suuremad v\u00f5idu v\u00f5imalused. <\/font><\/p>\n

 <\/font>  <\/p>\n

Andres Kraas
Arco Vara AS
Turundus- ja kommunikatsiooni direktor<\/font><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nii nagu sai otsa kinnisvara buum, nii hakkab l\u00e4bi saama ka Eesti kinnisvaraturu letargiline vaikelu. P\u00f5hjas on \u00e4ra k\u00e4idud: Tallinnas juhtus see juba 2009. aasta keskel, mujal veidi hiljem. N\u00fc\u00fcd on alanud turu j\u00e4rkj\u00e4rguline taastumine. Pealinnas, kus uued elamuarendused hakkavad taas hoogu sisse saama, l\u00e4heb kinnisvaraturu aktiviseerumine kiiremini kui maakondades. V\u00e4ikeseks erandiks on \u00fcksikud t\u00f5mbekeskused […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21998"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21998"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21998\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21998"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21998"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21998"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}