{"id":22024,"date":"2011-06-15T00:00:00","date_gmt":"2011-06-15T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2011-06-15T00:00:00","modified_gmt":"2011-06-15T00:00:00","slug":"uudis-22024","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-22024\/","title":{"rendered":"Kuhu liigub kinnisvaraturg?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kinnisvaraturul l\u00e4heb paremaks, aga arenguruumi on veel piisavalt. V\u00f5rreldes kahe aasta taguse ajaga on eluaseme keskmine ruutmeeter kallinenud 620 eurolt 760 eurole ehk 22%. V\u00f5iks ju rahule j\u00e4\u00e4da? Paraku n\u00e4itab tehingustatistika siiski, et kui aastail 2003 ja 2004 tehti Eestis eluasemetega kokku keskmiselt 1000-1300 tehingut kuus, siis t\u00e4naseks on sellest j\u00e4rel vaid napp 600-700 tehingut. See on tase, mida viimati n\u00e4hti k\u00fcmmekond aastat tagasi. Keskmine hindki on v\u00f5rreldav buumieelse 2005. aastaga.<\/strong><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Eesti eluasemeturg uueneb tempos 1% aastas. Eeltoodule lisaks vaatleme eluasemefondi \u00fcldist uuenemist uusehitistega ning saame tulemuse, et Eestis ehitatakse juurde tublisti alla 1% uusi eluasemeid aastas kogu eluasemete mahust. Seega peaks keskmiselt iga\u00fche eluase kestma oluliselt \u00fcle sajandi. Teame k\u00f5ik maju, mis on ehitatud eelmise sajandi alguses v\u00f5i veel varem, ent t\u00e4naseks on neist l\u00f5viosa siiski aegunud ja seda ennek\u00f5ike moraalselt.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Suurim osa eestimaalastest elab paneelmajades, millest vanem osa on t\u00e4naseks juba pool sajandit vanad ja kuigi raudbetooni p\u00fcsivuses ka j\u00e4rgmisel poolsajandil pole meil p\u00f5hjust kahelda, ei ole ilmselt \u00fclekohtune arvata, et aja edenedes on paljudel soov millegi uuema ja kaasaegsema j\u00e4rele.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Kuhu siis ikkagi liigume? Selgelt on meie majade tulevikku suunamas energiakandjate kallinemine ning vajadus teha soojemaid\/jahedamaid majasid ilma, et koduomanik peaks igakuiselt selleks kulutama. Teiseks oluliseks suunaks on \u00fchiskonna enda areng &ndash; koos elatustaseme t\u00f5usuga v\u00e4heneb p\u00f5lvkonniti koos elamine ja sellest tuleneb ruutmeetrite arvu t\u00f5us inimese kohta. Soomes ja Rootsis on inimestel keskmiselt veerandi kuni kolmandiku v\u00f5rra ruutmeetreid rohkem kasutada, ent korterid ei ole oluliselt P\u00f5hjalas suuremad, vaid neid on lihtsalt rohkem.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes arenenud Euroopaga ei saa me praegu \u00e4elda, et kinnisvara on Eestis kallis &ndash; keskmine ruutmeetri hind on samas suurusj\u00e4rgus keskmise palgaga ja rahvusvaheliselt peetakse seda m\u00f5istlikuks tasemeks. Nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, pole ka keskmist kinnisvara, ikka on m\u00f5ni piirkond odavam ja teine kallim ning alati on majal ja majal ka vahe sees.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Sattusin aasta eest siia lehte tsitaadiga &ldquo;me ehitame neid maju veel nii, et paha hakkab&rdquo; &ndash; siis ei olnud mahti siintoodud selgitust v\u00e4lja tuua, loodan, et sain toonase vajakaj\u00e4\u00e4mise parandatud. J\u00e4\u00e4n endale kindlaks &ndash; l\u00e4hik\u00fcmnenditel ehitatakse Eestisse maju oluliselt rohkem kui viimasel k\u00fcmnendil.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Lembit Tampere<\/p>\n<p>Arco Vara juhatuse liige<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kinnisvaraturul l\u00e4heb paremaks, aga arenguruumi on veel piisavalt. V\u00f5rreldes kahe aasta taguse ajaga on eluaseme keskmine ruutmeeter kallinenud 620 eurolt 760 eurole ehk 22%.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22024"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22024"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22024\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22024"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22024"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22024"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}