Ehkki Eesti majandusn\u00e4itajate kohaselt v\u00f5iks kinnisvaraturg juba tuule tiibadesse saada, v\u00f5tavad \u00fcle\u00fcldine elukallidus ja pidevad rahvusvahelised probleemid ostjatel indu oluliselt v\u00e4hemaks. <\/p>\n
<\/p>\n
Ma ei pea silmas kinnisvara hinna d\u00fcnaamikat, vaid turu arengu jaoks tegelikult m\u00e4rksa olulisemat indikaatorit ehk kauplemisaktiivsust. Esmapilgul on suisa \u00fcllatav, et 2011. aasta esimese seitsme kuuga tehti Tallinnas 2922 korteriomanditehingut, 2010. aasta sama perioodiga aga 3164 tehingut. Ka teiste suuremate linnade puhul kehtib sama – nii oli 17 suuremas linnas t\u00e4navu 7 kuuga sooritatud 4871 korteriomandi tehingut, mullu aga 5154.<\/p>\n
<\/p>\n
Mis siis ikkagi juhtunud on? Eesti kinnisvaraturul on juba aastajagu oodatud, et kauplemine muutub aktiivsemaks ja aastaid tehinguid edasi l\u00fckanud pered viivad oma uue kodu soetamise plaani l\u00f5puks ellu. Palju r\u00e4\u00e4gitakse ka v\u00e4lisinvestoritest, kes justkui meie kesklinnas t\u00fchjendusrallit teevad. Kriis on ju l\u00e4bi, SKP on t\u00f5usutrendis, t\u00e4\u00e4tusm\u00e4\u00e4r langeb, ka keskmine palk on hakanud \u00fclespoole r\u00fchkima. Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijate kindlustunde indikaator on tasemel, millest k\u00f5rgem oli ta vaid buumiaegu, seega on ka rahva usk paremasse tulevikku t\u00e4iesti olemas. Lisaks teeb rekordeid ka eraisikute deposiitide maht, juuni seisuga oli neid kokku ligi 4,5 miljardit eurot. <\/p>\n
<\/p>\n
Kuna vaba raha otsib tavaliselt v\u00e4ljundit ning tugevaks alternatiiviks peetavad aktsiaturud on ebastabiilised nii meil kui ka mujal, olekski loogiline eeldus, et vaba raha suunatakse kinnisvarasse. Muidugi on veel variantideks ka erinevad v\u00f5lakirjad ja tooraine, kuid nendesse investeerimine n\u00f5uab juba v\u00e4ga tugevat kodut\u00e4\u00e4d ja paljudel pole selleks lihtsalt kas aega v\u00f5i viitsimist. <\/p>\n
<\/p>\n
Tegelikkuses on teinud kinnisvaraturg aga \u00fcllatusliku v\u00e4hik\u00e4igu, kusjuures p\u00f5hjused on v\u00e4ga lihtsad. Esimene ja v\u00e4ga tugev tegur oli euro, mille k\u00e4ibele v\u00f5tmine keeras inimeste ostuv\u00f5ime t\u00e4ielikult pea peale ning mis reaalpalga langusele ainult hoogu juurde l\u00fckkas. Hinnat\u00f5us on kontrollimatu ning sisuliselt kulub see vaba raha, mille eest v\u00f5inuks inimesed veel aasta tagasi minna puhkusereisile v\u00f5i maksta eluasemelaenuks, lihtsalt s\u00e4\u00e4gile. <\/p>\n
<\/p>\n
Ainu\u00fcksi 100 euroga on v\u00f5imalik teenindada ligi 20 000 euro suurust, 30 aastase t\u00e4htajaga eluasemelaenu. Seega iga 100eurone lisakulu kuus on kinnisvara osta soovivate isikute jaoks kulu, mis on v\u00f5rdne \u00fche lisatoaga Tallinna keskp\u00e4rases korteris. Muidugi muutis euro teisalt kinnisvarahinnad l\u00e4bipaistvaks teistele eurotsooni investoritele, kuid nende roll on siiski Eestis pigem marginaalne.<\/p>\n
<\/p>\n
V\u00e4lismaalaste osakaal oli n\u00e4iteks mullu Tallinna k\u00f5ikides kinnisvara ostu-m\u00fc\u00fcgi tehingutes 13,4%, mida ei tasu k\u00fcll alahinnata, kuid ei vasta mingilgi moel pettekujutelmale, mis v\u00e4lismaalaste aktiivsusest erinevate huvigruppide poolt loodud on.<\/p>\n
<\/p>\n
Teine oluline tegur on asjaolu, et eraisikute poolt hoiustatud raha ei jagune \u00fchtlaselt. On selge, et vaesed on j\u00e4\u00e4nud masuga veelgi vaesemaks ja l\u00f5viosa vabast rahast on koondunud k\u00fcllaltki v\u00e4ikese, v\u00f5ib-olla ehk 10 000 j\u00f5ukama leibkonna k\u00e4tte. Praegused vaba raha omanikud on varasemast oluliselt nutikamad ning enne investeerimisotsuste langetamist tehakse \u00e4ra v\u00e4ga korralik eelt\u00e4\u00e4, hinnates nii kohalikke kui \u00fclemaailmseid riske.<\/p>\n
<\/p>\n
Kolmas tegur ongi rahvusvahelised uudised, mis suudavad tekitada turgudel \u00fclikiireid ning vahel lausa h\u00fcsteeriasse kalduvaid reaktsioone. Kuniks rahaturud pole maha rahunenud, oleks naiivne arvata, et v\u00e4ikese Eesti kinnisvaraturul tehingute arv plahvatuslikult kasvab.<\/p>\n
<\/p>\n
Kinnisvaraturu taastumine j\u00e4\u00e4b esialgu tulevikku. K\u00f5ik eelnev avaldab kinnisvaraturule aga suuremat m\u00f5ju, kui varasemalt eeldati. Palgat\u00e4\u00e4taja s\u00e4\u00e4b oma raha maha ning alles j\u00e4\u00e4nud eurode eest maksab veel aasta-paar enda poolt v\u00f5etud v\u00f5i k\u00e4endatud tarbimislaenusid. H\u00e4sti kapitaliseeritud isikutel pole aga investeerimisega mitte kuskile kiiret. Nutikamad kinnisvaraarendajad l\u00e4\u00e4vad muidugi juba kopa maasse, sest ehitushinnad on veel m\u00f5istlikumad kui buumi ajal, kuid oodatud ostjad on siiani j\u00e4\u00e4nud tulemata.<\/p>\n
<\/p>\n
Loomulikult ei v\u00e4ida ma, et Eesti kinnisvaraturg j\u00e4\u00e4bki varjusurma. Nagu varem m\u00e4rgitud, siis kohalike n\u00e4itajate poolest v\u00f5iks tehingute arv olla juba praegugi t\u00f5usuteel. Sel aastal on lihtsalt tulnud \u00fcks \u00fcllatus teise otsa ning kinnisvaraostjad peavad k\u00f5igepealt tekkinud šokist \u00fcle saama. Kas see juhtub t\u00e4navu s\u00fcgisel, j\u00e4rgmisel v\u00f5i \u00fclej\u00e4rgmisel aastal, n\u00e4itab juba aeg.<\/p>\n
<\/p>\n