{"id":22032,"date":"2011-10-13T00:00:00","date_gmt":"2011-10-13T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2011-10-13T00:00:00","modified_gmt":"2011-10-13T00:00:00","slug":"uudis-22032","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-22032\/","title":{"rendered":"Eesti Kinnisvarafirmade Liit: Tallinn ei vaja massehitust"},"content":{"rendered":"

Eilses <\/font><\/strong>Postimehes<\/font><\/a> avaldas Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja \u00fclar Mark arvamust, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid. M\u00f5ningate artiklis toodud seisukohtadega v\u00f5ib n\u00f5ustuda, kuid m\u00f5ned n\u00f5uavad k\u00f5rvale teist arvamust.<\/font><\/font><\/strong> <\/p>\n

 <\/p>\n

Olukorras, kus meil \u00fchiskonna rikkust arvestades on elamispinda \u00fche elaniku kohta t\u00e4iesti piisavalt ja elamufondi uuenemine on vaatamata mahtude langusele normaalse l\u00e4hedasel tasemel ei peaks me arutama elamispindade massehituse teemat liiga t\u00f5sises v\u00f5tmes.<\/font><\/p>\n

Elamispindade (kinnisvara) eluiga on v\u00f5imalik korrap\u00e4rase haldus- ja hooldust\u00e4\u00e4 k\u00e4igus pikendada. Seet\u00f5ttu ei hakka paneelelamute elamute eluiga otsa saama. Kui hooned peaksidki vastu ainult neile esialgu etten\u00e4htud aja, siis puuduksid meil vanalinnast elamud, mis on p\u00e4rist eelmise aastatuhande algusaastatest.<\/font><\/p>\n

Kui korrap\u00e4rast t\u00e4\u00e4d ei ole korralikult tehtud, siis tuleb \u00fchel momendil suurem renoveerimine ette v\u00f5tta. Olemasoleva elamufondi renoveerimine on majanduslikult ja sotsiaalselt odavam, kui uue elamispinna loomine. Igal juhul on keeruline leida kompromiss mitmek\u00fcmne v\u00f5i mitmesaja korteriomaniku vahel, kuid paratamatuse tulemusena on see siiski v\u00f5imalik.<\/font><\/p>\n

Eraldi k\u00fcsimus on regionaalpoliitiline. Tallinna massehitus t\u00f5mbaks nagu kuri tolmuimeja k\u00f5ik inimesed muudest piirkondadest Tallinnasse. Tallinna elamufondi teistest piirkondadest kiirem uuenemine on seda siianigi teinud, kuid lisadopingut selle protsessile lisada ei ole vaja.<\/font><\/p>\n

Omaette aspekt on muidugi maksuv\u00f5ime. Kui raha ei ole, siis tulebki unistustekodust kehvema pinna peal elada. T\u00e4nane Eesti perekond peaks uuele massehituse k\u00e4igus rajatavale pinnale kolides ohverdama igakuisest sissetulekuust t\u00e4iendavalt v\u00e4hemalt 500 €. Enamus inimestel seda raha lihtsalt ei ole.<\/font><\/p>\n

Ja mis saab olemasolevast elamufondist? Kes selle peaks kokku ostma? Kas rikkuses suplev riik v\u00f5i linn? Ja mis peaks uus omanik sellega edasi peale hakkama?<\/font><\/p>\n

Uute p\u00f5ldude massiline korterelamutega t\u00e4itmine t\u00e4hendab seda, et senistest „m\u00e4gedest“ saavad h\u00f5redalt asustatud, kuid siiski asustatud getod, kus uluvad tuul ja kriminaalid. Maju ju maha lammutada ei saa, sest igas korterelamus on ikka m\u00f5ni inimene, kes ei saa, ei taha v\u00f5i ei suuda armsakssaanud kodust lahkuda.<\/font><\/p>\n

Massehitus on ka see, mis saaks t\u00e4\u00e4tada ainult omavalitsuse ja\/v\u00f5i riigi toel. Kui anda arendajale tasuta maa, osta talle tasuta betoon v\u00f5i anda muid soodustusi, siis suretab see \u00fclima efektiivsusega kiiresti v\u00e4lja eraettev\u00f5tetel baseeruva kinnisvaraarenduse. See ei oleks lihtsalt enam konkurentsiv\u00f5imeline.<\/font><\/p>\n

Era\u00f5igusliku arendustegevuse kadumine t\u00e4hendab, et 15-20-aastases perspektiivis on elamufondi rajamise \u00fclesande enda peale v\u00f5tnud riik (omavalitsus), kes jagav kortereid teenete eest nagu n\u00f5ukogu kohti linna- v\u00f5i riigiasutustes. Pikaajalises perspektiivis t\u00e4hendab see soovitule vastupidist tulemust ehk elamispindade pakkumise v\u00e4henemist ja seel\u00e4bi elamistingimuste halvenemist.<\/font><\/p>\n

Vaatamata tehtud kriitikale tuleb n\u00f5ustuda, et elamispindade kvaliteet ehk nende renoveerimine on murepunkt, mis vajab t\u00e4iendavat t\u00e4helepanu. Seda saab toetada l\u00e4bi soodsate krediitide, miks mitte ka l\u00e4bi t\u00fc\u00fcpmajadele tehtavate t\u00fc\u00fcplahenduste odavalt k\u00e4ttesaadavaks tegemise.<\/font><\/p>\n

N\u00f5ustuda tuleb sellega, et elamufondi kvaliteedi t\u00f5stmine nii korterelamute kui \u00fchepereelamute puhul on teema, mis vajab l\u00e4bim\u00f5eldud sekkumist. Olgu selleks seni kehtimaj\u00e4\u00e4nud eluasemelaenu tulumaksuvabastus v\u00f5i muud majandushoovad.<\/font><\/p>\n

T\u00f5nu Toompark<\/font><\/p>\n

Eesti Kinnisvarafirmade Liit<\/font><\/p>\n

Juhatuse liige<\/font><\/p>\n

+372 525 9703<\/font><\/p>\n

tonu@adaur.ee<\/font><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eilses Postimehes avaldas Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja \u00dclar Mark arvamust, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid. M\u00f5ningate artiklis toodud seisukohtadega v\u00f5ib n\u00f5ustuda, kuid m\u00f5ned n\u00f5uavad k\u00f5rvale teist arvamust.<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22032"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22032"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22032\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22032"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22032"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22032"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}