Eestis on \u00fcldjuhul korterite n\u00e4itamise eest raha k\u00fcsimine veel v\u00f5\u00f5ras, kuid kinnisvarab\u00fcroode esindajate s\u00f5nul liigub tendents \u00fcha enam sinnapoole, et see teenus muutub tasuliseks.<\/p>\n
<\/p>\n
“Ostja esindamise teenus on meil 2012. aastal \u00fcks kolmest peamisest prioriteedist,” s\u00f5nas Pindi Kinnisvara juht Kalev Roosiv\u00e4li. “<\/strong>Turul on ostjate teenindamine v\u00e4ga kehval tasemel. M\u00fc\u00fcjate teenindamine on \u00fchel tasemel, aga ostjad on tihti oma sooviga \u00fcksi. 2012. a on meie \u00e4riplaanis oluline teema see, kuidas j\u00f5uda ostjatele parema teenuse pakkumiseni,” selgitas ta. <\/p>\n <\/p>\n Roosiv\u00e4li m\u00e4rkis, et nad on kaalunud ostuesindusteenuse pakkumist, kui ostja t\u00f5esti soovib p\u00fcsida mugavustsoonis. “Portaalides sortimine v\u00f5tab teatud aja ja lisaks on vaja teha varade \u00fclevaatust, siis parima pakkumise kaalumine v\u00f5i v\u00f5imalike \u00f5iguslike asjaolude v\u00e4lja selgitamine – kas seal on tegemist kaasomanditega, korteriomanditega, asutuskordadega, see v\u00f5tab j\u00e4llegi aja,” selgitas Roosiv\u00e4li ostuesindusteenuse vajadust. <\/p>\n <\/p>\n 1Partner juht Martin Vahter usub, et ajapikku kujuneb see levinud praktikaks, et Eestis hakatakse korterite n\u00e4itamise eest sagedamini tasu k\u00fcsima. “Kui me hakkame kliendile mingit konkreetset asja otsima, kui me r\u00e4\u00e4gime \u00e4ripinnast, siis me teeme ikkagi lepingu ja ta tasub selle eest, et me teeme t\u00e4\u00e4d tema eest. Selliste asjade eest oleme ka Eesti klientidelt raha k\u00fcsinud,” s\u00f5nas ta. <\/p>\n <\/p>\n Vahter t\u00f5des, et erakliendi puhul on see praegu nii ja naa. “See s\u00f5ltub maaklerist, mingist hetkest alates see t\u00e4\u00e4 maht muutub nii suureks ja pole teada, kas klient \u00fcldse ostabki midagi. V\u00e4lismaal v\u00f5etakse selle eest kindlasti tasu.” Tema s\u00f5nul toimib see nii Londonis. “\u00fcha rohkem saadakse aru, et see on kellegi aeg ja kellegi p\u00f5hit\u00e4\u00e4 ja ollakse n\u00f5us selliste asjade eest maksma,” lausus Vahter. <\/p>\n <\/p>\n Eestis enam levinud \u00e4ripindade puhul. <\/strong><\/p>\n <\/p>\n Arco Vara turundusdirektor Mart Saa m\u00e4rkis, et s\u00f5lmis just \u00fche ostuesinduslepingu kinnistu ostmiseks. “Kui kliendil on v\u00e4ga konkreetne soov, siis \u00fcldjuhul tehakse leping, kuhu pannakse kirja, mis ta soovid on ja mis kriteeriumidele see peab vastama,” lisas ta. <\/p>\n <\/p>\n “Mingi spetsii\u2022\u00c2\ufffdka peab asjal olema, \u00fcldjuhul tavaline Eesti ostja sellist lepingut ei s\u00f5lmi. Mina pooldan neid lepinguid, kuna t\u00e4\u00e4 oleks m\u00e4rksa tulemuslikum kliendi enda jaoks. Mitte tasu p\u00e4rast, sest tehingu puhul kaetakse tasu \u00fcldjuhul maaklertasust. Selle eest eraldi arvet ei tehta,” avaldas Saa oma seisukoha. <\/p>\n <\/p>\n “Pigem annaks see palju rohkem konkreetsust asjasse. Mujal maailmas on see m\u00e4rksa rohkem levinud kui Eestis, siin on see kindlasti rohkem levinud \u00e4ripindade puhul,” nentis ta. Saa s\u00f5nul s\u00f5ltub lepingu tasu t\u00e4\u00e4k\u00e4su iseloomust. <\/p>\n <\/p>\n Kinnisvarab\u00fcroo Uus Maa juht Mika Sucksdorff lisas, et kui t\u00f5esti ostusoov on selline, et on teada, et hetkel turult ei leia ja peab t\u00f5esti otsima, siis v\u00f5idakse leppida kokku, et vahendustasu maksab hoopis ostja. “See on selline koht, kus ostjaga lepitakse midagi kokku, mitte, et sellist teenust pakutakse,” lisas ta. <\/p>\n