<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4oliselt toob elamispindade \u00fc\u00fcriturg selle suve l\u00f5pus ootamatuid \u00fcllatusi. Ilmselt v\u00e4heneb \u00fc\u00fcrikorterite pakkumine ja tekkib ka ajutine hinnat\u00f5us. <\/p>\n Elamispindade \u00fc\u00fcrituru all saame me silmas pidada eelk\u00f5ige Tallinna ja Tartut. Kuigi \u00fc\u00fcrikortereid ja -maju on teisteski linnades ja valdades, on seal tegemist sedav\u00f5rd \u00f5hukese n\u00f5udluse ja pakkumisega, et s\u00f5nast „turg“ me p\u00e4ris t\u00f5sise n\u00e4oga r\u00e4\u00e4kida ei saa.<\/p>\n <\/p>\n Eelolev suvi toob \u00fcsna kindlalt \u00fc\u00fcriturule analoogsed s\u00fcndmused, mis toimusid m\u00e4\u00e4dunud aastal. Eelk\u00f5ige v\u00f5ime \u00fc\u00fcriturul oodata m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset n\u00f5udluse aktiveerumist ehk pakkumisel olevad \u00fc\u00fcrikorterid hakkavad otsast kaduma.<\/p>\n <\/p>\n Esmalt l\u00e4hevad kaubaks v\u00e4iksemad ja odavamad pinnad, mille vastu on jooksvalt \u00fclisuur huvi. Oma j\u00e4rg j\u00f5uab peagi ka kallimate \u00fc\u00fcrikorteriteni.<\/p>\n <\/p>\n Siiski ei ole \u00fclearu p\u00f5hjendatud hinnang, et \u00fc\u00fcrihinnad peaksid taas t\u00f5usma k\u00fcmnetes protsentides, nagu mullu. Kui me sel suvel n\u00e4eme elamispindade \u00fc\u00fcriturul hinnat\u00f5usu, siis t\u00f5en\u00e4oliselt juhtub see vaid ajutiselt ja k\u00f5ige k\u00f5rgema n\u00f5udluse hetkel augustis-septembris.<\/p>\n <\/p>\n \u00fc\u00fcrituru tulevik on kinni minevikus<\/strong><\/p>\n <\/p>\n 2011. aastal t\u00f5usid \u00fc\u00fcrihinnad kiiresti 25%, m\u00f5nel pool isegi 30%. Kuigi head \u00fc\u00fcrihinna statistikat kusagilt k\u00e4ep\u00e4rast v\u00f5tta ei ole, kinnitavad ka praktikud, et portaalide \u00fc\u00fcripakkumiste hinnak\u00f5vera liikumise suund ja kiirus peegeldavad reaalset elu p\u00e4ris h\u00e4sti.<\/p>\n <\/p>\n Kiire hinnat\u00f5usu p\u00f5hjuseks oli aga \u00e4kiliselt kasvanud n\u00f5udlus. \u00fc\u00fcriturule tuli j\u00e4rjest uusi inimesi, kes hakkasid \u00fcksikute vabade \u00fc\u00fcripakkumiste nimel konkureerima. Nii see hind varmalt t\u00f5ususuunda p\u00e4\u00e4rduski.<\/p>\n <\/p>\n Vabade \u00fc\u00fcripakkumiste hulk kuivas kiiresti kokku. 2011. aasta juunis oli portaalis KV.EE 3546 \u00fc\u00fcripakkumist aastataguse 5604 pakkumise vastu. 2011. aasta novembriks kukkus \u00fc\u00fcripakkumiste arv aga vaid 2800 pakkumiseni, millest paljud pakkumised said kuulutusteportaalis \u00fcleval olla vaid loetud p\u00e4evad.<\/p>\n <\/p>\n S\u00e4\u00e4rasest olukorrast inspireerituna tulid turule maaklerb\u00fcroode kampaaniad, mis turukonjunktuuri \u00e4ra kasutades lubasid vabasse korterisse \u00fc\u00fcrniku leida \u00fche p\u00e4evaga. Ja nad leidsidki.<\/p>\n <\/p>\n Mulluse \u00fc\u00fcribuumi p\u00f5hjused<\/strong><\/p>\n <\/p>\n N\u00f5udluse laienemine \u00fc\u00fcriturul ei toimunud siiski \u00fcle\u00e4\u00e4 tekkinud p\u00f5hjustel. \u00fc\u00fcrituru laienemist p\u00f5hjustasid mitmed tegurid, mis paljuski tulenesid k\u00e4imasolevast majanduskriisist. <\/p>\n <\/p>\n Kuigi uut eluaset on vaja, s\u00f5ltub kodu ostmine paraku laenuv\u00f5imest. Laenuv\u00f5ime j\u00e4\u00e4b aga kriisiaastatel \u00e4ra kulutatud s\u00e4\u00e4stude ja mittet\u00f5usva palga taha. Kuigi statistika n\u00e4itab, et palgad t\u00f5usevad, peab olema rahandusminister, et mitte aru saada, et tegelikud hinnad on ametliku tarbijahinnaindeksi viiest protsendist t\u00f5usnud kordades rohkem ning reaalne ostuj\u00f5ud on oluliselt v\u00e4henenud.<\/p>\n <\/p>\n Ja kuigi pangad tahaksid kinnisvara soetamiseks laenu anda, on pudelikaelaks pigem laenuv\u00f5tjad, kel peale k\u00f5ige muu puudub kindlustunne tuleviku osas. Seda kindlustunnet n\u00e4rib tigeda rotina pidevalt meedias k\u00e4iv k\u00e4ra L\u00f5una-Euroopa riikide majandusseisu \u00fcmber. R\u00e4\u00e4gitakse \u00f5nnetustest, mis meid tabavat, kui Kreeka euroliidust v\u00e4lja visatakse. Milles see \u00f5nnetus aga Eesti inimeste jaoks seisneb, sellele k\u00fcsimusele pole keegi vaevunud vastama.<\/p>\n <\/p>\n Neil p\u00f5hjustel vajaski 2011. aasta suvel – ja vajab t\u00e4nagi – hulk inimesi uut eluaset. Kui kodu ostmise v\u00f5ime on p\u00e4rsitud, siis tuleb paratamatusena suunduda \u00fc\u00fcriturule. \u00fc\u00fcripinna otsijate armeed t\u00e4iendab just suvel ja suve teises pooles hulk tudengeid, kes \u00fchel hetkel ootamatusena avastavad, et teise linna \u00f5ppima kolides on neil ka \u00fc\u00fcripinda vaja. Ja just tudengite lisalaine oli see, mis mullusele \u00fc\u00fcribuumile erilise hoo sisse l\u00fckkas.<\/p>\n <\/p>\n Pikem tulevikuperspektiiv<\/strong><\/p>\n <\/p>\n \u00fc\u00fcriturg vajab muutusi ja viimaste aastate aktiivsus selles kinnisvara\u00e4ri sektoris n\u00e4itavad, et siin on toimumas struktuursed nihked. Hinnatakse – keegi ei tea, kes hindab, aga nii arvatakse –, et Tallinna \u00fc\u00fcriturg moodustab 15% elamispindadest. See t\u00e4hendab, et Tallinnas on suurusj\u00e4rgus 30 000 korterit, paaris- v\u00f5i ridaelamukorterit v\u00f5i \u00fchepereelamut, mida v\u00e4lja \u00fc\u00fcritakse.<\/p>\n <\/p>\n L\u00e4hiriikides, kelle poole p\u00fc\u00fcdleme, on \u00fc\u00fcripindade osakaal suurem. Nii Soomes kui ka Rootsis elab Eurostati andmetele tuginedes ligi 30% elanikest \u00fc\u00fcripindadel. Saksamaal aga elab n\u00e4iteks ligi pool elanikest \u00fc\u00fcripinnal.<\/p>\n <\/p>\n V\u00f5ib arvata, et majanduslik paratamatus sunnib ka Eesti \u00fc\u00fcriturgu laienema ning oletatava 15% juurest v\u00f5iksime paarik\u00fcmne aasta perspektiivis j\u00f5uda 25 protsendini. Laiem \u00fc\u00fcriturg annaks inimestele v\u00f5imaluse leida lihtsamalt, kiiresti ja madalate kuludega endale eluase.<\/p>\n <\/p>\n M\u00f5ttemaailma muutus<\/strong><\/p>\n <\/p>\n \u00fc\u00fcrituru laienemise p\u00f5hjusteks peetakse mitmete arvamusliidrite algatatud muutust m\u00f5ttemallides. T\u00e4nased koduotsijad on \u00e4ra n\u00e4inud, et kinnisvarahinnad ei saa ainult kasvada. Nad on v\u00f5ib-olla enda v\u00f5i l\u00e4hedaste valusatest kogemustest n\u00e4inud, et korterite hinnad v\u00f5ivad kolme aastaga kukkuda kaks korda, nagu juhtus Eestis aastatel 2007-2009. Nii siis hinnatakse, et inimesed ei soovi enam v\u00f5tta kinnisvara omamisega seonduvaid riske.<\/p>\n <\/p>\n Teine m\u00f5ttemaailma muutus, mida v\u00e4lja tuuakse, on noorte kosmopoliitsus. Noored maailmakodanikud ei soovi olla aheldatud Eestimaa k\u00fclge. Noored soovivad piltlikult \u00e4eldes hommikust s\u00fc\u00fca Euroopas, l\u00f5unatada Ameerikas ja \u00f5htust s\u00fc\u00fca Aasias. <\/p>\n <\/p>\n Kinnisvarabuumi tipus, k\u00f5igest viis-kuus aastat tagasi, pasundasid k\u00f5ik, kel v\u00e4hegi h\u00e4\u00e4lt oli, et Eesti inimesed on loomult omanikud ning endale kuuluv vara on see, milleta elus hakkama ei saa. Karta on, et nende m\u00f5ne aastaga inimeste loomus siiski oluliselt muutunud ei ole. <\/p>\n Mis saab edasi?<\/strong><\/p>\n <\/p>\n T\u00e4na oleme olukorras, kus kiiret palgat\u00f5usu n\u00e4ha ei ole. Elamispindade hinnad on aga tasasel m\u00e4\u00e4ral positiivse t\u00f5usunurga leidnud. Laenude intressim\u00e4\u00e4rad p\u00fcsivad stabiilselt madalal tasemel t\u00e4nu langevale euriborile, mis on \u00fche protsendi tasemest l\u00e4bi kukkunud. Madalalt tasemelt saab intressim\u00e4\u00e4r, eriti veel tuleviku v\u00f5imaliku inflatsioonilise keskkonna tingimustest, ainult t\u00f5usta. Nendelt eeldustelt l\u00e4htudes n\u00e4eme, et kinnisvaraturule oluliselt ostuj\u00f5udu ei lisandu.<\/p>\n <\/p>\n See t\u00e4hendab, et \u00fc\u00fcriturg peab t\u00e4nase oletusliku 15% pealt laienema. \u00fc\u00fcrituru laienemine eeldab \u00fc\u00fcrileandjate, eelk\u00f5ige v\u00e4ikeinvestorite \u00fc\u00fcrikorterite soetamisse suunatud rahapaigutusi, mis ei toimu \u00fcle \u00e4\u00e4. N\u00f5udlus ehk \u00fc\u00fcrnike mass tuleb pakkumise kasvule h\u00f5lpsalt j\u00e4rele.<\/p>\n <\/p>\n \u00fc\u00fcrihinnad pikas ehk viieaastases perspektiivis t\u00f5usevad ja langevad. T\u00f5usevad \u00fc\u00fcrihinnad absoluutnumbris kas v\u00f5i ainu\u00fcksi inflatsiooni t\u00f5ttu ja sellega samas tempos. Langevad \u00fc\u00fcrihinnad pisut v\u00f5rrelduna v\u00e4lja\u00fc\u00fcritava vara turuv\u00e4\u00e4rtusega.<\/p>\n <\/p>\n Tehes valikut, kas kodu osta v\u00f5i v\u00f5tta \u00fc\u00fcrile, peab t\u00e4na m\u00f5tlema eelk\u00f5ige sellele, kui pikalt on plaan \u00fches paigas elada. Kui see ajaline perspektiiv j\u00e4\u00e4b alla viie aasta, siis on ainu\u00fcksi tehingukulude t\u00f5ttu m\u00f5istlik pigem \u00fc\u00fcripinna peale m\u00f5elda. Kui aga elus on saavutatud stabiilsuseperiood, kus on julgust teha viie kuni k\u00fcmneaastaseid otsuseid, siis ei tohiks laenuv\u00f5ime olemasolul kinnisvara soetamine olla liiga halb m\u00f5te.<\/p>\n <\/p>\n
<\/p>\n
Inimesed k\u00fcll sooviksid omada kinnisvara (mis neid paratamatult Eesti k\u00fcljes kinni hoiaks), kuid rahaliste vahendite ja laenuv\u00f5ime nappus sunnib neid omamissoovi peitma ja v\u00f5ltsnaeratuse taha peitudes kuulutama, et \u00fc\u00fcrikorter on see k\u00f5ige \u00f5igem ja parem lahendus eluasememurede lahendamiseks. Sestap pole tegemist mitte muutusega m\u00f5ttemaailmas, vaid objektiivse reaalsuse paratamatusena v\u00f5tmisega.<\/p>\n