Eesti inimestel ei ole raha, et s\u00e4\u00e4sta, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. <\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga v\u00e4he. Uute elamute lisandumise m\u00e4\u00e4r v\u00f5rreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema v\u00e4hemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. <\/p>\n Uute eluruumide puudus ei t\u00e4henda hoogsamaid investeeringuid vanemate elamispindade remonti ja renoveerimisse. Need amortiseeruvad vaikselt ikka edasi. See t\u00e4hendab, et Eesti elamufondi kvaliteet j\u00e4rjest halveneb, elutingimused muutuvad kehvemaks.<\/p>\n <\/p>\n Allak\u00e4igutrepil laskumise pidurdamiseks v\u00f5i ehk isegi seismaj\u00e4\u00e4miseks tuleb olemasoleva elamufondi renoveerimisse minevad investeeringud muuta majanduslikult tasuvaks. <\/p>\n T\u00e4nane olukord<\/strong><\/p>\n <\/p>\n K\u00e4esoleva aasta alguse seisuga oli Eestis 657 800 eluruumi. Neist eluruumidest 141 000 on p\u00e4rit 1970-ndatest aastatest. Tegemist oli massehituse tipus olnud aastak\u00fcmnega. Viimase k\u00fcmne aasta jooksul sai kasutusloa ehk valmis Eestis 36 000 eluruumi.<\/p>\n <\/p>\n T\u00f5si – eluruumide vajadust m\u00f5jutab oluliselt rahvaarv. Kui 1970-ndatel kasvas Eesti elanike arv 100 000 inimese v\u00f5rra ehk 7,6%, siis rahvaloenduse esialgsete andmete alusel on pea k\u00fcmne aastaga Eestis inimesi j\u00e4\u00e4nud 5,5% v\u00e4hemaks.<\/p>\n <\/p>\n Olukorras, kus m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral uusi eluruume lisandub, kuid elanikke j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks, v\u00f5ib n\u00e4ha ka midagi positiivset. Nimelt on v\u00f5rreldes n\u00e4iteks 1994. aastaga elamispinna ruutmeetrite arv suurenenud 24,4 ruutmeetrilt 30,3 ruutmeetrile \u00fche inimese kohta. <\/p>\n <\/p>\n T\u00e4nased probleemid<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Eluruumide lisandumine ja taasiseseisvuse algusaastatest lahedam elu ei anna siiski p\u00f5hjust liigseks r\u00f5\u00f5mustamiseks.<\/p>\n <\/p>\n Uusi eluruume lisandub v\u00e4he ja see ei suuda katta olemasoleva elamufondi amortiseerumist. <\/p>\n See ei t\u00e4henda veel massilist paneelelamute \u00fcmberkukkumist, sest hoonete konstruktsioonid on tugevad. Paraku peame arvestama, et oma kohalt etteteatamata lahkunud r\u00f5dupaneelid ei pruugi toonast ehituskvaliteeti silmas pidades harvadeks eranditeks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n <\/p>\n On selge, et s\u00e4\u00e4raste hoonetega tuleb midagi ette v\u00f5tta. Suur probleem on see, et vajadus investeeringuteks kuhjub l\u00fchikesele ajavahemikule. Lihtne on \u00e4elda, et inimesed v\u00f5iksid siis parema ja kvaliteetsema pinna peale kolida, kus kvaliteediprobleeme ei ole. Fundamentaalne eluaseme- ja paljude muude probleemide algallikas on aga Eesti inimeste vaesus.<\/p>\n <\/p>\n 2012. aasta esimese kvartali mediaanv\u00e4ljamakse suurus oli 600 eurot kuus. Mediaanv\u00e4ljamakse on summa, millest k\u00f5rgemaid ja v\u00e4iksemaid v\u00e4ljamakseid on v\u00f5rdselt ehk 50%. Selge on, et 600-eurose sissetulekuga tuleb esmalt katta toidulaud ja muud sundkulud. Alles seej\u00e4rel saab m\u00f5elda, kas kodu saaks ehk energias\u00e4\u00e4stlikumaks s\u00e4ttida v\u00f5i seda parema vastu vahetada.<\/p>\n <\/p>\n Kui toidulaud on kaetud, siis j\u00e4rgmine teema ongi eluasemekulude katmine. T\u00e4nane oluline probleem on olemasoleva elamufondi energiakulukus ja see, et elamuid on kallis pidada. <\/p>\n Kuhu me tahame minna?<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Probleeme esile t\u00f5stes peaks omama visiooni, millisesse suunda probleemide lahendamiseks liikuda.<\/p>\n <\/p>\n Elamufondi seisukohast vaadates v\u00f5iksime tahta, et see ei v\u00e4heneks. T\u00e4nap\u00e4evased elamud ehitatakse reeglina elueaga 60-70 aastat. See t\u00e4hendab, et iga-aastaselt peaks lisanduma uusi eluruume 1,43-1,67% olemasolevast elamufondist. See tagaks, et uusehitus katab eluruumide v\u00e4henemise amortiseerumise arvelt.<\/p>\n <\/p>\n Eluruumide eluiga pikendab ka renoveerimine ja rekonstrueerimine ehk tegevus, mis ei l\u00f5ppe eluruumile uue kasutusloa saamisega. Seet\u00f5ttu piisab eluruumide arvu samal tasemel p\u00fcsimiseks sellest, kui eluruumide juurdeehitus moodustab suurusj\u00e4rgus 1% olemasolevast elamufondist.<\/p>\n <\/p>\n Eesti tingimustes oleks siis normaalne, et aastas saaks kasutusloa 66 000 uut eluruumi. <\/p>\n Seega on lihtne eesm\u00e4rk, et Eesti eluruumide lisandumine peaks olema v\u00e4hemalt 1% aastas. Olgu – majanduslike raskuste ja kriiside puhul saame ka 0,8 protsendiga hakkama, kuid see on miinimum.<\/p>\n <\/p>\n Ootus, et olemas olevad ja ehitatavad hooned oleksid s\u00e4\u00e4stlikud, tervislikud ja odavad omada, on juba sedav\u00f5rd loomulik, et seda ei peakski siin enam mainima. Samuti tahame, et inimestel oleks vaba v\u00f5imalus kolida kuhu ta soovib ja leida seal soovidele vastava kvaliteediga elamispind.<\/p>\n <\/p>\n Mis on lahendused?<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Lihtne lahendus oleks n\u00f5uda riigilt t\u00e4iendavaid dotatsioone v\u00f5i maksuvabastusi. Sama lihtne on n\u00f5uda massilist munitsipaalehitust, mis justkui v\u00f5luvitsaga k\u00f5ik eluasemeprobleemid peaks lahendama. Sootuks utoopiline on plaan magalarajoonid maha lammutada, et need teisale uuesti j\u00e4lle \u00fcles ehitada.<\/p>\n <\/p>\n Kindlasti tuleb riigil ja omavalitsustel j\u00e4tkata intressitoetustega laenude puhul, mis on suunatud elamufondi kvaliteedi t\u00f5stmisse, olgu selleks v\u00f5i energias\u00e4\u00e4st. Need programmid v\u00f5imaldavad aktiivsete \u00fchistujuhtidega elamutes hoonete kvaliteeti ja seel\u00e4bi elukeskkonna kvaliteeti t\u00f5sta. Sellega lepivad vist ka k\u00f5ige paduhingelisemad liberaalid, et n\u00f5ukogudeaegse massehituse probleemide eiramine ja edasil\u00fckkamine t\u00e4hendab v\u00e4ga suuri sotsiaalseid probleeme mitte v\u00e4ga kauges tulevikus.<\/p>\n <\/p>\n Teine teema on olemasolevate hoonete s\u00e4\u00e4stlikumaks muutmise oskusteabe massidesse viimine. Enamasti r\u00e4\u00e4gitakse paneelmaja renoveerimisel kategooriates „tasub kiiresti \u00e4ra“ v\u00f5i „tasub \u00e4ra“. V\u00f5is siis m\u00f5\u00f5detakse mitu eeldatavat eurot annab tehtud t\u00e4\u00e4 aastas kokkuhoidu. <\/p>\n Kui n\u00e4iteks p\u00e4ikesek\u00fcte tasub end majanduslikult \u00e4ra ajaga, mis \u00fcletab seadme eluiga, siis reaalsest tasuvusest on asi v\u00e4ga kaugel – mis sellest, et vahepealsel ajal \u00f5nnestus vett m\u00f5nik\u00fcmmend eurot odavamalt soojendada.<\/p>\n <\/p>\n Kui \u00fchistu kavandatav katuse v\u00f5i otsaseinte soojustamise investeering tasub end \u00e4ra 10-20 aastaga, siis on m\u00e4rksa m\u00f5istlikum elaniku investeering majast kiiresti jalga lasta ja leida uus eluase s\u00e4\u00e4stlikumas hoones. Sellised liikumised on aeglased, kuid juba toimumas.<\/p>\n <\/p>\n V\u00e4hetasuvateks ja ebam\u00f5istlikeks tuleks hinnata k\u00f5ik hoonesse tehtavad investeeringud, mille tasuvusiga on pikem kui 5-7 aastat, sest siin kaob enamuse inimeste v\u00f5imekus seda tasuvust hoomata.<\/p>\n <\/p>\n Kolmas ja ehk k\u00f5ige olulisem on see, et neid ei tohi takistada, kes soovivad ehitada ja uut ning kvaliteetset elamispinda turule tuua v\u00f5i enda isiklikuks tarbeks luua. V\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt pakub iga t\u00e4nane uus elamispind m\u00e4rksa paremat kvaliteeti, kui 50 aastat vana paneelelamu.<\/p>\n <\/p>\n Nii peab planeeringute protsess kuni ehitusloa ja kasutusloani olema t\u00e4nasest m\u00e4rksa m\u00f5istlikum ja paindlikum – mis k\u00f5ige t\u00e4htsam – t\u00e4nasest hulga kiirem.<\/p>\n <\/p>\n Ja neljandaks. T\u00e4na eksisteerib palju ebaprofessionaalselt juhitud ja seel\u00e4bi k\u00f5ikidest remondi- ja renoveerimistoetustest k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4vaid korteri\u00fchistuid. Nende elamute puhul tuleb luua skeem, mis v\u00f5imaldaks getostuma hakkavaid hooned munitsipaliseerida v\u00f5i riigistada, et need kui \u00fchel hetkel varisemis- ja eluohtlikud lammutada. See v\u00f5imaldab hoone kaotamisel \u00e4ra hoida kogu l\u00e4hikonna allak\u00e4igu. Muidugi ei t\u00e4henda vastava skeemi olemasolu, et seda peaks koheselt j\u00f5uliselt ja massiliselt kasutama hakkama.<\/p>\n <\/p>\n Kokkuv\u00f5tteks<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Me istume p\u00fcssirohut\u00fcnni otsas, mille s\u00fc\u00fcten\u00e4\u00e4r on juba ammu p\u00f5lema pandud. \u00f5nneks on see s\u00fc\u00fcten\u00e4\u00e4r pikk ja p\u00fcssirohi pisut niiske. Suurt pauku oodata ei ole, aga valus on kindlasti. <\/p>\n Olulised v\u00f5imalused, mis p\u00e4\u00e4staksid meid elamufondi kvaliteedi j\u00e4rjekindlast allak\u00e4igust on majanduslikult kalkuleeritud investeeringud olemasolevate elamute renoveerimisse. Samuti tuleb oluliselt lihtsustada planeeringuprotsesse, mis v\u00f5imaldavad uute elamispindade turule toomise.<\/p>\n <\/p>\n Juba t\u00e4na tasub hakata t\u00f5siselt m\u00f5tteid m\u00f5lgutama selle \u00fcle, mida peab riik v\u00f5i omavalitsus ette v\u00f5tma \u00fchel hetkel sotsiaalselt ja ehituslikult ohtlikuks muutuvate hoonetega.<\/p>\n <\/p>\n *K\u00e4esolevas artiklis kasutatud statistiliste n\u00e4itajate allikaks on Statistikaamet.<\/p>\n <\/p>\n
Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas, muudes piirkondades uusi eluruume praktiliselt turule ei tule.<\/p>\n
Samuti ei tohi asjatu b\u00fcrokraatiaga takistada tahet luua uusi eluruume. T\u00e4nasel elamispindade arendajal peab olema v\u00f5imalus ehituse-arenduse protsessi m\u00e4rksa kiiremini korraldada ja seda eelk\u00f5ige aastatepikkuseks veniva planeeringute etapi osas.<\/p>\n
Omaette probleem seisneb selles, et suur osa Eesti elamufondist on p\u00e4rit massehituse ajastust. Eesti elamufondist \u00fcle poole ehk ligi 400 000 eluruumi on p\u00e4rit kitsast ajavahemikust 1960-1990. Need hooned ehitati kasuliku elueaga 40-50 aastat, mis n\u00fc\u00fcdseks on juba otsa saanud v\u00f5i l\u00e4heneb „parim enne“ kohutava kiirusega.<\/p>\n
Paradoks on selles, et Eesti inimestel ei ole raha, et s\u00e4\u00e4sta, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist.<\/p>\n
V\u00f5rdlusena olgu siin toodud, et aasta keskmine eluruumide lisandumine viimase viie aasta jooksul on Eestis 0,39% eluruumide arvust ja 0,58% eluruumide pindalast. Tuletame meelde, et selle aja sisse j\u00e4\u00e4b kinnisvarabuumi hari, millega kaasnes „hiiglaslik“ eluruumide valmimine. Tegelikkuses oleme selgelt ligi kaks korda allpool eluruumide taastootmise tasemest.<\/p>\n
Pahatihti unustatakse \u00e4ra, et v\u00e4ljundit peab ikka ka sisendiga, ehk kokkuhoidu investeeringu suurusega v\u00f5rdlema. Nende tasuvusarvutuste juurde oleks vaja \u00e4konomisti pilku, kes suudab \u00e4elda, millise ajaga seade v\u00f5i otsaseina soojustamine end \u00e4ra tasub.<\/p>\n
Kui t\u00e4na j\u00e4tta elamispindade turul asjad omasoodu kulgema, siis n\u00e4eme viie kuni k\u00fcmne aasta jooksul riigi- ja linnajuhte tegemas valusaid sundk\u00e4ike, mis on seotud lagunevate ja h\u00fclgamist v\u00e4\u00e4rivate hoonetega.<\/p>\n